) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata ning V. Lipovskoi` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Pärnu Maakohtu seisukoht
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et V. Lipovskoi` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so tunnistaja ülekuulamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud alustel. LE § 68 p 5 kohaselt on juht kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohase turvavarustusega kinnitatud. LS § 7435 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhti turvavöö kinnitamata jätmise eest rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. V. Lipovskoi`d on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 13 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.