4-06-1982\1

4-06-1982 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.augustil 2006.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-06-1982 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: Ivar Reitmann, isikukood 35406164918, elukoht XXXXXXXXXXXXXXXX Kohtuväline menetleja: Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Ivar Reitmanni kaebus. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 25.aprilli 2006.a. otsus väärteoasjas nr.2510,06,001095 Ivar Reitmanni karistamises LS § 747 alusel rahatrahviga 3 trahviühiku ulatuses, s.o. 180.00 krooni. Välja mõista Ivar Reitmannilt riigituludesse postikulu 39.60 (kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034800017, viitenr.2800049696). Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kirjalikult Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu soovist kasutada kassatsiooniõigust 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kaebuse sisu 25.aprilli 2006.a. Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna otsusega määrati Ivar Reitmannile Liiklusseaduse (LS) § 747 alusel rahatrahv 3 trahviühikut, s.o. 180.00 krooni selle eest, et Ivar Reitmann 02.aprillil kella 12.10 ajal juhtis Türi linnas Paide tänaval mootosõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust. Kaebuse esitaja on vaidlustanud otsuse, taotledes otsuse tühistamist. Protokolli koostamisel on koostaja lähtunud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.augusti 2004.a. määrusega nr 170 kinnitatud „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirjast“, edaspidi Eeskiri, mille § 3 lg 2 kohaselt oli mootorsõidukil Honda Jazz XXXXXX läbimata korraline ülevaatus. Eelpoolnimetatud Eeskirja § 3 lg 7 kohaselt juhul, kui ilma kehtiva ülevaatuseta sõidukil ei ole eriti ohtlikke rikkeid ega puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses, loetakse sõiduk tehnonõuetele vastavaks piiratud ulatuses: sõiduks ainult mööda lühimat teed lähimasse remondikohta või ülevaatuspunkti või ARK büroose või tagasi garažeerimiskohta. Antud juhul ei ole politsei tuvastatnud, et sõidukil oleks esinenud ohtlikke veoseid või puudusi, mis välistaksid sõiduki kasutamise liikluses. Ka leiab kaebuse esitaja, et antud juhul läbis auto lühimat teed sõiduks Säreverest Türi linna Viljandi tänava kaudu ja ka sõiduks tagasi. 02.aprillil 2006.a. siirdus sõiduk Türi linnast remonditöökojast, kus vahetati auto esiklaas, garažeerimiskohta Säreverre. Järgmisel päeval, s.o. 03.aprillil 2006.a. teostati Türi linnas ARK ülevaatuspunktis sõiduki tehnoülevaatus ja väljastati vastav kontrollkaart T 0649759 sõiduki korrasoleku kohta. Kaebuse täienduses on Ivar Reitmann leidnud, et väärteoprotokollis ja vaidlustatud otsuses on rikkumise toimepanemise koht märgitud vastuolulisena ega vasta tegelikkusele. Tegelikult kontrollis väärteoprotokolli koostaja auto dokumente Türi linnas Tallinna tn 4 Türi kaubamaja esisel sõidukite parkimisplatsil. Kontrollimise ajal ei olnud kaebuse esitajast autoomanik isegi roolis ega juhtinud autot, vaid seisis auto kõrval. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole rikkunud ei LE § 219 nõudeid. Antud juhul oli autol viimane korraline ülevaatlus läbitud märtsis 2005.a. ning tunnistatud tehnonõuetele vastavaks kuni märts 2006.a. (kaasa arvatud). Asjaolu, et autol sai märtsis 2006.a. vigastada Säreveres maja katuselt allasadanud lume ja jää tagajärjel esiklaas, mis kuulus väljavahetamisele, põhjustas auto remondi vajaduse tõttu korralise tehnilise ülevaatuse teostamise lähimas ARK ülevaatuspunktis Türi linnas 03.aprillil 2006.a., kus auto tunnistati tehnonõuetele vastavaks. Kaebuse esitaja leiab, et 02.aprillil 2006.a. oli tema autol vastavus tehnonõuetele piiratud ulatuses olemas. Eeltoodu alusel leiab Ivar Reitmann, et tema karistamiseks puudub õiguslik alus, kuna puudub väärteokoosseis. Ka heidab Ivar Reitmann politseile ette seda, et otsuses puudub tema vastulause mittearvestamise põhjendus. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitaja süü on leidnud tõendamist ning alus määratud karistuse tühistamiseks puudub. Tähtsust ei oma antud asjas koht, kus kontrolliti sõiduki dokumente, vaid see, millist marsruuti mööda sõidukit juhiti. Menetleja leiab, et sõiduk ei sõitnud garažeerimiskohta lühimat teed mööda, keerates vahepeal teel kõrvale ja käis poodides. Kuna vastavalt tunnistaja A.P ütlustele oli Ivar Reitmanni väitel sõiduk läbinud eelmisel päeval ülevaatuse ja registreerimistunnistusele jäi tempel lihtsalt sisse löömata, ei saanud ka väärteoprotokolli koostaja arvestada Eeskirja § 3 lg-s 7 sätestatut sõiduki piiartud ulatuses kasutamise kohta. Menetleja võtab õigeks, et vaidlustatud otsuses puudub vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus, kuid leiab, et see ei saa olla aluseks otsuse tühistamisel. Menetluse käik Kohus on välja selgitanud kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, olles nõus VTMS § 120 lg 1 alusel kirjaliku menetlusega. Kohus leiab, et antud juhul võib asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Vastavalt VTMS § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse Ivar Reitmannile rahatrahvi määramise kohta LS § 747 alusel LE § 219 nõuete rikkumise eest, kuna kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit, mis ei olnud nõuetekohaselt läbinud tehnoülevaatust (tl 13-14). Eeskirjaga on pandud sõidukite tehnonõuete vastavuse kontrollimine ARK büroodele ning tehnonõuete vastavuse kontrollimiseks on kehtestatud kord, millal ja kus peavad käima sõidukid ülevaatusel. Kui sõiduk ei ole läbinud ettenähtud korras tehnoülevaatust, ei saa teda lugeda ka tehnonõuetele vastavaks. Eeskirja § 6 lg 3 järgi peavad sõidukid, millel on riikliku registreerimismärgi viimane number 1, läbima tehnoülevaatuse märtsis. Seda, et ülevaatus tuli teostada märtsikuus 2006.a., kinnitab ka sõiduki Honda XXXXXX registreemistunnistus (tl 25). Ivar Reitmann on ise tunnistanud, et ülevaatust 02.aprillil 2006.a. läbitud ei olnud ja seda kinnitab ka sõiduki tehnoülevaatuse kontrollkaart T0649759 (tl 18). Seega 02.aprillil 2006.a. kella 12.10 ajal puudus antud sõidukil kehtiv ülevaatus. Ivar Reitmann on tuginenud kaebuse esitamisel eelpoolnimetatud Eeskirja § 3 lg-le 7 ja leidnud, et protokolli koostamisel oleks pidanud arvestama sõiduki piiratud ulatuses kasutamise õigusega, kuid õige on kohtu arvates kohtuvälise menetleja seisukoht, et menetleja ei saanud sellega arvestada, kuna kaebuse esitaja väitis vastavalt tunnistaja A.P ütlustele, et tehnoülevaatus on läbitud eelmisel päeval. Ütluste andmisest kohapeal on vastavalt väärteoprotokollile Ivar Reitmann keeldunud. Ivar Reitmann on väitnud, et politsei ei ole tuvastanud autol 02.aprillil 2006.a. eriti ohtlikke rikkeid ja puudusi, kuid kohtuväline menetleja ei ole vastavate rikete olemasolu väitnudki ning nende rikete olemasolul oleks koostatud väärteoprotokoll LS § 749 järgi. Antud juhul on vaidlus selle üle, kas sõiduki kasutamine piiratud ulatuses on õigustatud või mitte. Kuigi Ivar Reitmann on väitnud, et kasutas väidetavast remondikohast tagasi garaažikohta sõitmiseks lühimat teed, on tunnistaja A.P kinnitanud, et lühimast marsruudist keerati kõrvale ja käidi poes. Ivar Reitmann on samuti oma kaebuse täienduses väitnud, et auto seisis kontrollimisel Türi kaubamaja ees, seega ei ole alust kahelda tunnistaja vastavates ütlustes. Kaebuse esitaja on leidnud, et väärteo toimepanemise koht on kohtuvälise menetleja poolt fikseeritud vastuolulisena ning on nimetanud tunnistajad, kes teavad rääkida sellest, et auto dokumentide kontrollimisel seisis auto kaubamaja ees Tallinna 4 juures, kuid see ei oma tähtsust. Tähtis on see, millist marsruuti mööda kaebuse esitaja poolt autot juhiti. Kuigi vaidlustatud otsuses on väärteo toimepanemise kohana märgitud Türi linna kõrval ka Türi vald, ei pea kohus seda rikkumiseks, kuna Türi linn kuulub Türi valla koosseisu. Kohtuväline menetleja on eiranud otsuse koostamisel VTMS § 74 lg 1 p 8 nõudeid, mis kohustavad otsuses märkima vastulauses esitatu mittearvestamise põhjenduse, kuid antud rikkumine ei ole selline, mis tooks iseenesest kaasa otsuse tühistamise. Seega leiab kohus, et Ivar Reitmanni süü on leidnud tõendamist. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Ivar Reitmann on toime pannud teo, mis vastab LS § 743 sätestatud süüteokoosseisule, teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Ivar Reitmanni poolt pandi tegu toime tahtlikult. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohtuväline menetleja ei ole leidnud ning neid ei nähtu ka asja menetlemisel kohtus. Kuigi politsei õiendist tuleneb Ivar Reitmannil varasemate väärteokaristuste puudumine ja VTMS § 30 lg 1 p 1 annab võimaluse väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, ei pea kohus seda antud juhul põhjendatuks. Ivar Reitmann ei ole kohtu arvates nii vastulauset esitades ega ka kaebuse esitamisel aru saanud oma rikkumisest. Karistusena näeb seaduseandja nimetatud rikkumise eest rahatrahvi kuni 30 trahviühikut, s.o 1800.00 krooni, kuid antud juhul on määratud rahatrahv KarS § 47 lg 1 kohaselt selle miinimummääras, mis vastab süü raskusele. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata Ivar Reitmannile mõistetud karistus. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb VTMS § 38 ja KrMS § 180 alusel menetluskulud (postikulu) hüvitada kaebuse esitajal. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ingrid Niinemägi Kohtunik