(5)4-07-7343 Lisaks arvestatakse KarS § 56 lg 1 alusel karistuse määramisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt ei ole tuvastatud, kuid karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on kohtuvälise menetleja poolt selgelt põhjendatud karistuse määramise aluseks võetud asjaolud. Kaebuses on leitud, et väärteoprotokollis on väärteo toimepanemise koht määratlemata. Vastavalt mõõtekäsiraamatule ning mõõtemetoodikale on kohustuslik koostada kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millele on märgitud nii väärteo toimepanemise koha kui ka mõõtmiskoha täpsed andmed. Seetõttu on väärteoprotokollis märgitud algandmed. Otsuses seevastu on täpsem väärteo toimepanemise koht määratletud. Menetleja leiab, et tõendina on siinkohal arvestatav mõõteseadme kasutamise protokoll. Kohtuväline menetleja tunnistab, et väärteoprotokollis on tehtud parandused pärast seda, kui menetluslausele isikule väärteoprotokolli koopia kätte anti. Samuti ei ole parandusi tutvustatud menetlusalusele isikule. Samas on kohtuväline menetleja seisukohal, et tehtud parandused ei oma tõendeid kogumis hinnates sellist olulist tähtsust, et nende arvestamisel tuleks väärteomenetlus lõpetada. Parandused on ennekõike tehnilist laadi mitte sisulist laadi. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollil on õige kiirusemõõteseadme vahendi number ning seaduse lühendi kasutamine tuli eksimusest. Tähtsust omab väärteo kirjeldus, mille alusel on kvalifikatsioon määratud õigesti. Kiirusemõõteseadme vahendi numbril ühe numbri ekslik väljajätmine ei muuda vahendit. Selles osas on ka kohtuväline menetleja eraldi viinud läbi mittevastavuse menetluse, mille käigus on kontrollitud menetlusaluse isiku ja tema kaitsja poolt esitatud vastuväiteid. Menetluse tulemustest on kaebuse esitajale ka teada antud. Nimetatud tehnilist laadi parandused väärteoprotokollil ei ole võtnud kaebajalt kaebeõigust ega arusaamist, milles teda süüdistatakse, mida näitavad ka kaebuse esitaja väärteoprotokolli koostamise järgsed tegevused. Väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: Menetlusaluse isiku ütlustega - lubatud oli 50 km/h, aga isik arvab, et sõitis 60 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll tõendab, et kiirus mõõdeti sellel hetkel 76 km/h. Sõidukiiruse ületamisega on tegemist sellegi poolest. 60 km/h on menetlusaluse isiku arvamus, mitte kindel veendumus. Politsei poolt on mõõdetud taadeldud mõõtevahendiga, mõõtja on läbinud koolituse ja omab pädevust kiirusemõõtmiseks. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata ja U. Velleste` kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid U. Velleste` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 lahendab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leidis, et kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Asja kohtulikul arutamisel seletas kaebaja, et ta peeti politseitöötajate poolt kinni Pärnus, Riia maanteel, Raeküla raudteejaama juures alas, kus lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h. Kaebaja hinnangul ei ole välistatud, et lubatud sõidukiirust ületas mõni muu, samal ajal sealsamas liigelnud sõiduk, millise kiiruse mõõtmistulemuse omistasid politseitöötajad kaebaja sõidukile. Samuti pani kaebaja kahtluse alla kiirusemõõtevahendi õiguspärasuse. Kohus leidis, et kaebaja väited on ümber lükatud järgmiste, väärteoasja arutamisel tuvastatud faktiliste asjaoludega: – Politseitöötaja, kohtuvälise menetleja T. Tammist`u, ütluste kohaselt mõõdeti kaebaja juhitud sõiduki kiiruseks 79 km/h tunnis, milline kiirus ületab vähemalt 26 km/h võrra antud teelõigul lubatud sõidukiiruse (50 km/h). Kiiruse mõõtmisvahendina kasutati mõõtevahendit ULTRA LYTE, milline fikseerib konkreetsele objektile (sõidukile) suunatud sõiduki liikumiskiiruse ning salvestab näidu 10 3

(5)4-07-7343 minutiks. Asja kohtulikul uurimisel tutvus kohus mõõtevahendiga kohtuistungi käigus ning veendus, et seade töötab n.ö. sihiku põhimõttel. Seade fikseerib konkreetse objekti ning mõõdab selle liikumiskiiruse. Politseitöötaja T. Tammist`u ütluste kohaselt jälgis ta läbi mõõtevahendi kaebaja juhitud sõidukit, fikseeris selle ning tuvastas sellel lubatust suurema liikumiskiiruse. Kohtu hinnangul on ebatõenäoline, et politseitöötaja jälgis mõnda teist sõidukit ning lasi seejärel peatada hoopis kaebaja juhitud sõiduki. Kiirusemõõteseade kasutamise protokollist nähtub, et seadmele on välja antud taatlemistunnistus TTR xxxxxxxxxxx, samuti kinnitas T. Tammist, et mõõtevahend oli nõuetekohaselt taadeldud. Uuesti taadeldi mõõtevahendit 2008.a jaanuaris. Kohtul puudub alus kahelda mõõtevahendi õiguspärasuses. Tunnistaja Erik Rand kinnitas kohtus, et 18.09.2007.a, Pärnus, Riia maanteel Raeküla raudteejaama juures, kohas kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 50 km/h, ületas kaebaja juhitud sõiduk BMW lubatud sõidukiirust, liigeldes kiirusega 79 km/h. Tunnistaja ütluste kohaselt on välistatud asjaolu, et kaebaja juhitud sõiduki kiirust oleks mõõdetud selles alas, kus lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Samuti välistas tunnistaja asjaolu, et nimetatud kiirusega oleks sõitnud mõni teine sõiduk, kuivõrd kaebaja juhitud sõiduk äratas tähelepanu juba sellega, et tegi mitmeid rajavahetusi ning möödasõite teistest sõidukitest. Nimetatud asjaolu viitab samuti sellele, et tema juhitud sõiduk liikles kaasliiklejatest suurema kiirusega ning ületas lubatud sõidukiirust. Kohtu hinnangul on igati loogiline, et tulenevalt eeltoodud sõidustiilist, hakati kaebaja sõidukit jälgima ning tema kiirust mõõtevahendiga fikseerima. Tunnistaja ütluste kohaselt fikseeriti kaebaja sõiduki kiirus umbes 300-400 m kauguselt, Riia maantee ja Sindi poole keeravast ristmikust linna poole asuval teelõigul. Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et kiirust mõõdeti alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kuna kohtule üldteada asjaoluna lõpeb lubatud suurima 70 km/h sõidukiirusega ala Pärnusse Riia maantee poolt sisenedes juba enne Riia maantee ja Sindi poole keerava Paide - Rakvere maantee ristmikku ning seda ka mitte vahetult enne ristmikku, vaid ka sealt vähemalt 200 meetrit linna piiri poole. Eeltoodust lähtudes peab kohus ebatõenäoliseks, et kaebaja juhitud sõiduki kiirust oleks mõõdetud alas, kus lubatud suurim sõidukiirus on 70 km/h. - Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kaebajale on protokolli tutvustatud ning talle on antud võimalus teha rikkumise kohta avaldusi ning taotlusi. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud tõendamist kaebaja poolt 16.09.2007.a Pärnus, Riia maanteel lubatud sõidukiirusest vähemalt 26 km/h suurema kiirusega liiklemine. Kaebaja on vaidlustanud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse ka motiivil, et on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. Kohtu hinnangul ei ole taolisi väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi tuvastatud, millised tooksid kaasa kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamise. Kaebaja väidete kohaselt arutab kohus asja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses olles seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega ning kuna väärteo kirjelduses on väärteo toimepanemise koht äratoodud üldsõnaliselt (Pärnu linnas, Riia maanteel, suunaga Papiniidu tänava suunas), siis ei vasta protokoll VTMS § 69 lg 2 p 1 nõuetele. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 mõttes, mis tooks kaasa väärteootsuse tühistamise. Väärteoprotokollist AB945427 18.09.2007.a nähtub, et U. Velleste, juhtides AS Hansa Liising Eestile kuuluvat mootorsõidukit BMW (r/n xxx xxx) Riia maanteel, Papiniidu tänava suunas, ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h vähemalt 26 km/h võrra. Seega on väärteoprotokollis ära toodud rikkumise kohana nii rikkumise toimepanemise piirkond (Pärnu linn), tänav või tee (Riia maantee) kui ka rikkumise toimepannud sõiduki liikumise suund (suunaga Papiniidu tänava poole). Lisaks eeltoodule on väärteoprotokollile lisatud ka kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, milline täpsustab rikkumise toimepanemise kohta, märkides rikkumise toimepanemise kohana Riia manatee, Lennuki ja Lembitu tänava vaheline teelõik suunaga Lennuki tänava poole. Nimetatud protokolli on kaebajale tutvustatud. Väärteoprotokollis AB945427 on tehtud parandus kiirusemõõteseadme numbrikombinatsiooni osas, kuivõrd esmalt on mõõteseadme numbrina märgitud UX014780 asemel UX04780. Samuti on tehtud täiendav rist kasti “liikus üksinda”. Kohtu hinnangul on nimetatud parandused tehnilised, mis ei muuda protokolle sisuliselt, ei muuda ära mõõtmistulemusi, samuti ei halvenda need menetlusaluse isiku olukorda ega takista tal oma kaitseõiguse teostamist. Kohus ei leidnud alust ka U. Velleste`le kohaldatud karistuse tühistamiseks. KarS § 56 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul vastab U. Velleste`le kohaldatud karistus nii süü suurusele kui ka tema isikule. Väärteomenetlusega on tuvastatud, et kaebaja ületas olulisel määral, 4

(5)4-07-7343 päevasel ajal, intensiivse liiklusega linnasisesel teelõigul lubatud sõidukiirust, tehes ohtlikke möödasõidu manöövreid. Arvestada tuleb ka asjaolu, et tema poolt toimepandud õiguserikkumise kohas asuvad kool, kalmistu, kauplus ja raudteejaam, mille tõttu ületavad seal teed paljud jalakäijad, sealhulgas ka pensionärid ning koolilapsed, kes kiirust ületava sõiduki puhul satuvad ohuolukorda. Kohtule esitatud õiendist U. Velleste` varasemate väärteokaristuste kohta nähtub, et teda on enne käesoleva õiguserikkumise toimepanemist karistatud viiel korral samalaadsete süütegude (kiiruseületamiste) eest, millest kaks olid õiguserikkumise toimepanemisel kehtivad. Kuna U. Velleste`le kohaldatud varasemad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud uute süütegude toimepanemisest hoiduma, on kohtu hinnangul lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse A. K. Tomson´i poolt 17.10.2007.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,012937 ei kuulu tühistamisele ning U. Velleste` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Teet Olvik Kohtunik 5