← Eesti

4-08-3538\13

Obsah (5)§ 126§ 125§ 42§ 40§ 141

Väärteoasi 4-08-3538 Kohtla-Järvel, 22. augustil 2008 MÄÄRUS Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, sekretär Olga Štšeglova juuresolekul, arutas avalikul kohtuistungil 22.08.2008 Vadim Sokolovi kaebuse

§ 126

lg 3 kohaselt, kohtuvälise menetleja kohtuistungile mitteilmumine ei takista kaebuse kohtulikku arutamist.

§ 125lg.

1 kohaselt, kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maa- või linnakohtunik

§ 42

lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks.

§ 42

lg 1 sätestab, et kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.

§ 42

lg 2 sätestab, et ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks on väljakutsutu äraolek, mida ei saa pidada kõrvalehoidumisega, kutse kättesaamise hilinemine ja muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Kohus leiab, et V. Sokolovi kaebuse arutamisele mitteilmumine on mõjuva põhjuseta. Kohtuistungi aeg ja koht oli kaebuse esitajaga kooskõlastatud 07 ja 08.08.2008, kui kohus otsustas kaebuse arutamise järgmisele kohtuistungile määrata. Kohtuistung oli määratud 22.05.2008 ehk piisava ajavaruga. Kohtukutse V. Sokolovi nimele 22.08.2008 toimunud kohtuistungile oli kaebuse esitajale kätte antud elektrooniliselt 11.08.2008, ehk samuti piisava ajavaruga, et teatada kohtule

§ 42lg 1 ettenähtud korras oma mitteilmumisest.

Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebuse arutamine oli juba varem kahel korral edasi lükatud kaebaja taotlusel. Esimesel korral, kaebaja ei ilmunud kaebuse arutamisele 09.05.2008 kell 13.00, kohtukutset ei õnnestunud talle kätte toimetada, kuigi kohtuistungi ajast ja kohast oli kaebaja ilmselt teadlik, sest 09.05.2008 kell 09.41 esitas kohtule faksi teel taotluse arutamise edasilükkamiseks, tuues põhjuseks lapse haigestumise. Vaatamata sellele, et taotluse juurde ei olnud esitatud ühtki taotlust kinnitavat dokumenti, rahuldas kohus kaebaja taotluse ja lükkas arutamise edasi. Teisel korral, kaebaja ei ilmunud 08.08.2008 määratud kohtuistungile. 08.08.2008 kell 09.06 esitas kaebaja kohtule elektrooniliselt taotluse, milles palus korduvalt lükata arutamise edasi, sest tal on mitteilmumiseks mõjuv põhjus – sel päeval viibib ta Tallinnas vestlusel saatkonnas. Kohus määras asja arutamise edasi lükata. Samas võttis kohus tarvitusele meetmeid, et võimalikult maksimaalselt kooskõlastada isikuga kohtuistungi aega. Kohtuistungi uueks ajaks määrati 22.08.2008. 22.08.2008 kohtuistungile V. Sokolov ei ilmunud ega esitanud taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Ainuke teate V. Sokolovi mitteilmumise põhjuse kohta on 21.08.2008 telefonikõne, et ta tunneb hambavalu. Kohus leiab, et päev enne kohtuistungit hambavalu tundmist ei saa pidada selliseks väljakutsutu äraolekuks, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisega

§ 42lg 2 p 1 mõttes.

Kohus leiab, et isiku teate istungile mitteilmumise põhjuse kohta ei ole usaldusväärne, selles on menetlusest kõrvalehoidumise tunnused ning isik jättis kohtuistungile ilmumata ilma mõjuva põhjuseta. Kohtuistungi ajaks ei esitanud kaebaja kohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks ega esitanud kohtule ühtki mõistlikku tõendit mitteilmumise põhjendatuse kohta. Kohus peab märkima, et ka 09.05.2008 ja 08.08.2008 määratud kohtuistungite ajaks ei esitanud kaebaja ühtki tõendit, mis kinnitaks mitteilmumise mõjuvat põhjust. Kohus on kahel korral rahuldanud isiku taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks lähtudes usaldusest kaebaja vastu ning hea tava ja ausa menetlemise põhimõttest. Seega, tuleb kohus järeldusele, et 22.08.2008 kohtuistungi edasilükkamiseks mõjuvat põhjust ei ole. Toimikus olevast kohtukutse koopiast on näha, et isik oli hoiatatud, et tema osavõtt kohtuistungist on kohustuslik. Hoiatus oli tõlgitud ka vene keelde. Järelikult kaebuse esitaja oli teadlik, et tema osavõtt 22.08.2008 toimuvast kohtuistungist on kohustuslik.

§ 126

lg 2 kohaselt, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt

§ 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata.

V. Sokolovil puudub õigus eeldada, et kohtuistung, millele ta jätab ilmumata, lükatakse edasi ( seda enam, et edasilükkamise taotlus ei olegi esitatud). Kohtumenetluse poolel puudub õigus eeldada, et tema esitatud taotlus igal juhul rahuldatakse. Sellele on osutanud ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-123-02 26.11.

  1. Kohus osutab Riigikohtu lahendile 3-1-1-128-05 31.10.2005, milles rõhutatakse, et kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kuid eelnevalt tuleb isikule selgitada tema kohustus ilmuda kohtuistungile ja toimikus peab olema kohtukutse koopia, millest võiks tuvastada kohtukutse teksti sisu, muuhulgas ka seda, kas isikule tehti selgeks teha kohustus kohtuistungile ilmuda. Tsitaat: „
  2. Riigikohus märgib kõigepealt, et vastavalt

§ 126

lg-le 2 võib väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse jätta läbi vaatamata üksnes juhul, kui kaebaja ei ilmu kohtuistungile vaatamata sellele, et talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ning kaebuse arutamist ei ole

§ 125alusel edasi lükatud.

Seega lasub kaebust arutaval kohtul kohustus toimetada kohtumenetluse poolele

§-s 41 sätestatud korras kätte kohtukutse, milles muuhulgas peab vastavalt

§ 40

lg 2 p-le 7 olema märgitud, kas isiku ilmumine on kohustuslik, aga samuti ilmumata jäämise tagajärjed.

  1. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kaebuse esitaja väitega, et toimikus ei ole koopiat, mis võimaldaks kindlaks teha, kas U. Liiasele saadetud kutses oli märgitud kohtuistungile ilmumise kohustuslikkus või mitte. Samuti ei kajasta seda küsimust
  2. augustil
  3. a koostatud määrus, millega väärteoasi määrati arutamisele. Tuleb tõdeda, et

§ 141

ega ka § 121 ei nõua sõnaselgelt, et selles määruses peab olema märgitud, kas kohtumenetluse pooltele on osavõtt asja arutamisest tehtud kohustuslikuks või mitte. Siiski sätestab väärteomenetluses esitatud kaebuste kohtulikku arutamist reguleeriv

§ 126lg 1, et osavõtu kohustuslikkuse määrab kohus.

Seetõttu oleks otstarbekas osavõtu kohustuslikkus lahendada ja ka kirjeldada juba

§ 141korras tehtavas määruses.

Samuti oleks otstarbekas lisada väärteoasja toimikusse mitte ainult kutse lõpposa, so. allkiri kohtukutse kättesaamise kohta, vaid ka koopia kohtukutsest, millest nähtub, kas see kutse vastas

§ 40nõuetele.“ Kohtutoimikus on V.

Sokolovile saadetud kohtukutse koopia ( 22.08.2008 kohtuistungile), millest nähtub, et isikule tehti selgeks tema kohustus ilmuda kohtuistungile ja

§ 42tulenev kohustus teatada viivitamatult ilmumata jätmisest.

Kohtunik leiab, et on olemas alus

§ 126lg 2 sätte kohaldamiseks.

V. Sokolovi poolt esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna isik oli teadlik kohtuistungi kohast ja ajast, ei ilmunud kohtuistungile, kuigi oli hoiatatud tema kohustuslikust osavõtust. Juhindudes

§ 126

lg 2, kohtunik M Ä Ä R A S: Vadim Sokolov kaebus Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus 19.03.2008 tehtud otsuse peale jätta läbi vaatamata. Määruse koopia saata Vadim Sokolovile ja Ida Politseiprefektuuri. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.