← Eesti

1-08-9830\2

1-08-9830 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9830 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Kati Miitra Kaitsja Taivo Saks Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Marko Peikeni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Marko Peiken (ik: 37510120372; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Vabastada Marko Peiken karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 11.05.2010.a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata ta selleks tähtajaks Xxx Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanenute II talituse kriminaalhooldusametniku Liilia Juhandi järelevalve alla (asukoht: Pärnu mnt 142, Tallinn) ning kohustada Marko Peikenit järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada Marko Peikeni suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 2 1) pöörduda psühhiaatri vastuvõtule alkoholismivastase ravi vajalikkuse otsustamiseks ning vajadusel alluda ka alkoholismivastasele ravile 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) asuda tööle või võtta end Tööturuametis arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 5) osaleda sotsiaalabiprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. Marko Peiken vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Xxx Vanglale, prokurörile, Xxx kriminaalhooldusosakonna vanglast vabanetute II talitusele ja Marko Peikenile. Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 28.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Marko Peikeni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Marko Peiken tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 02.06.2005.a kohtuotsusega KrK § 1481 lg 2 ja 10 järgi. Kohaldati KarS § 74 lg 1, 2 sätteid ning määrati, et mõistetud karistus pööratakse täitmisele osaliselt ning koheselt ärakandmisele kuulub 10 kuud vangistust. Karistuse ülejäänud osa - 2 aastat ja 2 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui M. Peiken ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 49 alusel võeti Marko Peikenilt 3-aastaks ära õigus töötada juhtivatel ja materiaalselt vastutavatel ametikohtadel ära- ja mittetulundusühingutes. Harju Maakohtu 26.01.2007.a määrusega nr 1-07-1056 täpsustati M. Peikenile KarS § 75 lg 1 p 4 alusel määratud lisakohustust ning kohustati tööle asuma hiljemalt 01.03.2007.a. Harju Maakohtu 13.03.2008.a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele M. Peikenile Xxx Linnakohtu 02.06.2005.a otsusega mõistetud karistusest ärakandmata osa. Karistuse kandmise algus oli 12.03.2008.a ja lõpp on 11.05.2010.a. M. Peikeni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei ole tegelenud resotsialiseeriva tegevusega. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Peale vanglast vabanemist naaseb elama xxx , töökoht on vabaduses olemas. 3 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Peikeni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna rangema käitumiskontrolli kohaldamine näitab, kas isik on oma mõttemaailma muutnud ja suudab täita vabaduses talle pandud kohustusi, sest tegu on väga probleemse isikuga. Marko Peiken taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla, kuna vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isikul ei ole režiimirikkumisi. Võttes arvesse kuriteo raskust, leian, et vabastamine on mõistlik. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks. Kaitsja toetab M. Peikeni vabastamist. Isikul on olemas vabaduses kõik tingimused vabastamiseks ning ta on teinud enda jaoks vastavaid järeldusi. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Peikeni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isikul ei ole vangistuse jooksul režiimirikkumisi. Võttes arvesse kuriteo raskust ja kohtu poolt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud ülisuurt võlga, tuleb kinnipeetaval koheselt tööle asuda võlanõude kustutamiseks. Isikul on vabaduses kõik tingimused tema vabastamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on M. Peikeni karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – M. Peiken on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse M. Peikenit positiivselt, teda ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. Seega on M. Peiken aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus. Kohus arvestab ka sellega, et M. Peikeni tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on M. Peikenil olemas kindel elu- ja töökoht ja lähedane inimene - ema. See aitab kohtu hinnangul kaasa M. Peikeni edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata M. Peikeni püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja kriminaalhooldaja. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.