4-08-3107\2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.mai 2008.a Paides Väärteoasja number 4-08-3107 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Jaan Pilder’i kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 14.03.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510.08.001116 Menetlusalune isik (kaebaja) Jaan Pilder, elukohtxxxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt Kohtuistungi aeg ja koht 29.mail 2008.a kirjalikus menetluses Paides isikukood 36310136015, RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 14.03.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510.08.
3. Jaan Pilder’i kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele kättetoimetatud. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 14.03.2008.a tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt otsuse väärteoasjas nr 2510.08.001116, millega karistas Jaan Pilder’it liiklusseaduse (LS) § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lisakaristusena LS § 74’19 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks. Karistus määrati menetlusalusele isikule selle eest, et viimane 19.02.2008.a kell 08.28 Järvamaal Türi vallas PärnuRakvere-Sõmeru tee 80.kilomeetril juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus sõiduki registreerimistunnistus ning juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Sellega rikkus Jaan Pilder liikluseeskirja §-de 76 p 1, 70 p 3 ja 219 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse §-de 74’19 lg 1, 7435 lg 1 ja 747 järgi kvalifitseeritavad väärteod. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Jaan Pilder vaidlustas eelmärgitud otsuse lisakaristuse osas. Menetlusalune isik väitis, et on usaldav enda ja teiste suhtes, mistõttu ei teadnud, et tal on säilinud alkoholijoove. Samuti uskus ta tööandja juttu selles, et auto dokumendid on korras. Temal endal puudus võimalus vaadata, kas sõiduki ülevaatus on tehtud. Kaebaja väidete kohaselt on tal lõppenud kaheaastane ravi, uuringud on pooleli ning tema elukohas puudub ühistranspordi kasutamise võimalus. Eeltoodu tõttu palus kaebaja lisakaristust mitte rakendada. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et J.Pilder’i kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Jaan Pilder on oma rikkumisi tunnistanud. Jaan Pilder’i tegevuses puudusid karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja, et kaebaja on ka varem, st 2002.a, juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Kuigi see karistus pole enam kehtiv, iseloomustab see ometi Jaan Pilder’i isikut. Vaidlustatud otsuses kirjeldatud tegevusega seadis J.Pilder ohtu nii enda kui teiste liiklejate turvalisuse. Varasem karistus ei ole mõjutanud Jaan Pilder’it seaduskuulekalt käituma. Kui Jaan Pilder ei suuda oma seisundit õigesti hinnata, on ta mootorsõiduki juhina liikluses eriti ohtlik. Väide, et kaebaja ei teadnud ülevaatuse puudumisest võib olla õige, kuid mootorsõiduki juhina oli tal kohustus enne Väärteoasi nr 4-08-3107 sõidu alustamist veenduda, kas sõiduk on tehniliselt korras ja selle dokumendid olemas. Kehtiva ülevaatuse olemasolu on võimalik kontrollida sõiduki registreerimise tunnistuselt. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on väga ühiskonnaohtlik ja riigi poolt rangelt karistatav rikkumine. Jaan Pilder pani sellise rikkumise toime tiheda liiklusega teelõigul, kus peale tema oli ka teisi liiklejaid. Möödunud aasta statistika kohaselt on paljude liiklusõnnetuste põhjustajaks just joobes juhid. Asjaolu, et juhtimisõigust on kaebajal vaja töö tegemiseks ja haiguse tõttu liikumiseks, oli kaebajale teada enne rikkumise toimepanemist. Samuti oli kaebajale teada, milline karistus rikkumisele järgneda võib. Need asjaolud ei hoidnud kaebajat aga rikkumisi toime panemast. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. 19.02.2008.a väärteoprotokollile kantud ütlustes on menetlusalune isik kinnitanud, et juhtis Pärnu-Rakvere maanteel sõidukit reg.märgiga xxxx ja arvas, et on kaine. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul 19.02.2008.a kell 08.30 indikaatorvahendiga uurimise tagajärjel alkoholijoove. Menetlusalune isik nõustus uuringu tulemusega ja loobus võimalusest määrata alkoholisisaldus veres. Eeluuritud tõendid kinnitavad, et vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, olles seejuures alkoholijoobes. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 76 p 1 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. LE § 70 p 3 kohaselt peab mootorsõidukijuhil kaasas olema ning ta peab esitama politseiametnikule muuhulgas ka sõiduki registreerimistunnistuse. 19.02.2008.a on menetlusalune isik väärteoprotokolli kantud ütlustes kinnitanud, et sõiduki dokumendid on kadunud. Ka kaebuses ei vaidlusta menetlusalune isik asjaolu, et tal polnud 19.02.2008.a kell 08.28 teda kontrollinud politseiametnikele esitada tema poolt juhitud mootorsõiduki registreerimistunnistust. Eeluurituga on tõendatud, et vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas rikkus Jaan Pilder LE § 70 p 3 nõudeid ja pani sellega teadlikult ja tahtliku toime LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
6. LE § 219 kohaselt liikluses kasutatava mootorsõiduki tehnoseisund ja varustus peavad vastama seadusega ettenähtud korras kehtestatud nõuetele. 19.02.2008.a on menetlusalune isik väärteoprotokolli kantud ütlustes väitnud, et polnud teadlik ülevaatuse puudumisest. Kaebuses väidab menetlusalune isik, et usaldas firma omanikke kes väitsid, et auto dokumendid on korras. Lisaks väidab menetlusalune isik, et tal polnud kusagilt vaadata, kas ülevaatus on tehtud või mitte. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku eelmärgitud põhjendused on asjakohatud ja ennastõigustavad. Menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimisõigust omava isikuna tunneb ja peab tundma teeliikluses kehtivaid nõudeid ja neid järgima. Menetlusalune isik teadis ja pidi teadma, et ta ei tohi teeliikluses kasutada (juhtida) mootorsõidukit, mille tehnoseisund ei ole seaduses sätestatud korras kontrollitud ja kehtestatud nõuetele vastavaks tunnistatud, st milline ei ole nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Menetlusalusel isikul sõiduki juhina puudus alus pimesi usaldada tööandja vastavasisulist kinnitust, et sõiduk on tehnoülevaatuse läbinud. Sõiduki juhina pidi menetlusalune isik enne sõiduki kasutama (juhtima) asumist isiklikult veenduma, et tema kasutatav (juhitava) sõiduki tehnoseisund vastab kehtestatud nõuetele, st et sõiduki on läbinud nõuetekohaselt tehnoülevaatuse. Menetlusalusel isikul ei olnud kohustust asuda mootorsõidukit juhtima enne, kui tal polnud veendunud, et tema kasutatava sõiduki tehnoseisund vastab kehtestatud nõuetele. Kui menetlusalune isik asus sõidukit kasutama veendumata selle vastavuses LE § 219 nõuetele, võttis ta endale ise riisiko rikkumisega kaasnevate võimalike tagajärgede eest. Kohus on seisukohale, et menetlusalune isik rikkus vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas LE § 219 nõudeid ning pani toime LS § 747 järgi kvalifitseeritava väärteo.
7. Kohus tuvastas, et menetlusalune isik pani 19.02.2008.a toime kolm väärtegu. Vaidlustatud otsusest ei selgu aga üheselt, kas kohtuväline menetleja on menetlusalust isikut karistanud kõigi kolme väärteo eest ühe karistusega või ainult LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest. Kohus selgitab, et otsuses tuleb kvalifitseerida menetlusaluse isiku kõik väärteod ning seda ka juhul, kui tegemist on väärtegude ideaalkonkurentsiga. Viimasel juhul tuleb otsuses märkida, et kõigile väärtegudele kohaldatakse KarS § 63 lg 1 alusel ühte karistust raskema sanktsiooni järgi. 2