) § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses A. Seisonen`i suhtes koostatud otsus muutmata ja esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses
Pärnu Maakohtu seisukoht
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse 2
-s sätestatud alustel. Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud rahatrahvi vähendamist või lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise, lühendamist põhjendusel, et kaebaja juhtimisõiguse peatamisega oleks ohus tema töökoht, samuti majanduslikel põhjustel. LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. A. Seisonen’i on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, mis on sanktsiooni maksimum määr ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Karistuse kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 50 trahviühikut, so 3000 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, muuhulgas LS § 7422 lg 2 alusel, millistest kaks on Karistusregistri andmetel kehtivad. Seega ei ole eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada A. Seisonen’i seaduskuulekalt käituma. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et kuna üksnes rahatrahvi kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on juhtimisõiguse äravõtmisel arvestanud ka kergendavate asjaoludega, piirdudes lisakaristuse määramisel karistuse keskmise määraga. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada A. Seisonen’i edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et A. Seisonen’ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks – juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja lühendamiseks või rahatrahvi vähendamiseks. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna preventsiooni- ja patrullitalituse vanemkomissar I. Haav’a poolt 08.05.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,001103 ei kuulu tühistamisele ning A. Seisonen’i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Anu Tammeniit Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.