järgi Silva Rood Aare Raamat elukoht: XXXXXXX; isikukood: 34801252767; varasem karistatus: kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Aare Raamat
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 80 (kaheksakümmend) päevamäära, s.o 4000 (neli tuhat) krooni.
lg 1 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi järgmiselt: 5 (viis) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuulub Aare Raamatu poolt tasumisele igakuiselt 800 (kaheksasada) krooni. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Aare Raamatult riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, toimikust koopia tegemise kulud 38.30 (kolmkümmend kaheksa krooni 30 senti) krooni, ekspertiisitasu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, tunnistaja sõidukulud 145 (ükssada nelikümmend viis) krooni ja kaitsjale makstud tasu 5975.50 (viis tuhat üheksasada seitsekümmend viis krooni 50 senti) krooni. Kaitsjatasu 1593 krooni jätta riigi kanda. Välja mõista Aare Raamatult H.S. kasuks KrMS § 177 lg 1 p-s 1 sätestatud menetluskuluna kannatanu esindaja tasu 3900 (kolm tuhat üheksasada) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 18. märtsil 2008. a alates kella 14.00-st. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu A. Raamatut süüdistatakse
25.04.2006 umbes kella 11.30 ajal tasandas H.S. traktoriga Tartumaal Haaslava vallas X külas X tänaval äraviidud garaažide alust pinda. Seal viibis ka naabermaja elanik A. Raamat, kes lükkas enda aiakäru H.S. poolt juhitud traktori ette. H.S. peatas traktori ja avas traktorikabiini ukse, mispeale tuli A. Raamat ja hakkas H.S. kõigepealt sõimama ning seejärel ründas H.S. labidaga. Lõpuks õnnestus H.S. traktori kabiinist põgeneda. Viimast asus A. Raamat jälitama ning takistas H.S. elumajja sisenemast, lüües H.S. labidaga vastu vasakut õlavart, millega tekitas H.S. ulatusliku nahaaluse verevalumi vasaku õlavarre piirkonnas, s.o lühiajalise tervisekahjutuse. II Tõendid 2 Süüdistatav A. Raamat ennast süüdi ei tunnistanud. A. Raamat andis kohtus ütlusi (tlk 118-123), mille kohaselt sai H.S. rünne tema vastu alguse sellest, et ta viis juba teist päeva garaažialuselt maalt killustikku ära. Täpsemalt seisnes rünne selles, et H.S. takistas tal killustikku vedamast. Kõigepealt tuli A. Raamatu juurde A. K ning teavitas, et kohe tule H.S. ja tasandab maa ära. Samal ajal tuli H.S. juba traktoriga ja sõitis tema endise garaaži kohale. A. Raamatul õnnestus eest ära hüpata. Kuna H.S. teostas rünnakut A. Raamatu vara vastu, s.o killustik, siis oli tal õigus ennast kaitsta. Kaitsmine seisnes selles, et ta avas traktoriukse ning ütles H. S, et kui viimane hakkab killustikku lükkama, siis tekitab ta omakorda traktorile sellise kahjustuse, et enam ei saa lükata, koputades labidaga traktori klaasile. H.S. ei teinud sellest välja ja hakkas traktoriga edasi-tagasi liikuma. Lõpuks hüppas H.S. teisest uksest välja ja jäi traktori taha seisma. Seejärel hakkas raudtoruga A. Raamatu ees vehkima, mispeale asus A. Raamat end labidaga kaitsma. Seda, kas H.S. sai sel ajal labidaga pihta, ei tea A. Raamat öelda. H.S. rünnak kestis 5-10 sekundit, misjärel pani ta jooksu oma korteri suunas ning A. Raamat järgnes talle. A. Raamat jäi H.S. maja ette ootama, kuid kuna ta välja ei ilmunud, siis otsustas ta minna maja taha vaatama. Seal sattus ta vastamisi H. S, kes ütles talle „löö, kui julged“, kuid A. Raamat ei löönud teda, vaid käsiks tal oma korterisse minna, mida viimane ka tegi. A. Raamat teadis, et maa, kust ta killustikku vedas, kuulus sellele korteriühistule, kuhu ka H.S. kuulus. Korteriühistu tahe oli, et A. Raamat likvideeriks garaaži ja korrastaks maa ära, mille järgi A. Raamat tegutseski. Kannatanu H.S. andis kohtus ütlusi (tlk 79-83) selle kohta, 25.04
Selle koosseisu puhul ei oma iseenesest tähtsust, kas tagajärjeks ka tegelikult oli teise isiku tervise kahjustamine, vaid tuleb ära näidata, et konkreetse teoga on võimalik tervist kahjustada. Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et A. Raamat lõi H.S. maja taga labidaga. See on tõendatud kannatanu ütlustega, mida kinnitavad ka kohtus tunnistajatena ülekuulatud I. R ja H. P poolt antud ütlused. Tunnistajad 4 nägid, kuidas A. Raamat ajas H.S. labidaga taga. Kuigi tunnistaja I. R kohtus antud ütlustes esines teatud vastuolusid kohtueelses menetluses antud ütlustega, on kohus seisukohal, et need on väheolulised ja vastuolud tingis nende ütluste andmise ajaline distantseeritus ning puudub igasugune alus kahelda nende tegelikkusele vastavuses. I. ReRha ja H. P ütluste tõelevastavust kinnitab ka eksperdiarvamus selle kohta, et tervisekahjustus H.S. tekitati löögist kõva tömbi esemega (nt labidaga). SA Tartu Ülikooli Kliinikumi väljastatud traumakaardist nähtub, et 25.04.2005 pöördus H.S. traumapunkti ning tal tuvastati vasemal õlavarrel verevalum, mis välistab võimaluse, et H.S. oleks võinud tervisekahjustus tekkida hiljem. Ainukeseks vastuoluliseks tõendiks eeltooduga on A. Raamatu kohtus antud ütlused, mille kohaselt ta sattus maja taga H. S küll vastamisi, kuid ei löönud teda. Samas A. Raamat ei välista võimalust, et H.S. võis labidaga pihta saada traktori juures H.S. poolt alustatud ründe (raudtoruga vehkimise) tõrjumisel. Kohus loeb A. Raamatu eelnimetatud väite ümberlükatuks kannatanu ütlustega ning neid kinnitavate tunnistajate ütlustega. Tunnistajad I. R ning H. P nägid, et H.S. hakkas kohe pärast traktorist väljumist majade poole jooksma ning mingit H.S. poolset raudtoruga vehkimist traktori kõrval ei toimunud. Kohus leiab, et A. Raamatu poolt pärast tema suhtes kriminaalasja algatamist koostatud avaldused vanemkonstaabel Harras Tiislerile ning Lõuna Politseiprefektuurile sisaldavad üksnes A. Raamatu enda väiteid toimunud intsidendi kohta, mistõttu ei lükka need ümber tunnistajate antud ütlusi. Eelnimetatud kehtib ka A. Raamatu poolt kohtule esitatud tõendite – Lõuna Politseiprefektuuri vastus A. Raamatu apellatsioonkaebusele ning Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2006. a otsus haldusasjas nr 3-06-1664 – kohta. Vastus apellatsioonkaebusele (tlk 50-52) ei sisalda endas mingit uut informatsiooni tõendamiseseme asjaolude kohta, mis võiks kuidagi seada kahtluse alla I. R ja H. P poolt antud ütlused. Järgmisena lahendab kohus küsimuse, kas A. Raamatu poolt labidaga löömine kahjustas H.S. tervist
Siinkohal tuleb hinnata, millised oleks olnud selle teoga reaalselt tekkida võinud tagajärjed, vaadates ka tegelikult saabunud tagajärge. Labida kui kõva esemega löömise puhul on tegemist teoga, mis võib vägagi tõenäoliselt põhjustada teise isiku tervise kahjustamise. Kuigi tervise kahjustamise puhul on tegemist teodeliktiga, st tagajärg ei ole koosseisu element, aitab tegelikult saabunud tagajärg hinnata teo ohtlikkust inimese tervisele. Kohus loeb H.S. tervise kahjustamise, mis seisneb vasaku käe funktsioneerimise häires, tõendatuks ekspertarvamuse ja fotodega, mis omakorda kinnitab sellise teo (labidaga löömine) ohtlikkust teise isiku tervisele. Selgitamaks välja, kas A. Raamat on toime pannud teise isiku tervise kahjustamise, tuleb tuvastada, et A. Raamat tegutses vähemalt kaudse tahtlusega.
lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, milline oli isiku suhtumine oma teosse. Kohus leiab, et H.S. labidaga lüües pidi A. Raamat teo ohtlikkust ja selle võimalikke tagajärgi ette kujutama. Nimelt väidab A. Raamat, et H.S. ründas nii tema elu ja tervist kui ka vara, mistõttu teostas ta hädakaitset H.S. ründe suhtes, kasutades viimase kahjutuks tegemiseks labidat. Järelikult pidi A. Raamatu arvates olema kaitsetegevuseks valitud vahendiga võimalik vähemalt mingilgi määral H.S. rünnet tõrjuda, st kahjutuks teha, sest vastasel juhul ei oleks ta seda kasutanud. Seega pidi A. Raamatu ettekujutuse kohaselt olema võimalik labidaga teise isiku tervist kahjustada. Samas pidi A. Raamat labidaga H.S. lüües ka möönma, et selline tegevus kujutab ohtu teise isiku tervisele. 5
lg 1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetult või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piire. Kõigepealt peab kohus oluliseks märkida, et nõustub A. Raamatu väitega, et võimalus põgeneda või kutsuda abi ei välista õigust hädakaitsele. See õigus on sõnaselgelt sätestatud ka
A. Raamatu hädakaitses tegutsemise tuvastamiseks tuleb kõige esimesena tuvastada ründe, mis peab olema õigusvastane ja vahetu, olemasolu. Viimane on aluseks hädakaitseseisundi tekkimisele. A. Raamatu väitel algas H.S. õigusvastane rünne juba sellest hetkest, kui viimane tuli traktoriga killustikku laiali lükkama. Kannatanu ja tunnistajate I. R, H. P ning A. K ütlustega on tõendatud, et H.S. soovis killustikku laiali ajada, sest talle ei meeldinud A. Raamatu tegutsemine tema maatükil, kuid ta plaan jäi teostamata, sest A. Raamat ei lasknud seda teha. Kuna A. Raamatul paluti oma garaaž võõralt maalt ära viia ja maa ära korrastada, siis sellest tulenevalt võib eeldada, et tal oli lubatud sellel maatükil viibida. A. Raamatu arvates oli tal õigus ära viia ka garaažialune killustik. H. S, kelle arvates killustik kuulus selle maatüki omanikele, otsustas selle olukorra ise ära lahendada. Omandiõigust puudutavate vaidluste lahendamiseks on isikul võimalus ja õigus pöörduda kohtusse. H.S. selline käitumine on end killustiku omanikuks pidava A. Raamatu suhtes vaadeldav õigusvastase ründena. Seega tuleb järgmisena välja selgitada, kas on täidetud ka teine eeldus, st õigusvastane rünne peab olema vahetu. Antud juhul tuleb lahendada küsimus sellest, kas H.S. tervise kahjustamine leidis aset sel hetkel, kui rünne veel kestis. Eelpool on kohus tuvastanud juba asjaolu, et traktorist väljudes ei rünnanud H.S. A. Raamatut, vaid jooksis viimase eest ära. Seega tuleb lugeda H.S. rünne A. Raamatu vastu lõppenuks hetkest, mil ta traktori seisma jättis. See, et A. Raamat asus H.S. taga ajama ja lõi teda pärast ründe lõppu labidaga, ei ole vaadeldav enam hädakaitsena, vaid kättemaksuna. Järelikult A. Raamatu käitumises puuduvad õigusvastutust välistavad asjaolud. Kohus ei tuvastanud süüd välistavaid asjaolusid. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et A. Raamat on toime pannud
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise, ning et A. Raamatut tuleb selle eest karistada. IV Kohtu seisukoht karistuse osas
järgi on võimalik karistada teise isiku tervise kahjustamise eest rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A. Raamatu tegevuses
§-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole süüdistatavat kriminaal- ega väärteokorras varem karistatud (II kd tlk 35-36). Nii H.S. ja A. Raamatu enda kui ka tunnistajate ütlustega on tõendatud, et H.S. ja A. Raamatu omavaheline läbisaamine on olnud juba pikemat aega halb. See tingis ka olukorra, miks H.S. otsustas asja ise lahendada, minnes traktoriga laiali lükkama tüli põhjuseks olnud garaažialust killustikku. H.S. selline käitumine ja kauaaegne vihavaen omakorda olid põhjusteks, miks A. 6 Raamat otsustas H.S. järele joosta ning viimast labidaga lüüa. Kohus leiab, et olgu omavahelised suhted kui tahes halvad, tuleb need lahendada seadustega ettenähtud võimalusi kasutades. Kuigi H.S. eelnimetatud käitumine oli üksnes taunitav ning see ei õigusta A. Raamatu tegu, võtab kohus seda karistuse määramisel arvesse. Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on A. Raamatu puhul saavutatavad rahalise karistusega, mistõttu mõistab kohus A. Raamatule rahalise karistuse suurusega 80 päevamäära.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd A. Raamatu 2005. a keskmise päevasissetuleku suurus oli 40.40 krooni (tl 38), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
Eeltoodust tulenevalt on A. Raamatule mõistetava rahalise karistuse suuruseks 4 000 krooni.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu võimaldab kohus A. Raamatul tasuda talle mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 800 krooni kuus otsuse jõustumisele järgnevast kuust. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks, mis tuleb A. Raamatul hüvitada, süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 1,5 palga alammäära (palga alammäär on 4350 krooni), st 6 525 krooni. Menetluskuludeks on veel KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 5 kohaselt tunnistaja sõidukulud 145 krooni, ekspertiisitasu 2 875 krooni ning toimikust koopia tegemise kulud 38.30 krooni, samuti kaitsjatasu. Kuna kohtumenetluse kestel vahetus kaitsja A. Raamatust mitteolenevatel põhjustel, peab kohus põhjendatuks jätta kaitsja vahetusega seotud täiendavad kulutused summas 1 593 krooni riigi kanda. A. Raamatult tuleb välja mõista riigituludesse seega kaitsjale makstud tasu 5 975.50 krooni. H.S. kasutas kohtueelses menetluses esindaja abi, kellele ta tasus 3 900 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks ka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mistõttu nimetatud summa tuleb A. Raamatult välja mõista H.S. kasuks. Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.