1-08-9419\4

1-08-9419 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9419 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Olga Štšeglova, tõlk Svetlana Hamaza Prokurör prokuröri abi Indrek Rebase Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Toomas Riiga (Riga) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Toomas Riiga ( Riga) (isikukood: 38901292773; viibib Viru Vanglas) Katsja vandeadvokaat Irina Zurina RESOLUTSIOON Jätta Toomas Riiga (Riga) tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Menetluskulud kaitsjatasu 495,60 krooni õigusabi eest jätta riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 17.07.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Toomas Riiga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Toomas Riiga mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 25.10.2007.a kohtuotsusega KarS § 215 lg 2 p 1,2 ja §266 lg 2 p 1, 3 järgi karistati KarS § 64 kohaldamisega 5 kuulise vangistusega ning KarS § 65 lg 2 1 kohaldamisega suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.11.2006 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.09.2007.a ja lõpp on 19.02.2010.a. Viru Vangla arvestusel, tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.12.2008; elektroonilise valve alla vabanemise võimaluse avanemine 09.07.
2. KarS § 76 lg 2 p 1 alusel tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabanemise võimalus tekkis Toomas Riigal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/3 karistusaja ärakandmist. See tähtaeg saabus 09.07.2008 Toomas Riiga kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal Toomas Riiga ei töötanud ega õppinud. Kinnipeetav vangistuse jooksul on 2 korda karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust on ta 1 kord karistatud kriminaalkorras ning uue kuriteo pani toime katseajal. Toomas Riiga sõnade kohaselt on ta kuriteod sooritanud kriminaalse taustaga sõpradega ning käesolevaks ajaks on ta nendega suhtlemise lõpetanud. Saab aru oma süüst ning soovib elada seaduskuulekalt. Agressiivsust käitumises ilmnenud ei ole. Käitumises võib olla impulsiivne, kuid see sõltub seltskonnast. Tunnistab probleeme, kuid mitte alati ei hinda neid objektiivselt. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Viru Vangla taotlust Toomas Riiga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla leides, et on olemas kõik tingimused Toomas Riiga vabastamiseks ning vabanemise korral on Toomas Riigal võimalik endale, lähedastele ja ühiskonnale tõestada, et ta soovib ja oskab oma käitumist muuta vajalikul määral. Toomas Riiga taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla, mille kohta on isiklikus toimikus vastav avaldus (lk 26). Ta vestles emaga telefonitsi, kes kinnitas talle, et kriminaalhooldusametnik on nende juures käinud ja ta andis oma allkirja. Kindlat töökohta tal vabanemisel ei ole, kuid ta loodab asuda tööle teatud aja möödumisel, sest küla ümbruses on kindlasti ettevõtteid, kes tegelevad metalliga. Ta oleks nõus lisakohustustega. Kaitsja on arvamusel, et kõik tingimused Toomas Riiga vabastamiseks on olemas ning palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega elektroonilise valve alla. Ei ole alust mitte usaldada süüdimõistetut, et tema sugulased on nõus elektroonilise seadme paigaldamisega. Kaitsja arvates on peamine ikka see, et kriminaalhooldusametnik toetab vabastamist. Arvesse tuleb võtta ikka isiku tuleviku plaanid. T. Riiga on kohtuistungil kinnitanud, et edaspidi hakkab ta elama seadusekuulekalt. Prokuröri hinnangul on Toomas Riiga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ebaotstarbekas. Puuduvad nõutavad süüdimõistetuga koos elavate tema ema ja õe kirjalikud nõusolekud elektroonilise seadme paigaldamiseks, kuigi see ei ole otsustava tähendusega. Peamine on see, et süüdimõistetu varasem käitumine näitas selgelt, et isik ei ole võimeline oma käitumist piisavalt valitsema ja kontrolli all hoidma. Ta ei ole harjunud alluma. Sellele viitavad tema distsiplinaarrikkumised. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Toomas Riiga, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et Toomas Riiga tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole otstarbekas. 2 KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Toomas Riiga isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangistust elas Toomas Riiga koos ema ja õdedega ja oli osaliselt ema ülalpidamisel. Tema sõnul töötas ta erinevatel ehitusobjektidel, eriala puudub. Karistusregistri teatisest (is toimik lk 8-10) nähtub, et varem on Toomas Riiga toime pannud vargused ja asja omavolilist kasutamist ( ärandamised). Kokku on ta karistatud kriminaalkorras kolmel korral, nendest kahel korral vabastati karistusest tingimisi katseajaga. Viimased kuriteod pani toime katseajal ja need olid samuti varavastased. Süüdimõistetu oli karistatud ka lühiajalise šokivangistusega, ja seejärel oli tema suhtes kohaldatud kriminaalhooldus. Kriminaalhooldaja ettekandest (isiklik toimik lk 30-32) nähtub, et katseajal Toomas Riiga rikkus kontrollnõudeid ja kohustusi, jätkuvalt pani toime süütegusid ning tingimuslik karistus oli pööratud täitmisele. Tartu Maakohus märkis oma 20.09.2007 määruses (lk 6-7 is toimik), et süüdimõistetu jättis kontrollnõuded täitmata, jätkas kuritegude toimepanemist, lahkus elukohast ilma loata, sõitis algul Saksamaale, siis asus elama Tallinna ilma kriminaalhooldusametniku loata. Kohus kuulutas isikut tagaotsitavaks on kohaldas vahistamist. See näitab, et Toomas Riiga käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Kohtu arvates Toomas Riiga varasem käitumine ja toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. On alust eeldada, et uute kuritegude toimepanemise risk on suur. Vanglas viibides ei ole Toomas Riiga üles näidanud paranemise teele asumist. Tal on 2 distsiplinaarkaristust, mis on seotud mitteallumisega korrale (lk. 41-42, 49). Kohus nõustub kaitsjaga, et mainitud rikkumised ei ole küll tõsised. Rikkumiste olemasolu kinnitab, et T. Riiga käitumist vanglas ei saa pidada eeskujulikuks. Puuduvad andmed selle kohta, kas vangistuse ajal Toomas Riiga oli kasuliku tegevusega hõivatud. Kõik see näitab, et vangistuse ajal ei ole Toomas Riiga oma käitumist ega mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et vabanedes jätkab ta süütegude toimepanemist. Isiku väljavaated tulevikusse on ebamäärased. Vaatamata sellele, et vabanedes on tema lähedased nõus toetama teda moraalselt ja materiaalselt, Toomas Riiga enda töökogemus on vähene ja puudub eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kohtule ei ole esitatud kindlaid andmeid ( näiteks tööandja garantiikirja), et vabastamise korral oleks isikule garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu puhul on tegemist suhteliselt noore inimesega, kelle vanglas viibimine tähendab pigem negatiivse kogemuse omandamist. Samas aga isiku käitumise korrigeerimiseks on vahepeal vajalik ka vangistuse režiim. Kohtuistungil on tuvastatud, et koos T. Riigaga S. külas elavad tema täiskasvanu õde ja ema. Kohtu- ega isiklikus toimikus puuduvad nende allkirjad ( kirjalikud nõusolekud) elektroonilise seadme paigutamiseks. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „ Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg 2 p 5 kohaselt, süüdimõistetuga koos elavate täisaeliste isikute kirjalik nõusolek elektroonilise seadme kohaldamiseks on seadmete paigaldamiseks eeltingimuseks. Kohus arvestab ka seda asjaolu, et Toomas Riigale juba oli antud võimalus paraneda kuid ta ei suutnud hoiduda süütegude toimepanemisest, täita kontrollnõudeid ega elada seaduskuulekalt. Sellest võib teha järeldusi, et ta ei suhtuks elektroonilise valvesse tõsiselt ega suudaks korralikult täita nõutavaid tingimusi. 3 Arvestades Toomas Riiga poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles ja vangistuses viibides, on kohus seisukohal, et Toomas Riiga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Inna Kirsipuu Kohtunik 4