1-08-9538 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9538 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Peeter Kõivu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Peeter Kõiv (isikukood: 34112066542; viibib XxxVanglas) RESOLUTSIOON Jätta Peeter Kõiv tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxVangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava P. Kõivu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Peeter Kõiv tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 27.12.2000.aasta otsusega KrK § 101 p 9-§ 15 lg 2; § 207 lg 1, 2 järgi õigeks mõista. Süüdi tunnistada KrK § 128 lg 1, 2; § 207-3 lg 2; § 207-3 § 207-4 ; § 40 alusel 5 aastat vangistust. 05.03.2001.aasta Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistati Tartu Maakohtu 27.12.2000.a otsus õigeks mõistmises § 101 p 9-§ 15 lg 2; § 207 lg 1, 2 järgi § 128 lg 2; § 40 lg 1 alusel süüdi tunnistada § 101 p 9 - § 15 lg 2; § 207 lg 1, 2 järgi § 40 lg 1 alusel lõplik karistus 9 aastat vangistust. 06.06.2001.a Riigikohtu poolt KrK § 207 lg 1, 2 ja KrK § 128 lg 1 järgi õigeks mõista. 2 Karistuse kandmise algus oli 24.06.2000.a ja lõpp on 24.06.2009.a. P. Kõivu kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei tööta tervisliku seisundi tõttu, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel puudub elukoht ning sotsiaalne võrgustik. Tal on võimalus taotleda töövõimetuspensioni. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu P. Kõivu vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tal puudub elukoht. Peeter Kõiv taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd kriminaalhooldusele allutamise tingimused ei ole täidetud. Nii vangla materjalidest kui ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et Peeter Kõivul puudub vabanedes kindel, stabiilne ja garanteeritud elukoht. Sellisel juhul ei ole kinnipeetavat võimalik ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd kindla elukoha olemasolu on üks kohustuslikke eeltingimusi. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et P. Kõiv tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Kõivu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Nii vangla materjalidest kui ka kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et Peeter Kõivul puudub vabanedes kindel, stabiilne ja garanteeritud elukoht. Sellisel juhul ei ole kinnipeetavat võimalik ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd kindla elukoha olemasolu on üks kohustuslikke eeltingimusi. Arvestades P. Kõiv poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.