nõudeid, parkis sõiduauto xxx r/n xxx haljasalale. Haljasalale parkimiseks puudus selle omaniku või haldaja luba. MF rikkus
Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt MF karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid ning MFle määrati karistuseks rahatrahv 10 trahviühiku ulatuses, so 600,00 krooni. MF esitas 14.03.2008 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse. Kaebaja seisukoht: Kaebaja hinnangul puudub tema teos väärteokoosseis. Kaebaja esitas taotluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamises ja asjas väärteomenetluse lõpetamises VtMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Juhul kui kohus tuvastab tema teos väärteokoosseisu, palus kaebaja: 1) lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse põhimõttel VtMS § 30 lg 1 p 1 järgi või – 2) kergendada kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud karistust. Kaebaja hinnangul pidanuks kohtuväline menetleja väärteoasja menetlemisel välja selgitama, kuidas oleks tavaline, mõistlik inimene pidanud aru saama, et selline auto parkimine ei ole lubatud. Kaebaja väitel olid väidetava rikkumise päeval ka teised Sõpruse pst 228, 232 jt elamute elanikud massiliselt parkinud oma sõidukid sarnaselt kaebajaga. Kaebaja arvates viitab taoline toimimine inimeste teadmatusele parkimise lubamatusest sellisel viisil. Kaebaja tõendab oma väidet kaebusele lisatud fotodega. Kaebaja selgitab, et tema sai väidetavast rikkumisest teada alles kohtuvälise menetleja juures, kus talle selgitati
Kaebaja arvates pidanuks kohtuväline menetleja samuti välja selgitama, kas kaebajal oli 24.02.2008 õhtusel ajal võimalus parkida oma auto mujale. Kaebaja väitel oli ta situatsioonis, kus kõik parkimiskohad olid hõivatud, sunnitud sõiduki jätma laste ronimisredeli ja teiste autode vahele. Taolisel viisil parkimise vajadus oli tingitud ka liikluse mittetakistamise, maja sissepääsu mitteblokeerimise ning erisõidukite (politsei, kiirabi, tuletõrje) majadevahelisel alal liiklemise vajadusi silmas pidades. Kaebaja leiab, et koht, kuhu ta auto parkis, ei ole haljasala. Kaebaja hinnangul peaks haljasala olema kenasti korrastatud ja muruga kaetud; koht, kuhu ta oma auto parkis selline ei ole. Tegemist on pori ja vähesel määral ka killustiku ning kividega kaetud alaga, kuhu on alati pargitud. Kaebaja osundab samuti, et korteri võõrandanud isik selgitas talle, et parkida võib nii teeservas kui teepervel ning näitas ka kohta, kuhu ta 24.02.2008 õhtul sõiduki parkis. Kaebaja väitel peab elanikele olema selge, kuhu on lubatud parkida ning see kord peaks olema määratud vastavate märgistustega. Seni, kuni seda tehtud ei ole, ei saa valesti parkimist käsitleda 3 väärteo toimepanemisena. Kaebaja väitel oli talle süüksarvatud tegevus tema jaoks vältimatu: asfaldil olid kõik parkimiskohad hõivatud, 1 aastane laps oli autos magama jäänud ja tal puudus võimalus parkida mujale. Kaebaja väitel peab käitumise keeld olema tavalisele mõistlikule inimesele arusaadav ja selge, kuid see nõue ei ole täidetud. Väärteoasja lõpetamise taotluse puhul VtMS § 30 lg 1 p 1 järgi osundab kaebaja, et tema 1 aastane laps oli sõidu ajal magama jäänud, koju minemiseks pidi ta last süles kandma – ta ei saanud seetõttu jätta autot kilomeetri kaugusele kodust. Teised majaelanikud parkisid samas kõrval, on seda teinud juba aastaid. Parkimist keelavaid tähiseid või märke ei ole. Karistuse kergendamise taotlust kaebaja põhjendanud ei ole. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuvälise menetleja hinnangul on otsus seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata. Tõendid: - 25.02.2008 sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi Tallinnas Sõpruse pst 179/181 asuvat sündmuskohta. Sündmuskoha vaatlusega tuvastati, et Tallinnas Sõpruse pst suunaga Tammsaare tee poole vasakul paikneb viiekordne kuue trepikojaga Sõpruse pst 228. Antud korterelamu trepikojad asuvad hoovi poole. Antud elumaja teise ja kolmanda trepikoja vahelise ala vastas üle kvartalisisese sõidutee haljasalale on pargitud helehalli värvi sõiduk Xxxr/n xxx. Sõiduki esiosa on Xxxkorterelamu poole. Sõiduki kõik 4 ratast asuvad haljasalal. Sõiduki tagumised rattad asuvad kvartalisisese sõidutee äärest 1,9 m kaugusel. Sündmuskohta pildistati (fotod 1-4); - sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fototabelilt nähtub haljasalale pargitud sõiduk Xxxr/n xxx; fotod on tehtud 25.02.2008 kell 10:45; - väljavõte Tallinna linna kaardiserverist, millelt nähtub Xxxr/n xxx parkimise koht; - väljavõte X-tee andmebaasist, millest nähtuvalt on sõiduki Xxxr/n xxx omanik OK MF, sõiduki volitatud kasutaja on MF; - kaebusele lisatud fotod, millest nähtuvalt on sõidukid pargitud haljasalale; - Mustamäe LOV poolt KÜ-le Xxx edastatud projekteerimistingimused Xxx ette avalike parkimiskohtade rajamiseks; - Munitsipaalpolitsei järelepärimine mille kohaselt ei ole Mustamäe LOV väljastanud MFle luba sõiduki parkimiseks Xxxees asuval haljasalal; - kaebaja andis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et hetkel käivad ettevalmistused haljasalale parkla rajamiseks: Tallinna linnalt on saadud vastav luba. Talle ei ole luba haljasalal parkimiseks väljastatud, kuid Tallinna linn on andnud loa parklakohtade rajamiseks ning ühistu liikmetele on teada, et parkimine on lubatud. Haljasalale on hakatud panema killustikku, ühistu liikmetel ja sh ka temal ei ole võimalik aru saada, et parkimine ei ole lubatud. Ühistul vahetus juhatus ja parkla rajamine seiskus aastaks; tema on ühistu liige ja tal puudub pädevus üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Asjaolu, et teised ühistuliikmed pargivad samuti haljasalale, kinnitab tema arusaama selle kohta, et parkimine haljasalale on lubatud. Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid; VtMS § 87 järgi arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 4
lg 5 kohaselt on heakorra nõuete täitmise tagamiseks keelatud parkida mootorsõidukit ja / või haagist haljasalal selle haljasala omaniku või haldaja loata. KOKS § 662 lg 1 järgi on heakorra eeskirjade rikkumine väärtegu ning selle eest võib karistuseks määrata rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Xxxmaja ees asuva haljasala omanik on Tallinna linn. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, millal ja kuhu MF sõiduki parkis – nimetatud asjaolu on peale kaebaja enda ütluste tõendatud ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatud asjaolude ning sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodega. Väärteoasjas on vaidlus selles, kas MF oleks pidanud aru saama, et haljasalale parkimine on keelatud. Kaebaja väide, mille kohaselt on ühistule väljastatud luba Xxxette parkla rajamiseks, on tõendatud Mustamäe LOV vastavasisulise kirjaga. Kaebaja väitele ei esitanud vastuväiteid ka kohtuvälise menetleja esindaja, kuid kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et luba parkla rajamiseks ei tähenda luba haljasalale parkimiseks. Mustamäe LOV kirjast nähtub, et ühistule on väljastatud üksnes projekteerimistingimused, mille alusel peab ühistu koostama projekti ning taotlema Tallinna linnalt ehitusloa. Mustamäe LOV kirjast ei nähtu, et Tallinna linn ja KÜ Xxxoleksid sõlminud mingisuguseid kokkuleppeid haljasala parklana kasutamise osas enne ehitusloa väljastamist. Väärteo toimepanemise ajal ei olnud ehitusluba väljastatud ning haljasala osas ei olnud sõlmitud erikokkuleppeid selle maa-ala kasutusotstarbe muudatuste osas või deklareerinud asjaolu, et kuni ehitusloa väljastamiseni ja ehitustegevuse alustamiseni on KÜ liikmetel lubatud parkida Tallinna linna omandis olevale maale. Seega on õige kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et 25.02.2008 oli tegemist haljasalaga, kuhu parkimiseks oleks kaebajal pidanud olema vastav luba. Asjaolu, et kaebajal haljasalale parkimiseks luba ei olnud, on kaebaja ise kinnitanud. Ei ole õige kaebaja väide selle kohta, et keskmisel mõistlikul inimesel ei ole keelavate märkide puudumise tõttu võimalik aru saada, et parkimine haljasalale ei ole lubatud. Esmalt märgib kohus, et MF on advokatuuri liige ning kvalifitseeritud juristi arusaamise tase õiguskorrast ei ole kindlasti mitte võrreldav keskmise, mõistliku inimese arusaamisega kehtivatest normidest. Samuti leiab kohus, et keskmine mõistlik inimene peaks oma tavapärase arusaamise ja kasvatuse pinnalt saama ka ilma keelava märgita aru sellest, et haljasalale sõiduki parkimine ei ole lubatud. Sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud fotod lükkavad ümber kaebaja väite, mille kohaselt oli maapind osaliselt kaetud killustikuga. Fotodelt nähtub, et maapind on porine, osaliselt on kaebaja sõiduk murul; kaebaja on sõidukiga ületanud sõiduteed ja haljasala piiravad tänavakivid. Samuti asub kaebaja sõiduki lähedal laste ronimisredel. Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et väikelastele vabal ajal meelelahutuseks ja mängimiseks mõeldud ronimisredelid ei saa ega tohi ohutusnõuete tõttu paikneda maa-alal, kus on lubatud liigelda ka sõidukitel. Kohtu hinnangul ei ole õige kaebaja seisukoht selles, et inimesed saavad parkimise lubatavusest aru üksnes keelavate märkide puudumise tõttu. Kohtu arvates eksisteerivad ühiskonnas siiski teatud käitumisnormid, millest peaks keskmine, mõistlik ja tavapärase kasvatusega isik endale teadvustama ka ilma vastavasisulise, keelava sildita. Ühiskonnas ei ole mõistlik ja võimalik kõiki võimalikke inimkäitumise akte sildistada vastavat tegevust keelavate või lubavate märkidega; teatud normid peaksid olema mõistetavad ja arusaadavad ka ilma märgistuseta ning kohtu arusaamist mööda on haljasalale parkimise keeld üks sellistest normidest. Kaebaja väide, et nimetatud kohale on alati pargitud ning ka teised ühistuliikmed pargivad haljasalale, ei õigusta kaebaja käitumist. Rikkumist ei ole õige vabandada asjaoluga ja vastutust välistavaks asjaoluks ei ole fakt, et ka teised isikud panevad sarnaseid rikkumisi toime. 5 Ei ole õige kaebaja väide, et rikkumine oli vältimatu. Kaebaja põhjendab seda asjaoluga, et tema 1 aastane laps oli sõidukis magama jäänud ja ta ei saanud jätta autot kaugemale, sest oleks pidanud siis last süles koju kandma. Kaebaja selgitas istungil, et peale tema oli tol õhtul sõidukis ka tema abikaasa. Seega võinuks kaebaja viia oma abikaasa koos lapsega elamu välisukse juurde ning parkida auto sobivasse kohta. Kaebaja ei viidanud sellele, et tema liikumist miski takistanuks. Kohtu hinnangul tingis valesti parkimise kaebaja mugavus. Kohus ei tuvastanud, et kaebajal ei olnud võimalik parkimise keelust aru saada; ei ole tuvastatud, et parkimine nimetatud kohale oli kaebaja jaoks hädavajalik. Kohus leiab, et kaebaja pani talle süüksarvatava väärteo toime tahtlikult, kaudse tahtlusega – sõidukit haljasalale, pooleldi muru peale ning laste ronimisredeli vahetusse lähedusse parkides pidi kaebaja aru saama, et sellele kohale parkimine ei ole lubatud. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks otstarbekuse põhimõttel. Hetkel on maa-ala, kuhu kaebaja parkis käsitletav haljasalana ning kohtu arvates kasutatakse korruselamute vahelisi haljasalasid avalikes huvides – nt laste mänguväljak. Lubamatu on seisukoht sellles, et parkimise korral haljasalale puudub asjas avalik huvi. KÜ ei ole veel esitanud ehitusloa taotlust ning käesoleval hetkel ei ole seega üheselt selge, kas parkla nimetatud kohale tuleb või mitte. MF tegevus on seega õigesti kvalifitseeritud KOKS § 662 lg 1 järgi. KOKS § 644 lg 2 p 1 järgi on KOKS §-des 662 ja 663 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja valla- või linnavalitsus. Väärteoasja on menetlenud Tallinna linn Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, seega on väärtegu menetlenud ja karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja. MF karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus toimepandule, karistus on määratud sanktsiooni alamäära lähistel ja seega karistuse kergendamiseks alus puudub. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.