Kriminaalasi nr. 1-07-11773 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 11.02.2008.a. Tallinnas Kohtunik Aime Ivanson Rahvakohtunikud Illari Kikkas ja Aimar Karu Sekretär Maire Viksi Prokurör Raivo Kala Kaitsja Jelena Benevolenskaja Tõlk Marek Litnevski Süüdistatav ROLANDAS GARBAUSKAS, isikukood 37804191344 kriminaalkorras karistamata elukoht xxx töötab koristajana Süüdistus KarS § 422 lg 2 järgi üldmenetluses RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Rolandas Garbauskas KarS § 422 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat. KarS § 50 lg 1 alusel mõista Rolandas Garbauskasele lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks. Vangistuse kandmise algust arvestada karistuse kandmisele asumisest. Välja mõista Rolandas Garbauskaselt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: 1) sundraha – 2,5 palga alammäära – 10875.- krooni, 2) ekspertiiside maksumused 25050.- krooni Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber
- Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest alates. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse süüdistatava nimi, kriminaalasja kohtunumber 1-07-11773 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Maksekorraldus kriminaalmenetluse kulude tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS 23.06.2006.a. kella 16.40 ajal Rolandas Garbauskas juhtis mootorsõidukit Xxxregistreerimismärgiga xxx, millega liikus Harjumaal Harku vallas Tallinn-Rannamõisa – Kloogaranna teel Tallinna suunas. Sõidukiiruse valikul ei arvestanud tee- ja liiklusolusid, et ta suudaks peatada oma sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Vaatamata sellele, et antud teel oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h, sõitis Rolandas Garbauskas seal minimaalselt kiirusega 114 km/h. Seetõttu Tallinn-RannamõisaKloogaranna tee 19,5 kilomeetril ta ei tulnud vasakule pööravas kurvis sõiduauto juhtimisega toime ja sattudes külglibisemisse, sõitis vastassuunavööndisse. Seal tema juhitav sõiduk põrkas kokku sõiduautoga Xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis AS. Oma tegevusega Rolandas Garbauskas rikkus Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruses nr. 48 „Liikluseeskiri“ toodud järgmisi liiklusnõudeid: *§ 107 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides/, *§123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab…. teeolusid,…liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees, *§ 124 p. 2 /asulavälisel teel on lubatud suurim kiirus 90 km/h. Liiklusnõuete rikkumisega Rolandas Garbauskas ettevaatamatusest põhjustas sõiduautos Xxxreg.märgiga xxx sõitjana viibinud LS surma ja tekitas rasked tervisekahjustused samas autos viibinud sõitjale LV ning samuti põhjustas oma sõiduautos Xxxreg.märgiga xxx sõitjana viibinud IM surma. Sõiduauto Xxxreg.märgiga xxx juhile ASele tekitas Rolandas Garbauskas tervisekahjustuse. Seega Rolandas Garbauskas pani toime KarS § 422 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise kui sellega ettevaatamatusest põhjustati kahe inimese surm. OTSUSE PÕHJENDUS ja KOHTU SEISUKOHT Rolandas Garbauskas tunnistas end süüdi temale esitatud süüdistuses. Ta selgitas, et tol päeval sõitis ta oma perega Vääna-Jõesuul asuvasse suvilasse, kus sai kokku M perekonnaga. Kuna ta oli ostnud uue auto, tahtis IMsellega sõitma minna, et autot proovida. Algul istus rooli IM, kuid et I sõidustiil tundus ebakindel ja kuidagi imelik, vahetasid nad kurvi juures kohad ja ta asus ise autot juhtima. Ta kinnitas turvavöö, kuid ei osanud öelda, kas ka Igor seda tegi. Süüdistatav ei mäletanud, kui suure kiirusega ta sõitis ega mäletanud ka autode kokkupõrkest midagi. Mäletas, et peale teise käigu sissepanemist tundis kahte järjestikust tugevat lööki auto esivedrustuse vastu. Kaotas hetkeks teadvuse ja järgmisena mäletas, et auto liigub millepärast tagumine ots ees. Süüdistatava sõnul oli auto tehniliselt korras ja ta arvas, et õnnetuse põhjustas auto esimese parempoolse ratta libisemine asfaldi pealt kruusaribale, mille tõttu valuvelje külg lõi vastu asfaldi äärt. Liiklusõnnetuse toimumine on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja fototabeliga. Nendest nähtuvalt seisab Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee pärisuunalise sõidutee ääres suunaga Keila-Joa poole sõiduauto Xxxreg.märgiga xxx ja pärisuunavööndis samuti suunaga 2 Keila-Joa poole seisab sõiduauto Xxxreg.märgiga xxx . Sõidukid on vigastatud, nendevaheline ala ja ümbrus on kaetud kildude ja valge kustutusvahuga. Liiklusõnnetus on tõendatud ka kannatanute ASe, LVja OKütlustega. ASe ütlustest tulenevalt sõitis ta tol päeval koos abikaasa LS ja õetütre LV Vääna-Vitis asuvast suvilast sõbra juurde Lohusallu. Tema kõrval esiistmel istus abikaasa, LV istus abikaasa taga tagaistmel. Temal ja abikaasal oli kindlasti turvavöö kinnitatud, õetütre turvavöö kinnitust ta ei kontrollinud. Tol päeval oli väga ilus ilm, päike paistis ning tee oli kuiv. Enne kokkupõrget kurvile lähenedes nägi ta juba kaugelt vastu sõitmas autot suure kiirusega. Auto parempoolsed rattad olid kruusaribal, keerutades tolmu üles. Umbes 15 meetri kauguselt sai aru, et see auto ei võta kurvi välja ning nii ta tuligi parem külg ees vastassuunavööndisse tema autole risti ette. Kõik käis nii kiiresti, et ta ei jõudnud kokkupõrke vältimiseks muud teha, kui jala gaasipedaalilt ära võtta. Auto oli peale kokkupõrget nii mõlkis, et teda tuli autost välja lõigata. Tervisekahjustustest andsid kaelavenitus ja peavalud kaua aega tunda. Käesoleval ajal on tervis enam-vähem korras. Kannatanu LVei mäletanud õnnetusest midagi, ta oli kaotanud teadvuse, ärgates järgmisel hommikul haiglas. Ta ei osanud ka seda öelda, kas tal turvavöö oli kinnitatud või mitte. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta vigastada ning käesoleval ajal ei ole üks käsi täielikult paranenud ja puusa sisse pandud metall annab tunda. Süüdistatavale tal materiaalseid pretensioone ei ole, sest kindlustus hüvitas terviskahjustuse ja palgavahe. OK(IMabikaasa) ütlustest tulenevalt olid nad oma perega ja Rolandas Garbauskase perega suvilas, pakkisid asju lahti, kui mehed läksid Rolandase autoga sõitma. Õnnetusest sai teada Rolandase abikaasa I käest, kes neid otsima läks. I a helistas ja teatas, et I ei ole enam ja Rolandas viidi haiglasse. OK sõnul elasid nad peale õnnetust mõnda aega kõik koos ja aitasid üksteist. Rolandas aitas tal uut autot osta. Materiaalseid nõudmisi seoses abikaasa surmaga Rolandas Garbauskase vastu ei ole. Liiklusõnnetuse tagajärjel kahe inimese tervise kahjustamine ja kahe inimese surm on tõendatud kohtuarstlikes ekspertiisiaktides eksperdiarvamustega: - nr. 261 – LV esines liiklusõnnetuse järgselt parema puusanapa killuline murd, parema puusaliigese nihestus, vasaku kodarluu murd tüüpilises kohas ja murd kodarluu kehaosas, ninaluude murd, haavad näol ja vasakul küünarvarrel sisepindmikul, vasaku ülalõuaurke ülemise seina murd. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 23.06.2006.a. liiklusõnnetusel sõidukite kokkupõrke momendil põrkumisest-paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Haavad näol võisid olla tekitatud ka klaasikildudest. Eksperdiarvamuse kohaselt on luumurdude paranemiskestus vähemalt 4 kuud. - nr. 377 – AS esinesid liiklusõnnetuse järgselt rinnakupideme rebimismurd, rindkere vasaku poole põrutus, põrutushaavad säärtel ja otsmikul, kaela põrutus. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud 23.06.2006.a. liiklusõnnetusel kõva tömbi vägivalla toimel. Tervisekahjustused ei põhjustanud ohtu elule tekitamise momendil ega sellele järgnevalt, nende paranemise kestus umbes 6-8 nädalat ja nendega ei kaasne püsivat töövõime kaotust. - nr. 541 – LS surma põhjus on massiivne kehatüve tömp trauma hulgaliste mõlemapoolsete roidemurdudega, parema rangluu killunenud murruga ja rinnaku murruga ning eluga sobimatute siseorganite (süda, kopsud) vigastustega. Vigastuste tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest verejooksust. Kõik kehavigastused võisid olla saadud ühemomentselt tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 23.06.2006.a. liiklusõnnetuse käigus autosalongis. - nr. 540 – IM surma põhjus on eluohtlik pea, kehatüve, üla- ja alajäsemete tömp trauma skeletiluude murdude ja siseorganite vigastustega. Vigastustega kaasnes äge verekaotus. Kõik loetletud vigastused võisid olla saadud liiklusõnnetuse käigus kahe sõiduauto kokkupõrkel keha paiskumisest vastu autosalongi kõvasid tömpe pindu. Liiklusõnnetuse põhjustamises on süüdi Rolandas Garbauskas. Autotehnilise liiklusekspertiisi tulemusena antud eksperdiarvamuse kohaselt (ekspertiisiakt nr. LA-179-06/3690) oli tema poolt juhitud sõiduauto Xxxreg.märgiga xxx tehniliselt korras. Ekspertiisi käigus ei tuvastatud 3 juhitavuse seisukohast olulistes süsteemides tehnilisi rikkeid, mis oleksid tekkinud juhile ootamatult vahetult enne liiklusõnnetust ja põhjustanud sellega sõiduki juhitavuse kao. Ka parempoolse esiratta rehv ei olnud eksperdiarvamuse kohaselt tühi enne kokkupõrget, vaid see tühjenes liiklusõnnetuse käigus velje purunemisest tingituna. Liiklustehnilise ekspertiisi teostanud eksperdi arvamuse kohaselt oli Rolandas Garbauskase juhitud Xxxreg.märgiga xxx kaotanud juhitavuse ja läinud külglibisemisse parem külg ees. Külglibisemisprotsessi alguses liikus sõiduk osaliselt ka parempoolsel teepeenral, seejärel aga liikus külglibisemises vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutulnud sõiduautoga Xxxreg. märgiga xxx. Eksperdiarvamusega ekspertiisiaktis nr. LL -218-06/4528 on tõendatud, et Rolandas Garbauskase juhitud sõiduki kiirus enne külglibisemisjälgi oli arvutuslikult minimaalselt 114 km/h. Samas aga arvab ekspert, et tegelik liikumiskiirus pidi sellest olema oluliselt suurem. Seega on tõendamist leidnud Rolandas Garbauskase poolt Liikluseeskirja § 124 p. 2 sätte rikkumine, mis sätestab asulavälisel teel lubatud suurimaks kiiruseks 90 km/h. Ekspertiisiaktis nr. LL -218-06/4528 antud eksperdiarvamuse kohaselt tekitas liiklusohtliku olukorra Xxxreg. märgiga XXX juht, seega Rolandas Garbauskas, kaotades kontrolli oma sõiduki juhitavuse üle, millele järgnes väljasõit vastassuunavööndisse. Samas eksperdiarvamuses on öeldud ka, et teise sõiduauto juhil puudus võimalus liiklusõnnetust vältida. Seda kinnitas ka kannatanu AS, öeldes, et kõik toimus nii kiiresti, et ta jõudis vaid jala gaasipedaalilt ära võtta. Kriminaalasja uurimisel ei ole tuvastatud ASe poolt ühtegi liikluseeskirja rikkumist, mis oleks olnud põhjuslikus seoses liiklusõnnetuse toimumisega. Ta sõitis oma sõidureas ega ületanud lubatud kiirust. Sõiduki üle kontrolli kaotamine oli tingitud antud teelõigul lubatud suurima kiiruse ületamisest. Kui Rolandas Garbauskas oleks sõitnud lubatud kiirusega, oleks ta suutnud läbida sündmuskohal oleva kurvi ilma külglibisemise tekkimiseta ja auto juhitavuse kaotamiseta (eksperdiarvamuse p. 3 ekspertiisiaktis nr. LL -218-06/4528 ). Kohtuistungil üle kuulatud eksperdi Urmas Lõivu selgituse kohaselt oli Rolandas Garbauskase juhitud sõiduk külglibisemises enne asfaldilt kruusaribale välja sõitmist. See kinnitab veel kord, et sõiduk kaotas juhitavuse ülemäära suure kiiruse tõttu kurvis, aga mitte teelt väljasõidu tõttu. Lubatud sõidukiiruse ületamine on mootorsõiduki juhi poolt tahtlik tegevus. Seda ei saa toime panna ettevaatamatusest, sest kiirus sõltub juhi poolt jalaga gaasipedaalile vajutamise tugevusest ning sõidukiirus on juhile nähtav spidomeetri pealt. Lubatud kiirusest suurema kiiruse valikul ei arvestanud ta antud teelõigul kurviga ja sellega, kas ta suudab kurvi läbida lubatud kiirusest kiiremini sõites. Seega rikkus Rolandas Garbauskas Liikluseeskirja § 124 p. 2 ja § 123 tahtlikult. Liikluseeskirja § 107 rikkumist tahtlikult aga ei saa kohtu arvates Rolandas Garbauskasele ette heita, sest vastassuunavööndisse sattumine oli tingitud kiiruse ületamisest ja kiiruse ebaõigest valikust, mille tõttu juhitavuse kaotanud sõiduk sõitis oma sõidureast välja. Seega tuleb Liikluseeskirja p. 107 rikkumine Rolandas Garbauskase süüdistusest välja jätta. Rolandas Garbauskase poolt Liikluseeskirja §-de 123 ja 124 p. 2 rikkumine oli põhjuslikus seoses saabunud raske tagajärjega – LS ja IM surmaga, aga ka LV raske tervisekahjustusega ja ASe tervisekahjustusega. Seda tõendavad eksperdiarvamused, millede kohaselt oli surma saabumist põhjustanud eluohtlikud kehavigastused mõlema isiku puhul saadud liiklusõnnetuse käigus, samuti ka LV raske tervisekahjustus. Ülaltoodu alusel on Rolandas Garbauskase poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 422 lg 2 järgi. Karistuse mõistmise aluseks vastavalt KarS §-le 56 lg 1 on isiku süü. Arvestada tuleb ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 KarS § 422 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni kaheteistkümne aastani. Rolandas Garbauskasele karistuse määra valikul arvestab kohus vastutust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavate asjaolude puudumist. Rolandas Garbauskas sai ka ise liiklusõnnetuses raskelt vigastada. Ta külastas haiglas kannatanut LV, avaldas kahetsust ja palus vabandust juhtunu pärast. Kohtus palus vabandust ka ASelt. Samuti abistas ja toetas ta sugulase IM perekonda. Selline Rolandas Garbauskase käitumine näitas, et tema kahetsus oli siiras ja et ta elas raskelt läbi seda, et tema pärast hukkus kaks inimest. Ülaltoodu alusel nõustub kohus prokuröri poolt taotletud karistusega, kuna on veendunud, et kolmeaastane vangistus on Rolandas Garbauskasele piisav mõjutusvahend edaspidi õigusvastaste tegude toimepanemisest hoidumiseks. Esimese astme liikluskuriteo puhul on põhjendatud ka lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamine. Kuigi kohus ei pea põhjendama süüdistatava karistusest tingimuslikku vabastamata jätmist, siis vastuseks kaitsja sellekohasele taotlusele märgib, et karistusest tingimisi vabastamine raskete tagajärgedega esimese astme kuriteo toimepanemise puhul on kohaldatav juhul, kui kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik koostoimes evivad selliseid erisusi, mis teeb karistuse või karistuse osa ärakandmise ebaotstarbekaks. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad kuriteo tehiolusid ja süüdistatava isikuandmeid iseloomustavad märkimisväärsed erisused, mis teeks karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Mis puutub kaitsja väitesse, et Rolandas Garbauskase perekond vajab tema toetust, siis tegelikkuses asus ju Rolandas Garbauskas peale õnnetust elama XXX, kuna tema enda sõnade kohaselt ei saa ta enam juhtunu pärast Eestis elada. Seega asus ta elama eemale ka oma perekonnast, kes Eestisse jäi. Loomulikult on perele tähtis ka materiaalne toetus, kuid sellise seisukoha järgi ei saakski perekonnainimesi üldse vangistusega karistada, vaatamata toimepandud kuriteo raskusele. Kohus leiab siiski, et raske kuriteo toimepannud isikute vangistusega karistamine ei või sõltuda sellest, kas neil on perekond või ei ole. Karistuse kandmisest mittevabastamine raskete tagajärgedega liikluskuritegude puhul on oluline ka õiguskorra kaitsmise huvide eesmärgil, sest liikluseeskirjade tahtlik rikkumine ja sellega kaasnevad inimohvritega liiklusavariid on väga sagedased ja muutunud lausa problemaatiliseks. Karistuse kandmisest mittevabastamisega antakse kõigile liiklejaile selge signaal sellest, et liikluseeskirja nõuded on täitmiseks ja mittetäitmisele, eriti kui sellega põhjustatakse raske liiklusõnnetus, järgneb vabadusepiirangutega karistus. Kohus juhindub KrMS § 306, § 311, §
- Kohtunik Rahvakohtunikud 5