järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova Süüdistatavad Kaitsjad RESOLUTSIOON ARNE PÄRA, elukoht XXX, XXX, isikukood 37207262214, EV kodanik, haridus –kesk-eri, emakeel – eesti keel, töökoht: XXX, kohtulikult karistamata OLEG TIMAŠOV, elukoht XXX, isikukood 36209082257, EV kodanik, haridus –kesk, emakeel – vene keel, töökoht: XXX, kohtulikult karistamata Süüdistatava Arne Pära kaitsja, vandeadvokaat Arvo Suuban Süüdistatava Oleg Timašovi kaitsja, vandeadvokaat Irina Žurina Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg. 1, 2,3; § 315; kohus OTSUSTAS: OLEG TIMAŠOV tunnistada süüdi
järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 200(kakssada) päevamäära summas 10000(kümme tuhat) krooni. ARNE PÄRA
MS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kannatanu Jelena Ivanova tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Asitõend - sõiduauto juhiistme peatugi – tagastada auto omanikule A V, elukoht XXX. Välja mõista Oleg Timašovilt riigituludesse menetluskulud: kaitsjatasu määratud kaitsjate poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 2669,15 krooni ning kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 8826,15 krooni, ekspertiisitasu 7285 krooni, toimiku paljundamise kulu 268,20 krooni ja sundraha ja 4500 krooni. Arne Pära menetluskulud jätta riigi kanda. Rahalise karistuse võib otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB EESTI ÜHISPANK või arveldusarvele nr 221023778606 HANSAPANK, viitenumber
mõttes, olles teenistuspatrullis oma ametiülesannete täitmisel, teostasid alkoholijoobes sõiduauto Opel-Ascona, reg. nr. XXX, juhi I I kinnipidamist. Politseikonstaabel Arne Pära kasutas tulirelva jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistamise tagajärjel tabas kuul sõiduki juhiistme peatuge. Peale sõiduki peatumist ametiülesannete täitmisel, olles teenistuspatrullis ja teostades alkoholijoobes sõiduauto Opel-Ascona, reg. nr. XXX, juhi I I kinnipidamist, kasutas ebaseaduslikult ametirelva Makarov. Kohtla-Järve linna piirides, sõidul Käva suunas enne Vanaküla raudtee ülesõitu, politseisõiduki eest põgeneva sõiduauto peatuma sundimiseks, tulistas ametirelvast Makarov põgenevat sõidukit. Konstaabel Arne Pära poolt tulistatud püstoli kuul tabas sõiduki Opel-Ascona, reg nr XXX, tagaklaasi, mis purunes, ja juhiistme peatuge. Arne Pära rikkus Politseiseaduse § 15 lg 2 p 7, mille kohaselt tulirelva võib kasutada korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse. Kasutades tulirelva eeskirjade vastaselt, tulistas ta Makarov - süsteemi 9,0 mm kaliibrisest püstolist, mille lask tabas põgeneva sõiduauto Opel-Ascona tagaklaasi ja sõiduki juhiistme peatuge. Peale sõiduauto Opel-Ascona peatumist 15.07.2004 kella 20.00 paiku Vanaküla raudtee ülesõidu tee lähedal aiandusühistutesse ,,XXX ja ,,XXX” suunduvate teede ristmikul politseikonstaabel Arne Pära koos nooremkonstaabel O. Timašoviga, rakendades sõidukijuhi I I suhtes jõudu, tiris ta sõiduautost välja, paigutas I. I kätele käerauad, seejärel kasutas vägivalda I I suhtes, mis seisnes jalgade ja kätega kinnipeetava peksmises, millega tekitas kannatanu I. I alljärgnevaid kehavigastusi: hulgalised verevalumid rindkerel, näol, kaelal, ülemistel ja alumistel liigestel, peaaju põrutus, mis tekkisid kõva tömbi eseme mõjul. Politseiseaduse § 13 lg 1 kohaselt on politseil õigus nõuda kodanikelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Hoiduda tuleb inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud olukorras hädavajalik. I I peatas sõiduauto iseseisvalt, vastupanu politseitöötajatele ei osutanud, mistõttu Arne Päral puudus vajadus tema suhtes tervist kahjustavat vägivalda tarvitada.Oma tegevusega pani Arne Pära toime kuriteo, mis on ette nähtud
järgi so võimuliialduse, mis seisnes ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt relva ja vägivalla ebaseaduslikus kasutamises. Oleg Timašovi süüdistatakse selles, et tema, töötades Ida Politseiprefektuuri nooremkonstaablina ning olles vastavalt Politseiteenistuse seaduse §-le 5 lg 3 noorempolitseiametnik, seega ametiisik
mõttes, kellel tulenevalt tema ametiseisundist lasuvad Politseiseaduse § 12 ja § 13 sätestatud kohustused ja õigused, täites oma ametiülesandeid, 15.07.2004 kella 20.09 paiku koos Ida Politseiprefektuuri konstaabel Arne Päraga, olles teenistuspatrullis ja pidades kinni alkoholijoobes I I, kes juhtis sõiduautot Opel-Ascona, reg. nr. XXX, Vanaküla raudtee ülesõidu tee lähedal aiandusühistutesse ,,XXX ja »XXX” suunduvate teede ristmikul, nooremkonstaabel Oleg Timašov koos A. Päraga, rakendades I I suhtes jõudu, tiris ta sõiduautost välja, paigutas I. I kätele käerauad, seejärel kasutas vägivalda sõidukijuhi I I suhtes. Oleg Timašov lõi I kumminuiaga korduvalt pea ja kaela piirkonda, samuti peksis I jalgade ja kätega pea ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanu I. I alljärgnevaid kehavigastusi: hulgalised verevalumid rindkerel, näol, kaelal, ülemistel ja alumistel liigestel, peaaju põrutus, mis tekkisid kõva tömbi eseme mõjul. Politseiseaduse § 14 lg 6 kohaselt on politseil õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendit, kumminuia ja gaasirelva, sama seaduse p 6 kohaselt rakendatakse nimetatud vahendeid õigusrikkujate kinnipidamisel, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele või iseendale. Politseiseaduse § 14 lg 7 kohaselt kasutab politsei erivahendit, kumminuia ja gaasirelva õigusrikkuja vastu õiguserikkumise iseloomu, isikut ning konkreetset olukorda arvestades. Erivahendi, kumminuia või gaasirelva kasutuse korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu. Vastavalt Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi, mis on kinnitatud Politseiameti käskkirjaga nr 177, 07.05.1992, punktile 3 on kumminui politseiametnikule ette nähtud kaitseks õigusrikkuja ründe eest ning märatseva ja füüsilist vastupanu osutava õiguserikkuja korralekutsumiseks. Sama juhendi punkt 11 kohaselt lubamatud on löögid kumminuiaga pea ja kaela piirkonda, mis võivad olla eluohtlikud. Hoiduda tuleb inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud olukorras hädavajalik. I I peatas sõiduauto iseseisvalt, vastupanu politseitöötajatele ei osutanud, mistõttu Oleg Timašovil puudus vajadus tema suhtes tervist kahjustavat vägivalda tarvitada.Oma tegevusega pani Oleg Timašov toime kuriteo, mis on ette nähtud
järgi so võimuliialduse, mis seisnes ametialaseid ülesandeid täitva ametiisiku poolt erivahendi ja vägivalla ebaseaduslikus kasutamises. 2.Tuvastatud asjaolud ja põhjendus. Süüdistatavad Aarne Pära ja Oleg Timašov olid ametiisikud.
lg 1 järgi on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Oleg Timašov töötas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse nooremkonstaablina. Tema allkiri kinnitab, et 27 05 2004 tutvus ta Ida Politseiprefekti 20 05 2004 käskkirjaga nr 81 kinnitatud ametijuhendiga (kd 1 tl 93-95). Vastavalt Politseiteenistuse seaduse § 5 lg 3 on nooremkonstaabel noorempolitseiametnik. Aarne Pära töötas Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaablina. Tema allkiri kinnitab, et 15 06 2004 tutvus ta Ida Politseiprefekti 20 05 2004 käskkirjaga nr 81 kinnitatud ametijuhendiga (kd 1 tl 96-98). Vastavalt Politseiteenistuse seaduse § 5 lg 2 p 3 on konstaabel politsei vanemametnik. Politseiamet on riigiasutus. Politseiametnikele on Politseiseaduse ja teiste õigusaktidega antud nii järelevalve- kui võimuesindaja ülesanded. Sealhulgas vastavalt Politseiseaduse § 13 p 1 on politseil õigus rakendada õigusrikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. 15 07 2004 täitsid ametiisikud- Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse noorempolitseiametnik Oleg Timašov ja Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseiosakonna korrakaitsetalituse politsei vanemametnik Aarne Pära ametialaseid ülesandeid, olles patrullteenistuses. Politseiametnike tegevus õigusrikkumise avastamise järel. 15 07 2005 Aarne Pära koos politseiametnik S F teostas liiklusjärelvalvet Kohtla-Järvel Järve linnaosas. Märganud baari XXX juures XXX tänavale pööravat ebakindla sõidustiiliga autot Opel Ascona nr XXX, andis Aarne Pära politseiauto vilkuritega juhile peatumismärguande. Sõiduviisi järgi tekkis politseiametnikel kahtlus, et juht on purjus. Juht peatumise asemel lisas kiirust, suundudes Järveküla teele, mis on Kohtla-Järve Järve linnaosa peatänav. Peatumismärguannet eiravas autos juhi kõrvalistmel asus reisija A R. Neid asjaolusid tõendavad süüdistatava Aarne Pära ja tunnistaja S F ütlused. Tunnistaja A R ütluste kohaselt oli Opel Ascona roolis I I, kes, märganud politseiauto vilkureid, ei peatunud, vaid lisas kiirust ja sõitis XXX baari juurest Järveküla teele. Aarne Pära ja S F ütlustega on tõendatud, et nad teatasid Järve konstaablipunkti, sinnapoole põgeneva auto jälitamisest ja palusid abi. Süüdistatava Oleg Timašovi ja tunnistaja M K ütlustega on tõendatud, et saanud korrapidajalt teate konstaablipunkti suunas liikuva põgeneva auto kohta, paigutati konstaablipunkti ees risti sõiduteele töötavate vilkuritega politsei mikrobuss selleks, et peatada õigusrikkuja. Oleg Timašov seisis mikrobussi juures sõiduteel ja andis ka sauaga Opeli juhile peatumismärguande. Opeli juht, eirates märguandeid, suurel kiirusel põikas Oleg Timašovist ja mikrobussist möödumiseks vastassuunavööndisse, tekitades seal liikunud ühissõidukile liiklusohtliku olukorra. Tunnistaja A R kinnitas, et politseimaja juures sulges osa teest politsei mikrobuss, mille juures I I ei peatunud, vaid sõitis sellest kaarega mööda. Süüdistatav Aarne Pära ja tunnistaja S F kinnitasid Oleg Timašovi ja M K ütlusi, et Opel kihutas politseimaja ette paigutatud vilkuritega mikrobussist mööda vastassuunavööndi kaudu, tekitades vastutulevatele sõidukitele ohu. Aarne Pära ja S F ütlustega on tõendatud, et Opel Ascona sõitis Vanalinna ja sealt läbi Käva linnaosa linnast välja Vanaküla suunas. Auto kiirus oli nii suur, et nemad politseiautol, liikudes 120 km/h, ei lähenenud talle, vaid jäid maha. Ka tunnistaja A R kinnitas, et I I sõitis suurel kiirusel. Süüdistatav Oleg Timašov ja tunnistaja M K kinnitasid, et pärast ebaõnnestunud katset peatada Opel Ascona Järveküla teel konstaablipunkti juures, asusid nad politsei mikrobussiga samuti põgenikku jälitama. Nii süüdistatavate kui tunnistajate ütlused on sisuliselt vastavuses kannatanu I I ütlustega kohtueelses menetluses, et ta oli alkoholijoobes, ja põgenes politseiauto eest, hoolimata politsei märguannetest. Seega on tõendatud, et I I sõiduautol Opel Ascona nr XXX põgenes teda jälitavate politseisõidukite eest, kusjuures politsei oli andnud talle korduvalt peatusmärguandeid. Kannatanu I I isikut iseloomustavad asjaolud Kohtuarstliku eksperdi arvamusega on tõendatud, et autot juhtinud I I oli raskes alkoholijoobes. Õiendiga väärteokaristuste kohta(kd 1 tl 24) on tõendatud, et I I ei omanud juhtimisõigust: tema juhtimisõigus oli peatatud 04 05 2004 tähtajaga 3 kuud (kuni 03 08 2004) seoses mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes 17 03 2004. I I oli isik, kes süstemaatiliselt on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis: ka 02 06 2003 oli I I toime pannud LS § 74-19 ettenähtud väärteo, selle eest karistatud 30 06 2003 ja tema juhtimisõigus oli peatatud 18 07-17 10 2003. Raske joobeseisundi ja varasemate süstemaatiliste õigusrikkumiste põhjal saab kannatanut hinnata ohtlikuks õigusrikkujaks. Aarne Pära süüdistus tulirelva ebaseaduslikus kasutamises. 1.Objektiivne koosseis. Vastavalt Politseiseaduse § 15 lg 2 p 7 võib politsei kasutada tulirelva korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud või jälitava politseisõiduki eest põgeneva sõiduki peatuma sundimiseks, tulistades ainult kummidesse. Aarne Pära ja S F ütlustega on tõendatud, et politseiauto roolis oli Aarne Pära. Jälitades Opel Asconat suurel kiirusel, olles Vanaküla raudteeülesõidu lähedale jõudnud, sirutas Aarne Pära juhiaknast välja käe, milles hoidis teenistusrelva- püstolit Makarov, ja tegi sellest ühe lasu õhku. Aarne Pära ütluste kohaselt õhku tulistades hoidis ta kätt 45-kraadise nurga all. Hoiatuslasu õhku tegi ta selleks, et põgenev auto peatuks. Ta ei sihtinud põgenevat autot. Süüdistatav Aarne Pära kinnitas, et kuul ei tabanud auto tagaklaasi ei nimelt ega kogemata. Sama kinnitas ka tunnistaja S F. Kohus leiab, et Aarne Pära ja S F ütlused, et kuul ei tabanud põgenevat autot, ei ole usaldusväärsed. Need on ümber lükatud järgmiste tõenditega kogumis: autos viibinud kannatanu I I ja tunnistaja A R ütlustega, et Käva raudteeülesõidukohal kuulsid nad kuuli vihinat, ja seejärel purunes auto tagaklaas, asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt juhiistme seljatoes ja selle kattes on vigastused, trassoloogiaeksperdi arvamusega, et juhiistme peatoes olev vigastus on põhjustatud tulistamisel ca 9mm kuuliga, kuuli liikumise suund oli tagant ette, tunnistaja A V ütlustega, et temale kuuluva Opel Ascona juhiistme seljatoel ei olnud varem vigastusi, ja Opel Ascona ülevaatuse protokolliga, mille kohaselt autol oli katki tagaklaas. Nende tõenditega on ümber lükatud Aarne Pära ja S F ütlused, et klaas oli purunenud alles siis kui Opel peatus, sõitnud vastu puud külavaheteelt välja. Nimetatud väite lükkavad ümber ka tunnistaja A R ütlused, et auto seisma jäämisel tormas tema juurde Aarne Pära, kes avanud autoukse, küsis kõigepealt, kas ta on terve, kas verd ei ole. Selle küsimuse sai põhjustada vaid teadmine, et tema poolt lastud kuul purustas autoakna ja tungis Opel Ascona salongi. 2. Subjektiivne koosseis. Süüdistatava Aarne Pära ja tunnistaja S F ütluste kohaselt tulistas Aarne Pära õhku. Tunnistaja A R ja kannatanu I I ütluste kohaselt tabas kuul põgenevat autot, lõhkus tagaklaasi ja tabas juhiistme peatuge. Ja kohe, kui Opel Ascona oli peatunud, jooksis juhi kõrvalukse juurde Aarne Pära, kes küsis R, kas oled terve, kas verd on. Need kannatanu ja tunnistaja R ütlused kinnitavad, et Aarne Pära ei tulistanud tahtlikult põgeneva Opel Ascona aknasse ega salongi. Kohus leiab, et suurel kiirusel(ca 120 km/h) sõitvast autost tulistamisel õhku tegutses Aarne Pära ettevaatamatusega kergemeelsuse vormis (
Politseiametnikuna, kelle on teenistusrelv, pidas ta võimalikuks tulistamisel põgeneva auto tabamist, kuid tähelepanematuse tõttu lootis seda vältida.
lg 4 kaudse tahtluse puudumist tõendab süüdistatava mure, kas kogemata autosse tunginud kuul ei vigastanud R. Ka Aarne Pära süüdistuses tulirelva ebaseaduslikus kasutamises ei ole talle ka süüks pandud tahtlikku tulistamist autosse, vaid seda, et ta kasutas tulirelva jälitatava auto peatuma sundimiseks, kusjuures tulistamise tagajärjel tabas kuul Opel SAscona tagaklaasi ja juhiistme peatuge.
kuriteo subjektiivne koosseis nõuab toimepanija tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude kohta, ka auto pihta tulistamiseks. Kuna auto tabas kuul süüdistatava kergemeelsuse tõttu, siis puudub tema teos
Lähtudes subjektiivsest koosseisust, tuleks kaaluda Aarne Pära teo kvalifitseerimist
järgi ametialase lohakusena juhul, kui tema käitumisega oleks tekitatud suur kahju mõne isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele. Kohus selliseid tagajärgi ei tuvastanud ja need ei sisaldu ka süüdistusaktis. Eeltoodust lähtudes tuleb Aarne Pära
järgi tulirelva ebaseaduslikus kasutamises õigeks mõista süüteotunnuste puudumisel. 3.Oleg Timašovi ja Aarne Pära süüdistus
Politseiseaduse § 13 lg 1 kohaselt on politseil õigus nõuda kodanikelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Hoiduda tuleb inimese tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud olukorras hädavajalik. 3.1.Oleg Timašovi ja Aarne Pära tegevus kuni õigusrikkuja kinnipidamiseni. Süüdistatavate Aarne Pära ja Oleg Timašovi ning tunnistajate S F ning M K ütlustega on tõendatud, et politsei eest põgenev Opel Ascona, pööranud Käva raudteeülesõidukoha juures kruusateele, sõitis seal kurvist välja, mistõttu ei saanud põgenemist jätkata. Kannatanu ütlused, et ta peatas auto ise, loeb kohus ebausaldusväärseks, sest need on vastuolus tema eelnenud käitumise loogikaga ja tema enese põhjendusega, et ta põgenes politsei eest, sest ta oli purjus ja lubadeta. See on vastuolus ka asjaoluga, et Opel Ascona ei asunud sõiduteel, vaid oli sealt välja sõitnud. Seega ei lõpetanud kannatanu õigusrikkumist oma tahtel, vaid olukorra sunnil. Süüdistatavate ja tunnistajate F, K ja R ütluste kohaselt jõudsid teelt välja sõitnud Opeli juurde esimesena Aarne Pära ja S F, seejärel Oleg Timašov ja M K. Oleg Timašov ja Aarne Pära läksid Opeli juurde. Juhi kõrval istunud A R tuli autost Pära korraldusel autost välja ja ta jäeti lamama naispolitseinike valve all. Pära läks appi Timašovile, kes püüdis roolis istuvat ja väljumast keelduvat I I autost välja toimetada. I osutas vastupanu- sõimas politseinikke, hoidis roolist kinni, tuges pea ja jalgadega vastu auto lage ning põrandat. Tunnistaja A R ütluste kohaselt nägi ta, et Timašov ja Pära kasutasid füüsilist vägivalda, kui tirisid vastupanu osutavat I autost välja. Tunnistaja R M nägi, kuidas vastupanu osutavat I politseinikud autost välja tirisid. Kannatanu ütlused selle kohta, et ta hakkas ise väljuma, kuid Timašov lõi teda auto uksega vastu paremat kõrva, mistõttu ta jäi autosse edasi, loeb kohus ebausaldusväärseks: Kuna juht istub ukse poole vasaku küljega, ei ole usutav, et ta väljuma asumisel sai end pöörata parema poolega ukse poole. Seda pole ka Timašovi süüdistuses. Nii süüdistatavate kui tunnistajate R, K ja F ütlustega on tõendatud, et Pära ja Timašov kasutasid I autost välja toimetamise järel tema suhtes füüsilist vägivalda käeraudade panemiseks, sest I osutas vastupanu. Arvestades kannatanu I I isikut ja tema kinnipidamisele eelnenud õigusvastast käitumist, täitsid Pära ja Timašov Politseiseaduse § 13 lg 1, mille kohaselt on politseil õigus nõuda kodanikelt avaliku korra järgimist ja korrarikkumiste lõpetamist ning rakendada õiguserikkuja suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Kohus leiab, et nende süüdistatavate poolt õigusrikkuja suhtes kasutatud vägivald oli optimaalne ja vajalik õigusrikkuja kinnipidamiseks. Sellega ei kahjustatud I terviset suuremal määral, kui see on antud olukorras hädavajalik. Oleg Timašovi ja Aarne Pära tuleb õigeks mõista süüdistuses vägivalla kasutamises I I autost välja toimetamise ja talle käeraudade panemise ajal 3.2.Aarne Pära ja Oleg Timašovi süüdistus käeraudades I peksmises ja talle tervisekahjustuste tekitamises ning Oleg Timašovi süüdistus I kumminuiaga korduvas löömises pähe ja kaela. Kannatanu kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt peksis teda 5-6 politseinikku, kui ta oli käeraudades ja autost välja tiritud. Teda löödi kumminuiaga pähe ja ta kaotas teadvuse. Teda kinni pidanud politseinikud viisid ta traumapunkti. Traumapunkti tervisekaarti kohaselt toimetas politsei I I traumapunkti vastuvõtule. Diagnoos- peaaju põrutus, pea, näo ja parema kõrva põrutus, alkoholijoove 15 07 2004 (kd 1 tl 10-21). Kohtuarstliku eksperdi arvamuse (kd 1 tl5-8) kohaselt olid I I 15 07 2004 vigastused: hulgaliselt rindkere, näo, kaela ning ülemiste ja alumiste jäsemete verevalumid ning peaaju põrutus. Need vigastused olid tekitatud kõva tömbi esemega, võimalik, et määruses näidatud ajal(15 07 2004 kella 20 paiku) ja viisil, mida kirjeldas I (I sõnul 8 politseinikku peksid teda rusikate, jalgade ja kumminuiadega näkku pähe ja kehasse). Süüdistatavad Oleg Timašov ja Aivar Pära eitasid kannatanu I peksmist politseitöötajate poolt. Oleg Timašovi ütluste kohaselt võis I saada vigastusi siis, kui teda autost välja toodi- I ja tema koos kukkusid kivisel maal. Tunnistajad M K, S F, R V ja N A kinnitasid, et nad viibisid koos süüdistatavatega sündmuskohal ja keegi ei löönud I I. Tunnistaja V I kohtuistungil kinnitas eeluurimise antud ütlusi, et nägi, kui politseivormis mehed peksid maas lamavat meest. Politseinikke oli 5-6, peksjaid vist kaks. Üks neist peksis meest kumminuiaga vastu selga( kd 2 tl 58). Tunnistaja A R ütluste kohaselt I ei olnud kehavigastusi, kui auto seisma jäi ja tema autost väljus politseiniku korraldusel. Pära jättis ta naispolitseinike juurde ja läks appi Timašovile, kes I autost välja tiris. Lamades maas auto lähedal, nägi ta, et Timašov lõi jalaga 1 korra I, ka nägi ta Timašovi käes kumminuia. Kui I politseiautosse toimetati, oli ta läbi pekstud ja kaotas teadvuse. Politseinikud kutsusid kiirabi. A R vastastamisel Aarne Päraga andis ütlusi, et I peksid 5-6 politseinikku. Ka Pära oli nende juures. Ta ei näinud, kas Pära lõi. Üks neist- 40 aastane mees - lõi kumminuiaga I üks kord vastu kaela ja 2 korda kuklasse. A R vastastamisel Oleg Timašoviga andis ütlusi, et Timašov lõi I kumminuiaga üks kord vastu kaela ja 2 korda kuklasse. Autost välja tiritud I peksis 5-6 politseinikku ja üks peksja oli Timašov (kd 2 tl 39-46) I I vastastamisel Oleg Timašoviga andis ütlusi, et kui ta oli autost välja tiritud, siis peksis teda mitu politseinikku. Peale seda, kui teda löödi tema arvates kumminuiaga (ta varjas nägu kätega ega näinud, millega), kaotas ta teadvuse(kd 2 tl 33-38). I I vastastamisel Aarne Päraga andis ütlusi, et teda löödi kumminuiaga ja mitu politseinikku, nende hulgas väga noored, peksid teda, kui ta oli autost välja tiritud ja käeraudus (kd 1 tl 182-188). Kohus loeb ebausaldusväärseks süüdistatavate Timašovi ja Pära ning tunnistajate F, K, A ja V ütlused, et käeraudades I ei pekstud. Kohus leiab, et politseitöötajate ütlused on ringkaitse selleks, et I peksmises süüdi olevad politseinikud pääseksid kriminaalvastutusest. Need on ümber lükatud objektiivsete tõenditega, milleks on traumapunkti kaardis 15 07 2004 I fikseeritud vigastused, kohtuarstliku eksperdi arvamus I vigastuste kohta ja erapooletute tunnistajate V I ning A R ütlused. Kohus rajab oma järeldused nendele objektiivsetele tõenditele ja kannatanu I I ütlustele kohtueelses menetluses, samuti protokollidele süüdistatavate vastastamise kohta I ja R. Nende tõenditega on tõendatud, et pärast I kinnipidamist oli sündmuskohal 6 politseitöötajat: süüdistatavad Pära ja Timašov, nende naiskolleegid M K ja S F, ning hiljem kohale jõudnud noored politseinikud N A ja R B. Kinnipeetud I oli Pära ja Timašovi poolt autost välja tiritud ja käeraudades. Kõik meespolitseinikud olid I juures. Naispolitseinikud I suhtes vägivalda ei kasutanud Mitu meespolitseinikku grupis peksid lamavat käeraudades I jalgade ja rusikatega pähe, kehasse ja jäsemete vastu. Üks peksjatest oli Oleg Timašov. Timašov lõi lamavat I ka kumminuiaga mitu korda kaela ja pea piirkonda. Peksmise tagajärjel sai I kehavigastused, mis on kirjeldatud kohtuarstliku eksperdi arvamuses. Oleg Timašov, kasutades kumminuia, rikkus Politseiseaduse § 14 lg 6, mille kohaselt on politseil õigus kasutada teenistusülesannete täitmiseks erivahendit, kumminuia. Nimetatud vahendeid rakendatakse õigusrikkujate kinnipidamisel, kui nad ei allu või osutavad vastupanu politseiametnikele, või kui on küllaldaselt alust arvata, et nad võivad põgeneda, tekitada kahju teistele isikutele või iseendale. Samuti rikkus ta Politsei kumminuia kandmise ja kasutamise juhendi, mis on kinnitatud Politseiameti käskkirjaga nr 177, 07.05.1992, punkti 11 kohaselt lubamatud on löögid kumminuiaga pea ja kaela piirkonda, mis võivad olla eluohtlikud. Kuna I I poolne õigusrikkumine oli tema kinnipidamisega lõppenud, siis puudus Oleg Timašovil Politseiseaduse § 13 lg 1 järgi õigus rakendada seaduses ettenähtud sunnivahendeid. Nelja meespolitseiniku valve all oleva käeraudades I I tervise kahjustamiseks puudus politseitöötajatel üldse õigus. Oleg Timašov pani need teod toime otsese tahtlusega. Oleg Timašovi süüd ja tema tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Oleg Timašovi kui ametiisiku poolt I I suhtes erivahendi- kumminuia- ja füüsilise vägivalla (löömine) kasutamine tahtlikult on õigesti kvalifitseeritud
Aarne Pära süüdistus selles, et ta osales käeraudades ja kinni peetud I I peksmises, ei ole piisavalt tõendatud objektiivsete tõenditega: kannatanu I I ega tunnistaja A R vastastamistel süüdistatavatega ei ole kinnitanud, et Aarne Pära lõi käeraudus I. R kinnitas, et Pära oli juures, kui I peksti, kuid ta ei näinud, kas Pära lõi. Nii kannatanu kui tunnistaja R on kohtueelses menetluses kinnitanud, et peksjaid oli 5-6 politseinikku. Kannatanu ütluste kohaselt olid need noored mehed. Kohtulikul uurimisel on tõendatud, et sündmuskohal olid noored politseinikud V ja A. Tunnistaja V I kinnitas samuti, et mehe ümber, keda peksti, oli 5-6 (rohkem kui kaks) politseinikku. Kannatanu ja tunnistajate ütlustest tulenevalt ei ole välistatud, et peksjateks võisid olla hoopis A ja/või V. Neid isikuid ei ole esitatud kannatanule äratundmiseks. Asjaolu, et kannatanu I on surnud, välistab võimaluse sellise uurimistoimingu teosamiseks, et ebaselgust kõrvaldada. Ebaselguse kõrvaldamise võimaluse välistab ka kõigi sündmuskohal viibinud politseitöötajate ringkaitse: nende ütluste kohaselt keegi neist ei näinud, et I oleks löödud. On tõenäoline, et I peksjate hulgas oli Aarne Pära, kuid ei ole välistatud, et tema ei peksnud I,, vaid teda peksis(peksid) keegi teine kohal viibinud meespolitseinikest. Tõlgendades süüdistatava kasuks kahtlused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, tuleb Aarne Pära
Kohus tuvastas kaks süüdistatava karistust kergendavat asjaolu. 1.
lg 1 p 6 järgi on karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemist kannatanu õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. 1.1.Süüdistuses kirjeldatud tegudele eelnes kannatanu õigusvastane käitumine, mis seisnes Liiklusseaduse § 74-19, § 74-30 lg 1, § 74-1 lg 2 ja § 74-35 lg 1 ja Liikluskindlustuse seaduse § 66 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises. Väärteomenetlus lõpetati seoses kriminaalmenetluse alustamisega
järgi, sest sõiduki juhtimise joobeseisundis (LS § 74-19) pani kannatanu toime isikuna, kes on sellise teo eest karistatud. Need asjaolud on tõendatud kriminaaltoimikus olevate väärteomatejalidega ning süüdistatavate ja tunnistajate ütlustega. 1.2.Ülalnimetatud süütegude toimepanemise järel kannatanu tema kinnipidamise ajal politseitöötajate poolt (nende hulgas olid ka süüdistatavad) jätkas õigusvastast käitumist- sõimu süüdistatavate aadressil ja füüsilist vastupanu kinnipidamisel. See on tõendatud süüdistatavate ja sündmuskohal viibinud tunnistajate ütlustega, seda kinnitab otsus väärteoasjas nr 2440,04,007860 26 07 2004 I I karistamisest
Vastavalt õiendile jõustus otsus 30 08 2004, ilma et O.I oleks seda vaidlustanud. Asjaolu, et kannatanu õigusvastasne käitumine ülalkirjeldatud moel kutsus esile õiguskorra kaitsel olevate politseiametnike tugeva hingelise erutuse seisundi, loeb kohu üldtuntuks. 2.
lg 2 alusel loeb kohus O.Timašovi karistust kergendavaks asjaoluks seda, et ex ante oli süüdistataval jt politseitöötajatel alust karta kannatanu poolset rünnakut. Kannatanu oli 180 cm pikk, tugeva kehaehitusega, raskes alkoholijoobes. Ta oli korduvalt pannud toime süütegusid ja korduvalt kriminaalkorras karistatud. Vanglast vabanes ta 19 05 2000 pärast KrK § 100 järgi tahtliku tapmise eest mõistetud 8-aastase vangistuse ärakandmist.
sanktsiooniks on rahaline karistus või 1-5 aastane vangistus.
lg 1 kohaselt peab karistus kaitsma õiguskorra huvisid ja mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. O.Timašov ei ole varem süütegusid toime pannud. Samalaadsete süütegude toimepanemine tulevikus on välistatud sellega, et käesoleval ajal ei tööta ta enam riigiametnikuna, vaid erafirmas.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista vaid siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et Oleg Timašovi suhtes on karistuse eesmärke võimalik saavutada kergema karistusega. Sellest lähtuvalt tuleb Oleg Timašovile mõista
MS § 180 alusel tuleb süüdistatavalt Oleg Timašovilt välja mõista menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel paljunduskulud 268,20 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu 7285 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjate poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 2669,15 krooni ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 8826,15 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel- sundraha vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 - 1,5 palga alammäära summas 4500 krooni. Aarne Pära kohtukulud jätta riigi kanda. Kohtunik Anu Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.