) § 14 lg 1 kohaselt arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Käesoleva seadustiku § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel arutab väärteoasja või väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonda jääb taotluses nimetatud elu- või asukoht või mootorsõiduki, raudteeveeremi, õhu- või veesõiduki Eestis registreerimise koht. Kuivõrd kaebuse esitaja on oma kaebuses avaldanud soovi arutada väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust oma elukohajärgses maakohtus, siis kohus asus seisukohale, et antud kaebus kuulub lahendamisele Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas. Vastavalt § 120 lg 1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 2
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud alustel. Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist põhjendusel, et kaebaja igapäevased tööülesanded on seotud mootorsõiduki pideva kasutamisega, samuti majanduslikel ja perekondlikel põhjustel. LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt LS § 7422 lg 5 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. A. Rohtmäe`d on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 120 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 kuuks. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on menetleja arvestanud karistuse määramisel kaebuse esitaja poolt väljendatud kahetsust. Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 120 trahviühikut, so 7200 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud, kuivõrd kaebuse esitaja on ka nähtuvalt Karistusregistri andmetest varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, omades antud väärteo toimepanemise hetkel vähemalt kuute kehtivat väärteokaristust. Seega ei ole kohtu hinnangul eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada A. Rohtmäe`d seaduskuulekalt käituma. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et kuna üksnes rahatrahvide kohaldamine ei ole avaldanud kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, siis on vajalik kohaldada käeoleval juhul ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada A. Rohtmäe`d edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et A. Rohtmäe`le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt Karistusseadustiku § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Samuti nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et oma käitumisega seadis kaebuse esitaja ohtu nii enda kui teiste võimalike kaasliiklejate elu ja tervise, mistõttu on tegemist äärmiselt vastutustundetu teguviisiga. Kaebaja palub mitte kohaldada lisakaristust, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on A. Rohtmäe`le igapäevaselt hädavajalik seoses tööülesannete täitmisega. Siinkohal leiab kohus, et määratud lisakaristuse tühistamise aluseks ei saa olla töökoha võimalik kaotus, kuivõrd sellise teemakäsitluse korral tuleks seada soodusolukorda juhid, kes kasutavad sõidukit oma ametikohustuste tõttu, mis oleks aga ebavõrdne kohtlemine. Samuti märgib kohus, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse 3
p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Andrus Kleeman`i poolt 17.04.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2500,08,000818 ei kuulu tühistamisele ning A. Rohtmäe` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Anu Tammeniit Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.