1-08-9421\4

1-08-9421 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9421 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Olga Štšeglova Prokurör prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Tõnu Miiter´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Tõnu Miiter (isikukood: 38810174214; viibib Viru Vanglas) Kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants RESOLUTSIOON Jätta Tõnu Miiter tingimisi enne tähtaega ning tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 17.07.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tõnu Miiter´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tõnu Miiter mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 06.05.2008.a kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p1,2 - § 25 lg 1,2, § 199 lg 2 p 4,7,8 ja § 121 järgi karistades KarS §64 lg 1,3 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 1 aasta 4-kuulise vangistusega ning 1 KarS § 65 lg 2 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.06.2007 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 08.08.2006.a ja lõpp on 08.12.2009.a. Tartu Vangla arvestusel, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 08.10.2008; elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 18.05.
2. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/3 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 18.05.2008 Tõnu Miiteri kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse jooksul ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust puudus sissetulek, ei töötanud, elas varjupaigas kus kavatseb elada ka vabanedes. Üles kasvanud lastekodus, vennad ja enamus sõpru kriminaalkorras karistatud. Tõsised alkoholiprobleemid, alkoholi tarvitades muutub vägivaldseks. Viru Vanglas on kinnipeetav viibinud lühikest aega ning andmed tema tegevustekohta puuduvad. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta vangla taotlust Tõnu Miiteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla kuna M. M. ei andnud oma nõusolekut elektroonilise valve seadme paigaldamiseks temale kuuluvas ruumis. Kriminaalhooldusametnik arvab, et Tõnu Miiteri tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine elektroonilise valve alla ei ole võimalik Tõnu Miiter taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla, mille kohta on isiklikus toimikus vastav avaldus (lk 24). Ta arvas, et ta võiks ikka minna elama yyy majja, sest selle maja omanik on osutanud talle abi. See maja on tõesti pigem büroohoone mitte eluruum. Aadress xxx on ühe tuttava elukoht. Prokuröri hinnangul on Tõnu Miiter tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla on välistatud, sest Justiitsministri 22.02.2007 määrusele nr 15 kohaselt, § 4 lg 2 p 5, peab olema elukohas elavate täiskasvanute isikute kirjalik nõusolek elektroonilise seadme paigaldamiseks. Kaitsja leidis, et süüdimõistetu oleks ikka võimalik vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Tõnu Miiteri, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et Tõnu Miiter tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole võimalik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Tõnu Miiteri isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Süüdimõistetu on lastekodu laps, kes jäi peale lastekodust lahkumist ilma sotsiaalkorterita. Elas varjupaigas või tuttavate juures, vahepeal talle osutas abi kogudus. T. Miiter on korduvalt karistatud Alkoholiseaduse rikkumise ja pisivarguse toimepanemise eest väärteokorras. Süüdimõistetu on korduvalt karistatud väärteokorras, kohtulikult kriminaalkorras karistatud
3. korda nendest 3 korda reaalse vangistusega. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 5-9) nähtub, et varem on Tõnu Miiter on toime pannud enamuses varavastased kuriteod. Ta oli ka varem toime pannud kuritegusid katseaja jooksul ja oli kandnud ka reaalset karistust ( Pärnu Maakohtu 02.12.2003 kohtuotsuse alusel 9 kuud vangistust). Peale seda kohaldati tema suhtes uuesti kriminaalhooldust ja katseaega. Viimased kuriteo pani toime jälle katseajal ja seal hulgas varavastaseid ning vägivalla kasutamisega seotud kuriteo. Peale selle, kriminaalhooldaja ettekandest (isiklik toimik lk 29) nähtub, et katseajal ei suutnud Tõnu Miiter täita kontrollnõudeid ja kohustusi, jätkuvalt pani toime süütegusid. See näitab, et Tõnu Miiteri käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga. Sellele osutatakse ka vangla iseloomustuses, millest nähtub, et Tõnu Miiteri varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Ohustatud on teiste isikute vara ja tervis. Vanglas viibimine avaldab Tõnu Miiterile positiivse mõju kuna vanglates viibides distsiplinaarrikkumisi ei esinenud. Vabanedes ei ole Tõnu Miiteril kindla töökohta ega sissetulekuallikat. Samas on tal kohtupidamisega seotud võlgnevused. Puudub ka alaline elukoht, kus oleks võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed. Ennetähtaegse vabanemise korral süüdimõistetul puudub lähedaste tugi. M. M. seletusest nähtub (isikliku toimiku lk 30), et ta ei ole nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega, mis omakorda välistab Tõnu Miiteri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „ Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg 2 p 5 kohaselt, süüdimõistetuga koos elavate täisaeliste isikute kirjalik nõusolek elektroonilise seadme kohaldamiseks on seadmete paigaldamiseks eeltingimuseks. Sama Korra § 4 lg 3 sätestab, et elukoht ei saa olla ajutine. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et Tõnu Miiterile juba oli antud võimalus paraneda kuid ta ei suutnud hoiduda süütegude toimepanemisest, täita kontrollnõudeid ega elada seaduskuulekalt. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtuks elektroonilise valvesse tõsiselt ega suudaks korralikult täita nõutavaid tingimusi. Arvestades Tõnu Miiteri poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et vanglas viibimine avaldab Tõnu Miiterile enama parandusliku mõju ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla puuduvad tingimused ning ei see ole õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
4. Inna Kirsipuu Kohtunik 3