KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja 29.august 2008 Väärteoasja number 4- 08 - 4931 Kohtunik Silvi Maiste Kohtuasi Vaidlustatud lahend Marko Rebase kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Riho Kampuse otsus väärteoasjas nr 2840,08,022618 16.05.2008 Kaebuse esitaja Marko Rebane ( isikukood 38401202739, elukoht xxxx x xx-x xxxxx xxxx ) Istungil osalenud isikud Kaebuse arutamine Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna korrakaitseosakonna komissar Riho Kampus 28.august 2008 Politseiprefektuuri Resolutsioon Jätta rahuldamata Marko Rebase kaebus ja mitte tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Riho Kampuse otsust väärteoasjas nr 2840,08,022618 16.05.2008 Marko Rebase karistamise kohta lisakaristusega ( juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks). Edasikaebamise kord Otsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Otsuse peale võib esitada kassatsioonikaebuse Riigikohtusse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumajja seitse päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse asjaolud ja nõue Kaebuse kohaselt kaebuse esitajale on määratud LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses ja lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Kaebuse esitaja leiab, et antud karistus on liiga range, mis puutub lisakaristuse kohaldamisse. Tema töös on juhtimisõiguse olemasolu väga oluline faktor, kuna objektid, kus ta käib mõõdistamas, asuvad üle eesti igal pool. Ilma juhtimisõiguseta ei saa ta teha oma tööd ja seetõttu on oht kaotada ka töökoht. See on tema esimene rikkumine ja seega leiab, et ta on väärt võimalust tõestamaks, et ta pole hooletu ja hoolimatu liikleja. Ta on oma veast täielikult aru saanud ja mõistnud, et tema teguviis oli äärmiselt vastutustundetu. Ta kahetseb oma tegu. Ta soovib lisakaristuse mitte kohaldamist tema karistamisel. Marko Rebane seletas kohtuistungil, et ta jääb kaebuse juurde. Protokoll on koostatud õigesti. Teda karistati rahatrahviga ja load võeti ära kolmeks kuuks. Ta ei ole nõus lisakaristusega. Ta ei saa teha oma tööd, kui ei saa autoga sõita. Rahatrahv ei ole tal veel makstud. Ootas kohtuistungit. Selle ta maksab ära. Ta ei tundnud enne rooli istumist, et ta oleks purjus. Oli vaja kiiresti koju jõuda. Oli joonud ära 4 õlut alates kella 10-st õhtul. Joomise lõpetas kell 1.
- Sõitu alustas kell 4 Viljandist. Oli vaja läbida Rõngu ja edasi sõita Tartusse. Ta on ventilatsiooni mõõdistaja. Teeb tööd kogu Eesti ulatuses. Neid on kaks töötajat. Tööd on üksi teostatavad. Ta on oma teost aru saanud ja pole enne joobes olekus rooli istunud. Ta ei teadnud eelnevalt, kui õlut jõi, et peab veel Tartu sõitma. Sai sellest teada vahetult enne sõidu alustamist. Ta palub lisakaristus tühistada. Tal pole liikluses olnud varem ühtegi karistust. Kohtuvälise menetleja esindaja ei ole nõus otsuse tühistamisega lisakaristuse osas. Kohtu järeldused Kohus, tutvunud kaebusega, väärteomenetluse toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetluse arvamusega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus tühistamata lisakaristuse osas. Väärteoprotokolli nr AB 1014027 26.04.2008 järgi Marko Rebane 26.04.2008 kell 04.30 juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Sellega rikkus ta liikluseeskirja § 76 p
- Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseaduse §
- Otsuse nr 2840,08,022618 16.05.2008 järgi on Marko Rebast karistatud LS § 7419 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses s.o. 12000 krooni, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Kohtuistungil kaebuse esitaja palus otsus tühistada ainult lisakaristuse osas, muus osas jätta muutmata. LS § 7419 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Lg 2 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuistungil kaebuse esitaja tunnistab väärteo protokollis ja otsuses toodud asjaolusid toimepandud väärteo kohta ja ei vaidlusta neid. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud KarS § 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Kohus leiab, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on üks raskemaid liikluseeskirja rikkumisi, mis ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile endale, vaid kogu ümbruskonnale, pannes ohtu ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seadusandja on ette näinud karistused selliste õigusrikkumiste eest. Kohus leiab, et kehtestatud seadusi tuleb rakendada ka õiguskorra kaitsmise huvides. 2 Kaebuse esitaja väidab, et tal on vaja juhtimisõigust tööülesannete täitmise eesmärgil. Ta ei saa teha oma tööd, kui ei saa autoga sõita. Ta on ventilatsiooni mõõdistaja. Teeb tööd kogu Eesti ulatuses. Neid on kaks töötajat. Tööd on üksi teostatavad. Ta on oma teost aru saanud ja pole enne joobes olekus rooli istunud. Ta ei teadnud eelnevalt, kui õlut jõi, et peab veel Tartu sõitma. Sai sellest teada vahetult enne sõidu alustamist. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud ei saa olla õigustavateks ega vastutust kergendavateks asjaoludeks alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimiseks. Kohus leiab, et liikluseeskirjad kehtivad kõigile, ka neile, kes kasutavad sõidukit tööülesannete täitmise eesmärgil. Nendel asjaoludel ei ole õige ja põhjendatud tühistada kohaldatud lisakaristust. Lisakaristus on määratud miinimummääras 3 kuuks ja arvestades kaebuse esitaja isikut on selle suurus igati põhjendatud. Arvestades toimepandud tegu ei ole põhjendatud tühistada määratud lisakaristus. Silvi Maiste kohtunik 3