← Eesti

4-08-6783\3

4-08-6783 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. septembril 2008. a. Tartu kohtumajas, Tartu, Kalevi 1 Kohtunik Kaie Uusen Väärteoasja number 4-08-6783 kirjalikus menetluses

§ 105, millega pani toime liiklusseaduse § 7417 sätestatud väärteo.

Protokollist nähtuvalt Teele Luts ennast süüdi ei tunnistanud, kuna tema väitel mingit kokkupõrget ei toimunud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Hillar Leeti 02.06.2008. a. määrusega asjas väärteomenetlus aga lõpetati VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja leidis, et tõendatud on Teele Lutsu poolt temale süüks arvatud liikluseeskirja §

§ 105

sätete rikkumine, kuid pidas otstarbekaks menetlus otstarbekuse kaalutlustel lõpetada (VTMS § 30 lg 1 p 1), kuna väärteoga tekitatud kahju oli väike, Teele Luts on varem karistamata isik ning asjas puudus avalik menetlushuvi. 24.06.

  1. a. esitas Teele Lutsu esindaja Leho Tamvere kaebuse väärteomenetluse lõpetamise määrusele, milles ta taotles määruse tühistamist ja menetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel Teele Lutsu tegevuses väärteotunnuste puudumisel. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Tormas Tuuliku 30.06.
  2. a. määrusega jäeti Teele Lutsu kaebus rahuldamata. Menetleja leidis, et Teele Lutsu poolt temale süüks arvatud liikluseeskirja §

§ 105

sätete rikkumine on tõendatud, kuid et otstarbekuse kaalutlustel on menetluse lõpetamine põhjendatud. Teele Lutsu esindaja Leho Tamvere esitas VTMS § 78 alusel määrusele kaebuse, vaidlustades kohtuvälise menetleja tegevust väärteoasja lahendamisel ning taotledes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 alusel. Kaebuse kohaselt: I ei sisalda liiklusõnnetuse akt täielikke avariipaiga mõõtmisi, vale on aktis toodud kirje „juht tagurdas külge taga olevale pargitud sõidukile“ ja valesti on tee liigiks märgitud „tänav“, sest see oli parkla. Samuti polnud võimalik kahju kannatanud sõidukile külge sõita paremalt, kuna ca 0,3 m kaugusel, olid tänavakivid. II Vead esinevad ka vaatlusprotokollis, kuna selles ei ole märgitud, millal anti teada avarii toimumisest ja kus asus tol hetkel avariigrupp; protokollist ei nähtu, kus oli süüdlase parkimiskoht ning märkides tõendisse kirje „süüdlase“, on rikutud süütuse presumptsiooni põhimõtet. III Vastuolulised on K K ülekuulamisprotokollis märgitud ütlused. Nimelt:

  1. kuidas tunnistaja teadis mõlema auto mudelite nimetusi;
  2. kus paiknes tunnistaja auto, kuna seda ei ole liiklusõnnetuse aktil märgitud ja järelikult on kahtluse all, kas tunnistaja üldse oli sündmuskoha läheduses;
  3. vale on lause „roolis olnu avas autoukse ja vaatas korraks välja ning lahkus seejärel sündmuskohalt“, kuna tema tuli autost välja, veendumaks, et tagurdamiseks on veel piisavalt ruumi ning tagurdas veel ja lahkus seejärel sündmuskohalt;
  4. kuidas tunnistaja teab õnnetuse täpset ajahetke;
  5. mida tähendab väljend „enda suletud autos“;
  6. mida tähendab lause „tähelepanu äratas tugev kokkupõrke heli“, sest sõidukitel ju puuduvad vigastused, mis viitaks tugevale kokkupõrkele;
  7. liiklusõnnetuse tehioludega ei klapi tunnistaja väide, et „peale lööki veeres Honda mõned meetrid tagasi“;
  8. tunnistajalt on võetud ütlused ligi kolm tundi peale sündmust ja seega on alust kahelda tunnistuse sisulises kvaliteedis. IV Kahtlused esinevad ka K K ütlustes. K K tunnistusest ei ilmne, kuhu Kadi Kihva oma auto parkis ja kas oli võimalik, et auto esistangel oli juba varasemaid vigastusi. V Millegipärast ei selgitatud koha välja 2

(4)Teele Lutsu isikut, kuigi politseile olid kättesaadavad sõiduki omaniku M K ja kasutaja Teele Lutsu andmed. VI Seni ei ole kuulatud Teele Lutsuga samas autos viibinud tunnistajat. Kohtu seisukoht. VTMS § 79 lg 3 kohaselt kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebus rahuldamata; 2) rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohtunik, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega, leiab, et kohtule esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik on seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole väärteomenetluse norme rikkunud ja menetlus on väärteomenetluse seadustikust tulenevalt läbi viidud nõuetekohaselt. Koostatud on ülekuulamisprotokollid, millistes on fikseeritud K K ja Teele Lutsu ütlused. Samuti on ütlused võetud väärteokohal olnud tunnistajalt K K. Nimetatud isikutelt ütluste võtmisel on järgitud väärteomenetluse seadustikus ettenähtud nõudeid. K K, K K ja Teele Lutsu ütlusi kogumis hinnates, samuti arvestades teisi asjas kogutud tõendeid (s.o vaatlusprotokoll, fototabelid, liiklusõnnetuse skeem), on kohtuväline menetleja jõudnud seisukohale, et Teele Lutsu süü liikluseeskirja §

§ 105sätete rikkumises on tõendamist leidnud.

LE § 91 kohaselt enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. § 105 sätestab, et tagurdamisel ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat. Kohtunik, tutvunud kõigi materjalidega, nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Teele Luts on oma kaebuses nimetanud mitmed K K ja K K ütlustes tema väitel esinevad ebatäpsused ja vead. Kohtunik leiab, et kohtuväline menetleja on nimetatud isikute ütluste hindamise tulemusel põhjendatult jõudnud seisukohale, et isikud on andnud tõelevastavaid ütlusi. Nende ütlused on loogilised ning kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega. Vaatlusprotokollis ja liiklusõnnetuse aktis kajastuvad liiklusõnnetuse asjaolud ning sündmuskoha kirjeldus. Kogumis K K, K K ning Teele Lutsu ütlustega kajastavad aktid väärteosündmust piisava põhjalikkusega. Kaebuses on viidanud sellele, et K K ja K K ei saanud olla võõrad inimesed. Kohtunik leiab, et Teele Lutsu sellised ütlused ei ole millegagi tõendatud ning K K ei olnud mingit põhjust anda asjas valeütlusi. Asjaolu, et materjalidest ei nähtu, kus täpselt paiknes K K auto, ei anna alust arvamiseks, et tunnistajat üldse sündmuskohal ei olnud ning tegemist on täiesti paljasõnalise väitega. Seega on tegemist tunnistajaga, kes nägi toimunut vahetult pealt. Asjaolu, et tema ütlused protokolliti umbes kolm tundi peale sündmust, ei vähenda tunnistaja usaldusväärust. Samuti näitab see, et tunnistaja teadis auto mudeleid, numbreid ja liiklusõnnetuse 3

(4)ajahetke, seda, et tegemist on tähelepaneliku inimesega ning ei ole mingil juhul tunnistaja ütlustes kahtlemise aluseks. Mis puutub kaebuses väljendatud seisukohta, et K K tunnistusest ei ilmne, kuhu ta oma auto parkis ja kas oli võimalik, et auto stangel olid juba varasemad vigastused, siis nähtub asja materjalidest, et K K auto asukoht on kajastatud nii vaatlusprotokollis, liiklusõnnetuse skeemil kui Teele Lutsu enda ja K K omakäeliselt joonistatud skeemidel. Väide, et K K autol oleksid vigastused olnud juba eelnevalt, ei ole millegagi kinnitust leidnud ning puudub alus selle kahtlustamiseks. Kohtule esitatud kaebuses leitakse, et täiendavalt tuleks kohtus tunnistajana üle kuulata M L. Kohtunik, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kohtuväline menetleja on mehe tunnistajana üle kuulanud ning tema ütlustest nähtub, et
  1. märtsil kasutas tema sõiduautot Ford Fiesta tema abikaasa Teele Luts ning et intsidendist ei tea tema midagi ja tema autol vigastusi ei ole. M L ütlused ei kinnita ega lükka ümber väärteoprotokollis nr AB 1039402 kajastatud väärteorikkumist. Samuti on kaebuses märgitud, et kohtuväline menetleja on teinud vea, kui on jätnud üle kuulamata Teele Lutsuga samas autos viibinud tunnistaja ning et Teele Lutsu isiku oleks politsei pidanud välja selgitama kiiremini. Kohtunik leiab, et kohtuväline menetleja on tõendite kogumisel lähtunud VTMS § 64 ja
  2. peatüki sätetest, ei ole tõendeid kogunud valikuliselt ega jätnud tuvastamata olulisi asjaolusid. Tõendeid on kogutud ja hinnatud vajaliku põhjalikkusega. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja pidanud vajalikuks menetlus otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Seejuures on menetleja arvestanud menetlusaluse isiku süü suurust, avalikku menetlushuvi, tekitatud kahju suurust ning rikkuja isikut. Kohtunik on seisukohal, et kuivõrd väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja kohtuväline menetleja on oma määruses põhjendanud, miks ta leiab, et menetlemine ei ole otstarbekas, ei ole menetleja väärteomenetluse norme rikkunud ning menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Kohtuväline menetleja on põhjendatult lõpetanud väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Eeltoodud asjaoludel tuleb kohtule esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.