KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2006.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-06-2739 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi GoodProject OÜ kaebus Tallinna Tervisekaitsetalituse Järvamaa osakonna 14.06.2006.a otsusele väärteoasjas nr 002933 Menetlusalune isik GoodProject OÜ, registrikood 11096241, asukoht Põllu 6-17 Väätsa Järvamaa, 72801 Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine Kohtuistungi aeg 23.oktoober 2006.a. Istungist võtsid osa Tervisekaitseinspektsiooni jurist Tõnu Kaur ja Tallinna Tervisekaitsetalituse Järvamaa osakonna vaneminspektor Maie Laos RESOLUTSIOON Jätta GoodProject OÜ kaebus Tallinna Tervisekaitsetalituse Järvamaa osakonna 14.06.2006.a otsusele väärteoasjas nr 002933 läbi vaatamata. Määruse peale on õigus esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Kohtu põhjendused
- oktoobrile 2006.a oli määratud kohtuistung GoodProject OÜ kaebuse läbivaatamiseks. Kohtukutse oli osaühingu juhatuse liikmetel käes. Tund aega enne kohtuistungi algust selgus, et osaühing on saatnud kohtule faksi, millel oli tekst „19.10.200 Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale“. Muud seal ei olnud märgitud ega midagi kirjutatud. Kohtust helistamisel juhatuse liikmele Riina Heinastele sai talle edastatud, kui see faksi teade peaks olema taotlus, siis seda ei saa lugeda taotlusena, kuna tekst puudub. Riina Heinaste ütles, et tema ei saa tulla, tulla ei saa kaitsja. Seda, miks juriidilise isiku teine juhatuse liige tulla ei saa või kas saab tulla, tema ei teadnud. Kuna kohtuistungini oli aega kolmveernad tundi, siis anti talle võimalus esitada uuesti faksi või elektronkirjaga põhjendatud taotlus istungi edasilükkamiseks, vastasel juhul jätab kohus kaebuse läbivaatamata või siis anda teada, kas on jätkuvalt soovi kaebuse menetlemiseks. Kohtuistungi ajaks ei saabunud mingit taotlust. Kohtuistungile ei ilmunud ka teine juhatuse liige Jaanus Heinaste. Samuti ei ilmunud märgitud kaitsja. Tallinna Tervisekaitsetalituse esindajad leidsid kohtuistungil, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest isikul peab olema puudumiseks seaduslik takistus. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 125 sätestab kaebuse arutamise edasilükkamise. Kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib kohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Samaks tähtajaks võib kohtunik kaebuse arutamise edasi lükata juhul, kui kaebust arutades ilmneb välja nõuda lisatõendeid. Kohtumenetluse pool taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist. Lisatõendite vajadust ei ole pooltest keegi taotlenud. VTMS § 126 sätestab, et kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse arutamisest on kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. Kohus on istungist osavõttu pidanud vajalikuks ja seetõttu isikud kohtuistungile kutsunud. Sama paragrahvi teine lõige sätestab, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kohtukutse sisaldas kohustust ilmuda kohtusse ja osa võtma asja arutamisest kohtus. Kutses oli hoiatus, et mitteilmumisel jätab kohus kaebuse läbi vaatamata VTMS § 126 lg 2 alusel. Mitteilmumise kohta oli hoiatus viivitamata teatada, lähtudes VTMS §-st 42 lg
- Kohus, olles läbi vaadanud faksiga saadetud sisuta paberi ja toimiku materjalid ning ära kuulanud kohtuvälise menetleja esindajad, leiab, et põhjendatud on juriidilise isiku kaebuse läbi vaatamata jätmine ja kohtuvälise menetlejate taotluse rahuldamine. Sellisel kujul saabunud faks ei ole arvestatav mitteilmumise põhjuseks. Osaühingul on kaks juhatuse liiget, kui nendest üks ei saa kohtuistungile tulla, siis peab tulema teine juhatuse liige. Teine juhatuse liige on kutse samuti kätte saanud. Juhatuse liikmete vahelise ülesannete jagamine on nende omavahelise tegevuse kooskõlastamine. Seda ei ole juhatuse liikmed teinud. Samas kohus on arvestanud sellega, et ehk jäi juhatuse liikmele peale telefonikõnet väheseks 45 minutist taotluse ja põhjenduste faksimiseks või e-kirjaga saatmiseks ning ootas neid veel tööpäeva kestel. Tööpäeva lõpuks kohtule ei ole taotlust saabunud ega põhjust, mida saaks hinnata ja arvestada seadusliku takistusena. Samuti loeb kohus, et kohtukutse kättesaamiseks on juriidilisel isikul kui menetluse algatajal olnud piisav ajavaru kohtuistungist teadasaamiseks. Seda kinnitab allkiri kutse kättesaamise kohta ja neli päeva varem faksitud sisutu teade. Teades kohtuvälise menetleja seisukohta kaebuse kohta kutse kättesaamisel oleks saanud veel järgnevate tööpäevade jooksul teha põhjendatuid taotlusi tänapäeva tehniliste võimaluste juures nagu ka istungi päeva jooksul. Juhatuse liikme kohale tulekuga oleks saanud selgeks, kas jäädakse kaitsja juurde ja kas kaitsja peab osalema kohtuistungil. Need asjaolud on põhjuseks, miks kohus ei pidanud vajalikuks kaaluda kohtuistungi edasilükkamist. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.