(4)4-08-88 paremale küljele. Löögi tagajärjel paiskus tema auto kraavi. Tunnistaja hinnangul oli LÕ põhjuseks Lindoja` liig suur kiirus, mille tõttu ei suutnud noormees oma sõidukit valitseda. Tunnistaja kinnitas, et tema sai kehavigastuse ja viibis haiglas, samuti tekkis tal varaline kahju sõiduauto vigastuste näol, ka on teda karistatud selle väärteo eest. Kohtuvälise menetleja politseiametnik T. Laos`e ütlustega on kindlaks tehtud, et tema koos Signe Põldroos`iga 03.10.2007.a, olles teenistusülesannete täitmisel, sai väljakutse Pärnu-Lihula maanteele. Kui nemad kohale jõudsid, oli toimunud liiklusõnnetus, avanes pilt nagu on märgitud skeemil, kus on näha Lindoja` pidurdusjäljed ca 40 meetrit, mis algavad esimeselt sõidurajalt ja lõpevad teisel. Nemad teostasid vajalikud toimingud ja hakkasid isikuid üle kuulama. Tunnistajateks olid K. Lindoja ja H. Toomela. Üle kuulati kohapeal ainult K. Lindoja, sest H. Toomela oli haiglasse toimetatud. Kohapeal Lindoja väitis, et oli sõitnud kiirusega 100 km/h ja hoidnud pikivahet 100 meetrit, kuid kuna eessõitja oli ootamatult ette sõitnud, siis oli ta pidurid plokki vajutanud, aga otsasõitu ei õnnestunud vältida. Teise juhiga räägiti õhtu poole, kuna ta oli haiglasse toimetatud. Selgus, et Fordi juht sõitis Pärnu poolt Lihula poole ja oli otsinud tagasiteed. Selleks vasakpöördeks hakkas ta valmistuma ja rivistus vasakpoolsesse sõiduritta. Ta oli peeglist vaadanud, et auto mis liikus taga, on piisaval kaugusel. Aga olles juba vasakpöördel, tundis ta lööki autole. Menetleja kinnitas, et Lindoja oleks pidanud hoidma piisavat pikivahet, nähes et sõiduk liigub aeglaselt, vältimaks otsasõitu ees võimalikku manöövrit plaanitsevale liikujale. Ka tunnistaja Toomela, et rikkus liikluseeskirja nõudeid sellega, et enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses. LÕ tagajärjel sai kehavigastusi Toomela, samuti tekkis varaline kahju autodele. Tunnistaja S. Põldroos tõendas oma ütlustega, et tema politseiametnikuna viibis koos T. Laos`ega sündmuskohal. Kohapeal fikseeriti asjaolud ja tema koostas liiklusõnnetuse akti. Sellel on näha Lindoja` auto poolt tekitatud pidurdusjäljed, mis viitavad sellele, et Lindoja ei hoidnud piisavat pikivahet, vältimaks otsasõitu ees ootamatult pidurdavale autole. Ka tunnistaja Toomela rikkus LE nõudeid sellega, et enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses. LÕ tagajärjel sai kehavigastusi Toomela, samuti tekkis varaline kahju autodele. Tunnistaja Artur Kase politseiametnikuna kinnitas tunnistaja sõnu ja selgitas, et tema viibis juures, kui teised politseiametnikud tegelesid juhtumi fikseerimisega. Situatsioon oli tunnistaja sõnul selline, et vasakpööret sooritanud Fordile sõitis sisse Audi. Kuna Audi juht ka ise tunnistas, et sõitis kiirusega 100 km/h, siis ei suutnud ta ebaõige pikivahe tõttu vältida otsasõitu ees pidurdavale ja vasakpööret sooritavale Fordile. Audi juhi kohustus oleks olnud nähes ees aeglaset liikuvat sõidukit, vähendada kiirust ja hoidma pikivahet, et vältida tagant otsasõitu. On ilmne, vaadates 50 meetri pikkusele pidurdusjäljele, mis algab parempoolselt sõidurajalt ja lõpeb vaskpoolse serval, et Audi oli vasakule suunduva ja pidurdamist alustanud Fordi suhtes ohtlikult lähedal ja tal puudus võimalus takistusest mööduda. Menetlusaluste isikute poolt aktsepteeritud liiklusõnnetuse skeemiga on tõendatud, et Lindoja` poolt juhitud Audi pidurdusjälg on 43 m pikkune ja see algab parempoolselt sõidurajalt ja lõpeb T-kujulisel ristmikul kohas, kus toimus kokkupõrge. Samuti oli antud teelõigul suurim lubatud kiirus 90 km/h. Hinnanud tõendeid kogumis asus kohus seisukohale, et K. Lindoja` ütlused on ümber lükatud teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Kohus loeb tuvastatuks, et K. Lindoja juhtides mootorsõidukit Audi 80, r/n 512MIN, ei hoidnud, liikudes kiirusega 100 km/h, selle kiirusele vastavat pikivahet, mis võimaldanuks tal vältida tema jaoks ootamatult pidurdanud, liikumiskiirust alandanud, vasakpöördeks valmistunud H. Toomela` poolt juhitud sõidukile otsasõitu. Kohus paneb siinjuures teadlikult võrdusmärgi pidurdamise ja liikumiskiiruse alandamise vahele, sest sõiduki hoogu ei pea pidurdama üksnes piduripedaalile vajutamisega, vaid seda tehakse paljudel juhtudel ka mootoriga, so üksnes jala tõstmisega gaasipedaalilt. On ilmne, et ühesuunalisel teelõigul, kus tee laius on 9 m ja ühes suunas on kaks sõidurada, olnuks piisava pikivahe korral kaebuse esitajal võimalik takistusest mööduda ja otsasõitu vältida. Menetlusosalised ei vaidlustanud asjaolu, et liiklusõnnetusega põhjustati varaline kahju auto omanikele ja tervisekahjustus H. Toomela`le. Asja kohtulikul uurimisel selgus, et kohtuväline menetleja on õigesti väärteootsuses määratlenud, et isik 3

(4)4-08-88 on rikkunud LE § 129 nõudeid, mis kohustavad juhti vastavalt kiirusele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ootamatul pidurdanud või peatunud sõidukile. Eeltoodust tulenevalt tuleb K. Lindoja` koosseisupärane tegu lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. K. Lindoja oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb lugeda ta süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et K. Lindoja on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 7417 lg 1 alusel väärteona. Kohtuväline menetleja on teo õigesti kvalifitseerinud. Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas