1-06-3106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.detsember 2006 Viru Maakohtu Kohtla-Järve Kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-3106 (05244001887) Kohtukoos
§ 113
; 418 lg 1 järgi Süüdistatav Juri Ivanov, sündinud 20.07.1952, kodakondsuseta, haridus 8 klassi, emakeel – vene keel, töötu, elukoht xxx. Varem kohtu poolt karistatud. Tõkendit – vahistamine – kohaldatud alates 09.09.2005. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,3; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus OTSUSTAS: JURI IVANOV
§ 113järgi õigeks mõista Kr
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. JURI IVANOV tunnistada süüdi
§ 418
lg 1 järgi ja karistuseks mõista vangistus 3(kolm) kuud.
§ 68
lg 1 alusel lugeda Juri Ivanovil karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11 -14 08 2005 , kokku 4(neli) päeva ja 09 09 2005 kuni 28 12 2006, kokku 1(üks) aasta, 3(kolm) kuud ja 19(üheksateist) päeva, üldse vahi all 1(üks) aasta, 3(kolm) kuud ja 23(kakskümmend kolm) päeva. Lugeda Juri Ivanovile mõistetud karistus kantuks. Muuta Juri Ivanovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – 28 12 2006, kohaldada tema suhtes tõkend elukohast lahkumise keeld kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja vabastada Juri Ivanov vahi alt koheselt kohtusaalist. Asitõendid: mustast plastmassist noatupp, mustast kunstnahast noatupp, puust käepidemega nuga, isetehtud nuga- tagastada N K kohtuotsuse jõustumisel. Kevad-sügisjope, kaitsevärvi vormijope- tagastada L B kohtuotsuse jõustumisel. Magnetripats anda üle kannatanu L L kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Juri Ivanovilt riigituludesse menetluskulud: 4500 krooni sundraha, 2000 krooni kaitsjatasu, 245 krooni ekspertiisitasu, 52,50 krooni toimiku paljundamise kulu. Ekspertiisitasu 14100 krooni ja osa kaitsjatasu jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele 221023778606 HANSAPANK, viitenumber
- Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 29 12
- 1.Süüdistus. Juri Ivanov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema peksis 05.08.2005 kella 04.00 paiku XXX maja juures XXX P L vastu pead ja keha ja lõi kannatanule noaga rindkeresse ja kõhtu, põhjustades tema surma rindkere kinnise tömptraumaga, millega kaasusid rinnaku ja hulgalised roiete murrud, verevalumid keskseinandi eesmises osas ja kopsukelmete alla, millele järgnes traumaatiline šokk, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Peale selle esinesid kannatanul kõhu kinnine tömptrauma, kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav paremal pool maksa parema sagara vigastusega, paremal pool seljal nahahaavadena paiknevad kaks rindkere seina mitteläbivat torke- lõikehaava, verevalumid üla- ja alahuule limaskestal, nahaalused verevalumid näol ning hulgalised väikesed pindmised haavad pea juustega kaetud alal ja näol.Seega Juri Ivanov, tappes teise inimese, pani toime
§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Peale selle hoidis Juri Ivanov ebaseaduslikult oma elukohas XXX kuni 17.08.2005 läbiotsimisel äravõtmiseni, omamata relvaluba, tulirelva laskemoona – ühte jahipüssipadrunit, kaliiber 12 ja ühte automaadipadrunit kaliiber 5,45x39 mm, rikkudes Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid. Seega Juri Ivanov, käideldes rebasedasulikult laskemoona, pani toime
§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Tuvastatud asjaolud. 2.1. Süüdistus
§ 113järgi.
Juri Ivanov ei tunnistanud end
§ 113järgi süüdi.
Süüdistatav Juri Ivanov andis kohtuistungil järgmisi ütlusi: 04 05 2005 kella 23 paiku läks ta koos elukaaslase N K XXX tänaval asuvasse „XXX“ poodi. Tema jäi koeraga välja. Poe läheduses nägi ta seismas kampa noormehi (umbes 4 inimest). K sisenes poodi, kus oli 5-10 minutit. K järel tuli poest üks mees, kes väljendas end ebaviisakalt. Ivanov lõi teda ühe korra käega kaela piirkonda, mispeale mees kukkus. Mehe pükste taskust võttis ta ära väikese noa, mille on hiljem politseinikele välja andnud. Seejärel läks ta koos naisega koju. Rohkem ta sel ööl kodunt väljas ei käinud. 11 08 2005 tema kahtlustatavana ülekuulamise ajal oli ta purjus, talle ei antud kaitsjat, seda protokolli ei kirjutanud ta alla. Ta ei nõustu nende ütlustega, mis seal kirjas on. Kannatanu L L ütluste kohaselt oli tema 04-05 08 2005 XXX suvilas. Abikaasa, kes töötas XXX valves, pidi suvilasse tulema siis, kui valvenädal lõpeb. Pärast mehe surma ei leidnud ta võtmeid (välisukse magnet ja toavõtmed ühe võtmerõnga küljes), pangakaarti ega jopet. Pangakaardiga oli „XXX“ poes asuvast automaadist 05 08 2005 kell 02.25 välja võetud 100 krooni. Võtmed pidid mehel samuti kaasas olema selleks, et korterisse pääseda. Asitõendiks olev magnet ja võtmerõngad, mille küljes see on, sarnanevad abikaasa omadega. Asitõend- väike nuga- ei ole ta abikaasa oma. Nuga ei kandnud abikaasa kunagi kaasas. Pärast matuseid sai ta teada, et 04 08 2005 õhtul oli abikaasa olnud J M pool külas- seal võis ta alkoholi tarvitada, sest ei läinud kunagi tühjade kätega külla. Abikaasa ei saanud kellegagi tüli norida, ta oli iseloomult rahulik ja käitus alati viisakalt. Süüdistatavale tal varalisi nõudmisi ei ole. Tunnistaja A M ütluste kohaselt tegeleb tema firma XXX OÜ domofonide paigaldamisega. XXX majale paigaldas fonoluku tema firma korteriühistu tellimusel. Magnetlukke saab programmeerida erinevalt. XXX maja elanikel olid reeglina magnetid, mis avasid ainult nende trepikoja välisukse, kuid osa võtmeid (nt KÜ esimehe oma jt) olid programmeeritud nii, et avasid mõlema trepikoja välisust. Kui keegi kaotab magneti ära, siis teatab ta sellest KÜ esimehele, kes tellib magneteid juurde. Seda juhtub ikka. Ta ei mäleta, kas augustis 2005 telliti XXX magnetvõtmeid, võimalik, et nii oli. Tunnistaja J D ütluste kohaselt 17 08 2005 läbiotsimisel Ivanovi korteris oli koos A ja K. Pärast kannatanu ülekuulamist oli vaja otsida tapetule kuuluvaid asju. Tema otsis läbi sektsioonikappi. A otsis ka elutoas. Tema leidis baarikapis niidirulli sees oleva nõela otsas rippumas magnetvõtme. K leidis magamistoast padrunid. Tunnistaja N A ütluste kohaselt oli magnetvõti suures toas kapis nõela otsas. K leidis padrunid. Tunnistaja D K ütluste kohaselt teostas ta läbiotsimist Ivanovi korteri väikeses toas. Teised otsisid läbi suurt tuba. Ivanov oli suures toas. Khaki värvi kotist kukkus välja vähemalt 1 padrun. Ta kutsus D. Kokku oli 2 padrunit. Ivanov ütles, et ei tea, kelle omad need on. Tunnistaja A U ütluste kohaselt oli ta koos S „XXX“ poes, kui sinna tulid kaks naist, teatasid, et kaupluse taga on laip ja palusid helistada politseisse. Tema ja S läksid vaatama, ta katsus maas lamava mehe pulssi ja sai aru, et see on surnud. S telefonilt kutsusid politsei ja jäid ootama. Eemal koristas kojamees, kes ütles, et ta ei näinud laipa. Tunnistaja N K ütluste kohaselt käis ta koos elukaaslase Ivanoviga 04 08 2005 XXX poes õhtul kella 11
(23)paiku. Ivanov jäi koeraga välja. Tema oli poes umbes 5 minutit. Mingit konflikti sel ajal tal olla ei saanud. Ivanov ei rääkinud ka mingist konfliktist sel ajal. Teel koju (umbes 5 minutit) ei olnud tal ka mingit konflikti. Kodus tegi ta süüa, jõid poest toodud pudeli tühjaks. Peale seda nad lugesid ja vastu hommikut jäid magama suures toas. Ivanov uinus enne teda. Ivanov ei käinud peale poeskäiku enam väljas. Kohtuistungil näidatud suur nuga on tema oma- selle tegi talle Ivanov. Ilma käepidemeta nuga ta ei ole näinud. Väikese noa andis talle Ivanov 2005 augustis. Nugasid ei ole ta politseile välja andnud.. Tunnistaja L B ütluste kohaselt on Ivanov ta ema N K elukaaslane. Ivanov on korduvalt kasutanud tema suhtes vägivalda.(karistas teda lapsena- lõi rihmaga). Ivanovil oli erinevaid nugasid, ta kandis neid kaasas. Ta elab emast ja Ivanovist eraldi. Laiguline jope, mis oli ema korteris, on tema oma- ta on Kaitseliidu liige. Isiklikku relva tal pole. Kaitseliidu poolt on tal tulirelv- automaat. Automaati ega selle padruneid ei ole ta koju toonud. Jahirelva ega selle laskemoona ei ole tal kunagi olnud. Kohtuarstliku eksperdi arvamuse (tl 202-219) kohaselt olid P L surma põhjuseks rindkere kinnine tömp trauma, millega kaasnesid rinnaku ja hulgalised roiete murrud, verevalumid keskseinandi eesmises osas ja kopsukelme all ja millele järgnes traumaatiline šokk, mis oli vahetuks surma põhjuseks. P.L olid järgmised vigastused:
- Eluohtlikud vigastused :kahepoolsed roiete murrud, rinnaku ristmurd, rinnakelme vigastus, verevalumid roietevahelistesse lihastesse ja kelme alla, rinnaku ristimurd, verevalumid rinna pehmetes kudedes, keskseisandi eesmises osas, parema kopsu kelme all, mis tekkisid elupuhuselt kõva tömbi eseme toimel korduvatest jalalöökidest rindkeresse; kõhu kinnine tömp trauma, verevalum soolekinnisti juurel, verevalum parema neeru ümbritsevas koes koos kõhuõõnesisese verejooksuga, mis oli tekitatud elupuhuselt kõva tömbi esemega ( korduvad jalalöögid), kõhuõõnde tungiv torkelõikehaav paremal pool maksa parema sagara vigastusega- 1-poolse torke-lõikevahendi (1poolse teritusega nuga tera pikkusega mitte vähem kui 8 cm, laiusega mitte rohkem kui 2,3 cm) toimel. Vigastused, mis ei olnud eluohtlikud: paremal pool seljal nahahaavad- 2 rindkere seina mitteläbivat torke-lõikehaava, verevalumid üla-ja alahuule limaskestal, nahaalused verevalumid näol, mis olid tekitatud korduvatest löökidest rusikate ja jalgadega, hulgalised väikesed pindmised haavad pea juustega kaetud alal ja näol, tekitatud esemega, millel olid väikesed teravad eenduvad osad, marrastus nimme piirkonnas. Eksperdi arvamus tõendab, et vigastused olid tekitatud mitme esemega: nii kõva tömbi eseme(jala- ja rusikalöögid) kui terariistaga (nuga) ja esemega, millel olid väikesed teravad eenduvad osad. Süüdistuse kohaselt tekitas P.L kõik ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastused süüdistatav. Lõike-torkeriista (-riistu), mis seoksid süüdistatavat lõike-torkeriista(või –riistade) abil põhjustatud vigastustega, ei ole tuvastatud: tunnistaja L.B väljaantud väikesel noa tera pikkus oli 5,9 cm, mistõttu ei saanud sellega tekitada kõhuõõnde tungivat lõike-torkehaava. DNA ekspertiisiga ei tuvastatud ühelgi süüdistatava korterist äravõetud esemel – jopel, nugadel ega noatuppedel tapetu DNA-d (tl 222-223). Ekspertiisiaktis on lisaks 2.,3.,4.,6.,7.,8.,
- ja 10.roide murdudele ja ühe rindkere läbivale ning kahele seljapiirkonna mitteläbivale lõike-torkeriista haavale kirjeldatud ka hulgaliselt mittesügavaid haavu, mis võisid olla tekitatud riistaga, millel olid teravad eenduvad osad: otsmikul oli 6 ja 8 ja kiiruköbru piirkonnas 8 sellist haava. Hulgaliselt pindmisi kaootiliselt paiknevaid lainjaid haavu oli kaela piirkonnas. Kohus leiab, et sellise hulga erineva iseloomuga vigastuste tekitamine ühe isiku poolt on vähetõenäoline. Süüdistusaktis ei ole näidatud, mis motiivil tapmine toime pandi. Ainus motiiv on esitatud süüdistatava poolt, et teda solvanud isikut lõi ta käega kaela piirkonda. Ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastuste põhjustamine võõrale isikule avalikus kohas mitme erineva vahendiga solvumise või viha pärast ei ole kohtu arvates usutav. Arvestades kell 02.25 pangaautomaadist raha võtmist P.L poolt, hilisemalt pangakaardi kaotsiminekut ja tapetule kümnete erinevate vigastuste tekitamist(piinaval viisil?) ei ole välistatud, et vigastuste tekitamise eesmärgiks oli P.L arvel oleva raha kättesaamine isiku(isikute) poolt, kes seda pealt näha võisid. Süüdistatava juurest tapetu pangakaarti ei leitud. Välistatud ei ole ka huligaanne ajend. P.L surma aeg oli 05 08 2005 kella 02-25-05.00 vahel: Kannatanu L.L ütlustega, et P.L võttis XXX poe pangaautomaadist kell 02.25 välja 100 krooni raha, on tõendatud, et P.L oli sel kellaajal elus. Võib eeldada, et pangakaardi kasutamisel võõra isiku poolt, juhul, kui tema käsutuses oleks olnud kood, oleks automaadist välja võetud kogu raha. Vale koodi puhul ei oleks raha saadud. Tunnistaja A U ütlustega on tõendatud, et 05 08 2005 kell 04.30-05.00 leidsid nad P.L laiba ja teatasid politseile. Süüdistatav on andnud 11 08 2005 kahtlustatavana ütlusi, et ta 05 08 2005 kella 04 paiku oli koos elukaaslasega XXX poes ja lõi 2 korda käelabaga kaela piirkonda meest, kes tema elukaaslase juuresolekul teda solvas ning seejärel ründas suure noaga. Ta võttis mehelt ära suure noa ja viskas minema, mehe pükste taskust võttis ta ära väikese noa. Seda protokolli ei ole kahtlustatav Ivanov allkirjastanud, ülekuulamisel ei osalenud kaitsja. Süüdistatav 12 08 2005 ülekuulamisel kaitsja juuresolekul kinnitas, et andis neid ütlusi, kuid mitte peensustes( mehe riietus) Ka väitis ta, et vahejuhtum toimus poekäigul kella 23-24 vahel. Tema kinnitusel oli ta ülekuulamise ajal 11 08 2005 purjus. Kaudselt kinnitab seda väidet 12 08 2005 kell 17.12 koostatud joobeseisundi tuvastamise protokoll(tl 73): kui isik, kes viibis arestimajas alates 11 08 2005 kella 16.15, oli kinnipidamisel kaine, siis puudus põhjus tema alkoholijoobe kontrollimiseks 12 08
- Kohus leiab, et Juri Ivanovi kahtlustatavana ülekuulamise protokoll 11 08 2005(tl 50-55) ei ole usaldusväärne tõend. Samas nendib kohus, et 11 08 2005 kahtlustatava poolt antud ütlused ei tõenda seda, et tapetu kehavigastused on tekitatud kahtlustatava poolt. Alates 12 08 2005 kohtueelses menetluses ja kohtus on Juri Ivanov andnud ühtmoodi ütlusi, et ta lõi meest, kes tüli noris, käega kaela piirkonda kella 23 paiku XXX poe juures ajal, mil elukaaslane N K oli poes. Tunnistaja N K kohtus kinnitas, et kella 23 paiku käis ta koos Ivanoviga XXX poes, kuid ei kinnitanud, et ta oleks löömist näinud. Ka kohtueelses menetluses tunnistaja N.K andis ütlusi, et käisid koos Ivanoviga poes, pärast kojuminekut olid koos kodus kuni hommikuni. Tunnistajalt ei ole kohtueelses menetluses küsitud poes käimise kellaaega. Ivanovi kui süüdistatava ja tunnistaja K(Ivanovi elukaaslase) korduvaid ütlusi ümberlükkavad tõendid kriminaalasjas puuduvad. Läbiotsimise protokolli (tl 157-161) ja asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 175-179) on tõendatud, et Juri Ivanovi korteri elutoa sektsioonikapist leiti magnetluku ripats. Magnetripatsi leidmist läbiotsimise käigus Ivanovi elutoa sektsioonikapist kinnitasid tunnistajad K, A ja D. Süüdistatav J.Ivanov ja tunnistaja N.K ei osanud seletada, kuidas sattus magnetvõti nende korterisse. Uurimiseksperimendi protokoll (tl 185-191) tõendab, et selle magnetripatsiga saab avada XXX selle trepikoja välisust, kus asub korter XXX (P.L elukoht). Kannatanu L.L ütluste kohaselt sarnaneb magnetvõti tema omaga, selline pidi olema abikaasal kaasas, kuid on kadunud. Tunnistaja E H kinnitas, et viibis eksperimendi juures. Tema ütluste kohaselt paigaldas välisuste lukustuse firma XXX. Maja kahe trepikoja välisuste avamiseks olid erineva koodiga magnetvõtmed. Võti, mis avab mõlema trepikoja välisukse, oli KÜ esimehel, postiljonil, Starmani, EMT, Eesti Telefoni jt teenindavate firmade esindajatel. Augustis 2005 ei pöördunud keegi tema kui KÜ esimehe poole uue võtme saamiseks. Kohus leiab, et magnetvõti, mis leiti süüdistatava korterist ja avab trepikoja välisust, kus asub tapetu P.L korter, võis kuulda P.L, kuid ei ole välistatud selle kuulumine mõnele teisele isikule. Uurimiseksperimendiga ei katsetatud sellega sama maja teise trepikoja ukse avamist, kuigi osa võtmeid oli kodeeritud mõlema ukse avamisele. Samuti ei ole välistatud, et keegi samas trepikojas elanud isikutest võis kaotada võtme. Välistada ei saa P.L magnetvõtme leidmist J.Ivanovi või N.K poolt 05-17 08
- Seega ei tõenda magnetvõtme leidmine seda, et süüdistatav 04-05 08 2005 kell 04.
- tappis P.L ja võttis ära tema magnetvõtme XXX poe juures. Seega ei ole magnetvõti tõendiks selle kohta, et süüdistatav viibis 05 08 2005 ajavahemikus kella 02.25-04.30 väljaspool oma korterit. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et J.Ivanovi viibimine 05 08 2005 ajavahemikus kella 00.00 kuni 04.00 XXX poe juures ei ole tõendatud. Seega ei ole tõendatud, et J.Ivanov tappis sel ajal P.L. Süüdistatav tuleb
§ 113järgi õigeks mõista Kr
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. 2.2. Süüdistus
§ 418lg 1 järgi.
Juri Ivanov ei tunnistanud end
§ 418lg 1 järgi süüdi.
Süüdistatav Juri Ivanov andis kohtuistungil ütlusi, et ta elab XXX korteris koos N K. Politseinikud leidsid läbiotsimisel korterist padrunid, mille olemasolust ta midagi ei teadnud. Läbiotsimisel korterist leitud padrunid ei kuulu temale. Jahipüss oli tal kunagi ammu. Süüdistatav kinnitas, et ei oma relvaluba, kuid oli enne vangis olemist jahimees. Sel ajal oli tal ka jahipüssi laskemoona. Automaatrelva laskemoona pole tal kunagi olnud. Jahipüssi andis ta juba ammu ära oma vennale Tunnistajate J D ja N A ütluste kohaselt 17 08 2005 läbiotsimisel Ivanovi korteris otsiti P.L tapmisega seotud asju. K leidis korterist kaks padrunit. D K ütluste kohaselt teostas ta läbiotsimist Ivanovi korteri väikeses toas. Teised otsisid läbi suurt tuba. Ühest kotist kukkus välja padrun. Kokku leiti korterist kaks padrunit. Ivanov ütles, et tema ei tea, kelle omad need on. Tunnistaja N K kinnitas, et süüdistatav elas temaga koos ka enne vangi minekut. Ka kinnitas ta, et läbiotsimisel leitud laskemoon ei kuulu temale ja ta ei olnud selle olemasolust teadlik. Teisi isikuid peale tema ja Ivanovi korteris ei ela, keegi tuttavatest ei ole oma asju sinna jätnud.. Tunnistaja L.B kinnitas samuti, et ema korterist leitud padrunid ei kuulu temale. Kohus loeb tunnistajate N K ja L B ütlused usaldusväärseks: neid oli hoiatatud vastutusest valeütluste andmise eest. Süüdistatava ütlused loeb kohus mitteusaldusväärseteks seetõttu, et ta on isik, keda on varem karistatud relva ebaseadusliku käitlemise eest ja tema eesmärgiks on kriminaalvastutusest vabanemine. Läbiotsimise protokolliga (tl 157-161) on tõendatud, et XXX8 korterist läbiotsimisel leiti üks 12 mm kaliibriga jahipüssipadrun ja üks 5,45 mm automaadipadrun. Kohtuballistika eksperdi arvamuse kohaselt (tl 220-221) olid need padrunid laskekõlbulik laskemoon. Kohus loeb tõendatuks, et kuni 17 08 2005 hoidis laskekõlbulikku laskemoona- 2 padrunit- oma elukohas XXX korteris Juri Ivanov, kes ei omanud relvaluba ja rikkus sellega Relvaseaduse § 45 lg 1. Juri Ivanovi tegu on õigesti kvalifitseeritud
§ 418lg 1 järgi laskemoona ebaseadusliku käitlemisena.
3.Tsiviilhagi. Tsiviilhagi puudub: kannatanu L.L kohtus loobus tsiviilhagist. Ta selgitas, et soovib vaid riigilt saada ohvriabi. Süüdistatavalt ei võta ta midagi vastu. 4.Kohtu meetmed ja põhjendus. Süüdistatavale J.Ivanovile
§ 418
lg 1 järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus J.Ivanovi süüd 2.astme kuriteo toimepanemisel: laskemoona ebaseaduslik käitleminehoidmine- oli toime pandud vaid kahe padruni suhtes. Arvestades seda, et J.Ivanov on varem samalaadse kuriteo eest karistatud ja tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud, tuleb talle karistuseks mõista lühiajaline vangistus.
§ 418
lg 1 kergem karistusliik- rahaline karistus- ei mõjutaks korduvalt karistatud J.Ivanovi hoiduma süütegude toimepanemisest. Vangistuse pikkuseks mõista 3 kuud. J.Ivanov on käesolevas kriminaalasjas viibinud vahi all 09 09 2005-28 12 2006, kokku 1 aasta, 3 kuud ja 19 päeva, ja 11-14 08 2005, kokku 4 päeva, seega oli ta vahi all kokku 1 aasta, 3 kuud ja 23 päeva.
§ 68
lg 1 alusel tuleb tema karistusaja- vangistus 3 kuud- hulka arvata eelvangistus 1 aasta 3 kuud ja 23 päeva. Seega on J.Ivanovi karistus 3 kuud vangistust täielikult kantud eelvangistusega. Juri Ivanovi eelvangistus 1 aasta ja 23 päeva ületab karistusaja, mistõttu seda ei saa arvata karistusaja hulka. J.Ivanov hoidus kohtueelsest menetluses kõrvale. See asjaolu oli üks tema vahistamise alustest 09 09 2005 (tl 201-202). Vastavalt Riigi poolt isikutele alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 3 p 2, ei hüvitata kahju isikule, kes hoidus kriminaalasja kohtulikust või kohtueelsest menetlusest kõrvale või rikkus tõkendist tulenevat kohustust mitte lahkuda vastava ametiisiku või kohtu loata oma elukohast või põgenes või läks pakku. Eeltoodust lähtudes ei kuulu hüvitamisele J.Ivanovi eelvangistuses viibitud aeg, mis ületas karistusaja. Kohtunik Rahvakohtunikud