4-08-6271\3

4-08-6271 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-08-6271 (2780,08,007102) kirjalikus menetluses Kohtunik Ene Muts Väärteoasi Kait Kopli kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 11.06.2008.a. otsuse peale. Kaebuse esitaja Kait Kopli, isikukood: 37110012766, elukoht: X, X X; töökoht: ; Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tühistada Kait Koplile Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 11.06.2008.a. otsusega LS § 7419 lg. 2 järgi määratud lisakaristus. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus, rahatrahv 12 000 (kaksteist tuhat) krooni tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr. 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber
3. Rahatrahvi tasumata jätmise korral määratud viisil võib trahvi asendada arestiga KarS § 72 alusel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Asjaolud Kait Koplit karistati Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 11.06.2008.a. otsusega LS § 7419 lg. 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o. 12 000 krooni ja LS § 7419 lg. 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Kait Kopli 23.05.2008.a. kell 01.25 Tartu linnas, Tartu maakonnas, Ringteel mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (joobeseisundi tuvastamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll). Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Karistust raskendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus igal aastal hukkub sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumise, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Väärteoprotokoll nr AB 990195 on koostatud 23.05.
4. a. Tartus, Ringtee tänaval kell 01.50 konstaabel D A poolt. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis Kait Kopli mootorsõidukit alkoholijoobes. Isik tuvastati juhiloa alusel. Väärteoprotokollis nr AB 990195 on menetlusalune isik ei ole andnud mingeid ütlusi. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Joobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati indikaatorvahendiga ALCOQUANT 6020 nr. A102549 näit 0,91 mg/l. Tuvastamise tulemuseks on märgitud alkoholijoove. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres loobus menetlusalune isik, kinnitades seda oma allkirjaga. Tunnistaja S V 23.05.2008.a. kell 01.35 ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt oli tunnistaja 23.05.2008.a. Tartu linnas tööl koos konstaabel D A. Kella 01.20 ajal märgati Riia ringil kahtlaselt liikuvat sõiduautot VW Golf reg nr. XXX XXX. Sõidukile anti punase-sinise vilkuriga peatumismärguanne, sõiduk peatus Ringtee tänaval. Sõidukit juhtis Kait Kopli. Lastes juhil puhuda indikaatorvahendisse ALCOQUANT 6020 nr. A102549, ilmus tabloole näit 0,91 mg/l, mis tähendab, et juhil on alkoholijoove. Isik oli nõus kohapealse joobe tuvastamise tulemusega ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. Isik tuvastati juhiloa järgi nr ET
5. Sõiduk teisaldatud ära valvega parklasse Tähe 106, Tartu. 23.05.
6. a on koostatud konstaabel D A poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt tuleb kõrvaldada Kait Kopli sõiduki juhtimisest alates 23.05.08 kell 01.25 kuni kainenemiseni LS § 201 lg 2 p 2 alusel, kuna on alust arvata, et ta on joobeseisundis. Korrakaitseosakonna andmetel on 21.07.2008.a. seisuga Kait Kopli suhtes alustatud 1 väärteomenetlus, mis on lahendatud 11.06.
7. a. otsusega ja mille peale esitatud kaebust kohus lahendab. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 25.06.2008.a. esitas Kait Kopli Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse ülemkomissari Marek Tiiratsi 11.06.2008.a. väärteoasjas nr. 2780,08,007102 tehtud otsuse peale. 2 Kaebuse esitaja taotleb LS § 7419 lg 2 alusel määratud lisakaristuse tühistamist, kuna kaebuse esitaja töötab autojuhina ning kaotaks töökoha ja sissetuleku. Kaebuse esitaja kahetseb siiralt tehtut. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu Kait Kopli kaebusega 11.06.2008.a. väärteoasja otsusele nr. 2780,08,007102 ja kergema karistuse kohaldamsiega. 23.05.2008.a. kella 01.25 ajal juhtis Kait Kopli isiklikku sõiduautot VW Golf-i, reg nr. XXX XXX, Tartu linnas Ringtee tänaval, olles alkoholijoobes. Juhile vormistati väärteoprotokoll LS § 7419 lg 1 järgi. Menetlusalune siik pani tahtlikult toime väärteo ning oli teadlik sellise teo ohtlikkusest ja tagajärgedest. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase väärteoga, millega on pandud ohtu nii juhi enda kui ka teiste liiklejate elu ning tervis. Karistused antud tegude eest on kehtestatud seadusega. LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Lisakaristusena LS § 7419 lg 2 sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Karistamisel on arvestatud rikkumise tahtlust ja toimepanemise viisi, samuti seda, et isikul on tuvastatud keskmine alkoholijoove (0,91 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus). Kohtuväline menetleja on rakendanud kergemat sanktsiooni – rahatrahv. Rahatrahv 12 000.- krooni ei ole antud rikkumise eest maksimum. Tarhvi tasumisel nõustutakse KarS § 66 lg 2, 3 kohaldamisega. Määratud karistus on samuti miinimum määras – 3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine. Antud karistus peab mõjutama Kait Kopli tahet, käitumist ja mõtlemist edaspidiseks – mitte toime panema Liikluseeskirja rikkumisi. Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebus lisakaristuse osas rahuldamata ning väärteoasja otsus nr. 2780,08,007102 muutmata. Kohtu järeldused. Kohus lahendab Kait Kopli kaebuse kohtuvälise menetleja 11.06.2008.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Kohus hindas tõendeid kogumis ja jõudis järeldusele, et menetlusaluse isiku alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on tõendatud kohtuvälise menetleja kogutud ja eelpool kirjeldatud dokumentaalse tõendiga ja tunnistaja ütlustega. Seadusrikkumine toimus väärteootsuses märgitud ajal, kohas ja ulatuses. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. Kait Kopli alkoholi joove on mõõdetud töökorras mõõteseadmega. Kaebuse esitaja ei eita tema poolt alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist ja kahetseb seda oma põhjenduste kohaselt siiralt. Kait Kopli rikkus LE § 76 p 1 sellega, et juhtis sõiduautot joobeseisundis. Vastutus kaasneb LS § 7419 lg 1 alusel. Kait Kopli väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhikaristusega LS § 7419 lg 1 järgi 200 trahviühiku ulatuses, mis on oluliselt üle keskmise määra. Lisakaristus on LS § 7419 lg 2 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 määratud 3 kuuks, s.o. minimaalses ulatuses. Kaebuse esitaja ei ole siinkohal palunud põhikaristuse vähendamist. Samuti pole taotletud põhikaristuse ositi tasumist. Lisakaristuse määramine on menetleja õigus, mitte kohustus. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Põhjendamatu on kaebuse esitaja väide selles, et ta töötab autojuhina ja kaotaks lisakarisute tulemusena oma töökoha ja sissetuleku. Lisakaristuse määramine sõltub rikkumise raskusest ja süü suurusest. Kaebuse esitaja ei ole varem toime pannud liikluseeskirjade rikkumist. Temal puuduvad varasemad karistused. Kaebuse esitaja on väljendanud oma teo suhtes siirast kahetsust. Puhtsüdamlik kahetsus on KarS § 57 lg. 1 p. 3 järgi karistust kergendav asjaolu. Kuna kaebuse esitaja ei ole kohtuvälisele menetlejale seletust andnud ja ei ole esitanud ka vastulauset väärteoprotokollile, ei olnud kohtuvälisele menetlejale otsuse tegemisel kahetsus teada. Kohtuvälise menetleja otsuses on karistust põhjendatud vaid üldpreventiivsete eesmärkidega. Kait Kopli on varem karistamata isik. Sellest järeldub tema liikluseeskirjade rikkumise juhuslik laad. Süüdlase isikut arvestades on tema suhtes eripreventiivse eesmärgi saavutamine võimalik põhikaristusega üle keskmise määra. Põhikaristuse suurust ja lisakaristust arvestades ei saa seda pidada proportsionaalseks väärteo süü astmega. See asjaolu annab aluse lisakaristuse tühistamiseks. Lisakaristuse tühistamine esmakordsel karistamisel ei kahjusta õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul mõjutab põhikaristuse määramine piisavalt Kait Kopli tahet edaspidi mitte toime panema Liikluseeskirja rikkumisi. Ene Muts Kohtunik 4