Obsah (9)

§ 141§ 215§ 121§ 199§ 424§ 64§ 68§ 65§ 201

Kriminaalasi nr 1-06-2829 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 01. oktoober 2007. a. Tartus Kalevi 1, Tartu kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-06-2829 Kohtu

§ 141

lg 2 p 1, 6; § 121; § 199 lg 1; § 424; § 215 lg 2 p 1 järgi Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Risto Kruus isikukood: 37812060260; elukoht: XXXXXXXX varem kriminaalkorras karistatud 4 korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld Kaitsja adv. Toomas Alp ja asenduskaitsja Marko Normann RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 315, kohus Õigeks mõista Risto Kruus

§ 215lg 2 p 1 järgi.

Süüdi mõista Risto Kruus

§ 141lg 1 järgi ja karistada teda 2 (kahe) aasta pikkuse vangistusega.

Süüdi mõista Risto Kruus

§ 121järgi ja karistada teda 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega.

Süüdi mõista Risto Kruus

§ 199lg 1 järgi ja karistada teda 1 (ühe) kuu pikkuse vangistusega.

Süüdi mõista Risto Kruus

§ 424

järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista Risto Kruusile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.06.21.06.2004. a., s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista Risto Kruusile 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 16.04.2004.

a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra ning lugeda lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuses 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust lugeda alates Risto Kruusi kinnipidamisasutusse karistuse kandmisele ilmumisest. Tema suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata kuni tema karistuse kandmisele asumiseni vanglas. Menetluskulud: Välja mõista Risto Kruusilt riigituludesse menetluskulu sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni, kaitsjatasu 849.60 krooni (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja kuuskümmend senti), kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 218.40 krooni (kakssada kaheksateist krooni ja nelikümmend senti) ja tunnistajatele makstud summad kokku 6954.53 krooni (kuus tuhat üheksasada viiskümmend neli krooni ja viiskümmend kolm senti). Asitõendiks tunnistatud mobiiltelefon Motorola V150, mis on tagastatud S.N. e, vabastada asitõendi staatusest. Asitõendiks tunnistatud kööginuga hävitada. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. 2 Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o 16. oktoobrist 2007. a. Süüdistus ja kuritegude kvalifikatsioon Sellega pani Risto Kruus toime

§ 141

lg 2 p 1, 6 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise vägivallaga ning kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vägistamise. Risto Kruusi süüdistatakse selles, et tema 19.06.

1. a. kella 20.00 paiku Tartus X 426 asuvas S.N. elukohas, tiris K.G. juustest, tekitades K.G. sellega füüsilist valu. Seejärel, kui K.G. oli korterist väljumas, astus talle ette, liikudes ettesirutatud musta käepidemega 16,5cm terapikkuse kööginoaga K.G. suunas ning öeldes: „siin majas need asjad nii ei käi“. Risto Kruusi süüdistatakse selles, et tema 06.07.
2. a. kella 19.00 paiku Tartus X 426 asuvas S.N. korteris, lõi S.N. t rusikaga ühel korral vastu paremat õlga ning mitmel korral vastu paremat kehapoolt, põhjustades S.N. sellega füüsilist valu kaelas ning tekitades parema õlavarre hematoomi. Sellega pani Risto Kruus toime

§ 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Risto Kruusi süüdistatakse selles, et tema, viibides Harjumaal P vallas X 7-10 asuvas S.N. kuuluvas korteris, võttis 14.04.2004. a. ebaseadusliku omastamise eesmärgil salaja S.N. jope taskust S.N. kuuluva Ühispanga kaardi ning teades selle PIN koodi, võttis sellega S.N. pangakontolt välja sularaha kokku 9200.00 krooni ning pööras selle enda kasuks. Sellega pani Risto Kruus toime

§ 199

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Risto Kruusi süüdistatakse selles, et tema, olles 31.12.

1. a. karistatud Harju Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 7419 järgi rahatrahviga 15 000.00 krooni 08.12.
2. a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 04.04.
3. a. kella 20.45 ajal Harju maakonnas Kose vallas Kose tee ja Tartu maantee ristmiku piirkonnas sõiduautot audi A6 Avant, registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis. Risto Kruusi süüdistatakse selles, et tema, olles 31.12.
4. a. karistatud Harju Politseiprefektuuri poolt liiklusseaduse § 7419 järgi rahatrahviga 15 000.00 krooni 08.12.
5. a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 30.10.
6. a. kella 3 20.20 ajal Lääne maakonnas Haapsalu linnas Mulla tänaval maja nr 4 juures I.K. kuuluvat sõiduautot Volvo registreerimismärgiga XXXXXX, olles alkoholijoobes. Sellega pani Risto Kruus toime

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Risto Kruusi süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil 30.10.2005. a. kella 20.20 ajal I.K. kuuluva sõiduauto Volvo registreerimismärgiga XXXXXX Lääne maakonnas Oru vallas Linnamäel asuvast remonditöökojast ning sõitis sellea Lääne maakonnas Oru vallas Linnamäelt Haapsalu linna Mulla tänavale parklasse. Sellega pani Risto Kruus toime

§ 215

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita isiku poolt, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Risto Kruus tunnistas kohtuistungil end süüdi vaid

§ 424järgi, eitades täielikult oma süüd teistes kuriteoepisoodides.

Kohtus tuvastatud asjaolud ja tõendid Risto Kruusile on esitatud süüdistus

§ 141lg 2 p 1, 6 järgi elukaaslase S.N.

ga viimase tahte vastaselt suguühendusse astumises vägivallaga ja isiku poolt, kes on varem toime pannud vägistamise. Süüdistus on esitatud kahes episoodis, mis ajaliselt leidsid aset 06.12.

1. a. ja 19.06.
2. a. Kohus, hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Risto Kruus tuleb õigeks tunnistada talle 06.12.
3. a. süüks arvatavas kuriteos. Kohtus leidis aga tõendamist Risto Kruusi süü S.N. vägistamises 19.06.
4. a. Risto Kruusile on esitatud süüdistus 19.06.
5. a. S.N. vägistamise episoodis. Sama kuriteosündmusega seonduvalt on Risto Kruusile esitatud süüdistus ka

§ 121järgi - K.G.

füüsilise valu põhjustamises. Kohus on seisukohal, et Risto Kruusi süü nimetatud kuriteoepisoodides on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu S.N. on kohtuistungil andnud ütlusi nii enda vägistamise kui ka Risto Kruusi poolt K.G. valu tekitamise kohta. Kohus tunnistas Risto Kruusi õigeks süüdistuses S.N. vägistamises 06.12.2003. a. ning seega ei ole Risto Kruus varem toime pannud

7ndas jaos sätestatud kuritegusid. 4 Kohus leiab ka, et Risto Kruusi süü

§ 121järgi K.G.

valu põhjustamises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. K.G., S.N. ja Risto Kruusi enda ütlustest nähtub, et süüdistatav tahtis, et K.G. nende korterist lahkuks. Risto Kruusi poolt K.G. juustest tirimine on tõendatud K.G. ja S.N. ütlustega. Asjaolu, et Risto Kruus tuli K.G. poole nuga käes, kinnitavad lisaks kannatanute ütlustele ka tunnistaja Argo Arukase ütlused. Nimetatud tunnistused on üksteisega kooskõlas ja loogilised. Mõlema politseitöötaja tunnistused näitavad, et K.G. oli toimunu tõttu endast väljas ja tundis hirmu.

§ 121

sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Seega täidab nimetatud koosseisu ka valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuslikult ei ole selline, et võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kommenteeritava koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, s.o füüsilist valutunnet. Kohus leiab, et Risto Kruusi poolt K.G. juustest tirimine on käsitletav teise isiku kehalise väärkohtlemisena ning kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta tundis valu. Risto Kruusile on

§ 121järgi esitatud süüdistus veel teiseski episoodis, s.o S.N.

tervise kahjustamises ja talle valu põhjustamises 06.07.2004. a. Kohus leiab, et Risto Kruusi süü selles kuriteos on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et Risto Kruusi sellised ütlused on ümber lükatud S.N. , N.S. , Tamuri Perlovi ja Indrek Lepiku ütlustega ning SA TÜ Kliinikumi traumakaardiga.

§ 121

näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. S.N. ütlustega on tõendatud, et süüdistatav peksis teda rusikatega, lüües teda parema külje pihta. Samuti olid tal peksmise järgselt paremal käel sinikad ja ta kael valutas. Kohus leiab, et korduvad rusikahoobid vastu külge võivad teatud tugevuse juures kahjustada inimese tervist. SA TÜ Kliinikumi tõendist nähtub, et S.N. tuvastati parema õlavarre hematoom. Seega tabasid Risto Kruusi löögid kannatanut peale külje ka mujale. S.N. ütlustest nähtub, et ta kartis süüdistatavat. Kohus leiab, et vaadates Risto Kruusi varasemat käitumist, oli see hirm ka põhjendatud. Kohus on tõenditena avaldanud muuhulgas ka S.N. telefoni sim-kaardi sõnumite väljavõtte, millelt nähtuvad Risto Kruusilt kannatanule saadetud sõnumid. S.N. telefon Motorola V150 oli tunnistatud ka asitõendiks ja teostatud oli ka telefoni vaatlus (I kd, lk 21-27). Telefon tagastati S.N. vastutavale hoiule (I kd, lk 79). Saadetud sõnumid on ähvardava sisuga ning saadetud 06.07.2004. a. kl 20:00, 20:48, 21:20, 21:55 ja 22:08 (I kd, lk 78). Ebatsensuurseid sõnu sisaldavaid sms-e on süüdistatav kannatanule saatnud ka hiljem (I kd, lk 21-27). 5 Risto Kruus ise ei ole ähvardava sisuga sõnumite saatmist eitanud, öeldes, et võib-olla ta saatis need, aga võib-olla olid sõnumid saadetud tema sõprade poolt. Eeltoodud asjaoludel ning tõendeid kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et Risto Kruusi süü

§ 121järgi on täielikult tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi tunnistada.

Kuriteod (s.o kaks

§ 121

järgi kvalifitseeritavat episoodi) olid toime pandud tahtlikult ning Risto Kruusi süüd välistavad asjaolud puuduvad. Risto Kruusile on süüdistus esitatud ka

§ 199lg 1 järgi, s.o S.N.

kuuluva Ühispanga pangakaardi võtmises ja sellega naise pangakontolt sularaha varastamises. Kohus leiab, et Risto Kruus tuleb

§ 199lg 1 järgi süüdi tunnistada.

S.N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema elukaaslasel Risto Kruusil vaja raha. Tööle minnes andis ta mehele oma Hansapanga kaardi, et mees saaks raha ise välja võtta; pin-koodi Risto Kruus teadis. Risto Kruus lubas tööpäeva lõpus tema tööjuurde tulla, aga ei tulnud. Ta hakkas pabistama ja vaatas internetipangast, et mees oli tema Hansapanga arvelt võtnud 3000.00 krooni. Ta hakkas kartma, et äkki on süüdistatav ka tema Ühispanga pangakaarti kasutanud. Kuna tal seda kaarti kaasas ei olnud, helistas ta koju vennale, et see kontrolliks, kas pangakaart on jope taskus alles. Kaarti seal aga ei olnud. Kontrollimisel selgus, et samal päeval oligi tema Ühispangas asuvalt arvelt maha võetud 10 000.00 krooni. Risto Kruusi ta kätte ei saanud, kuna mees telefoni ei võtnud. Hiljem ütles mees talle, et oli selle raha võtnud ja kasiinos maha mänginud, kuid lubas raha tagastada. Ühispanga kaart oli tema oma ja ta ei olnud Risto Kruusil seda kasutada lubanud. Politseisse ta koheselt ei pöördunud, kuna see tundus talle mõttetu. Seda rahasummat ta tsiviilhagi korras tagasi ei nõua. Kohtuistungil ei ole kannatanu varguse aega mäletanud, hinnates selle

1. a. märtsi ja mai vahele. Eeluurimisel on ta täpsemalt mäletanud, et vargus toimus aprillis 2004 a. (I kd, lk 9) ja kohtus tunnistas ta oma sellised ütlused õigeteks. Kriminaalasjas on tõendiks S.N. pangatehingute väljavõte SEB Eesti Ühispangast ajavahemikul 01.03.
2. a. - 30.06.
3. a. Nimetatud tõend kinnitab süüdistuses märgitud summa, s.o 9200.00 krooni väljavõtmist S.N. kuuluvalt pangakontolt 14.04.
4. a. Raha võeti välja erinevatest pangaautomaatidest 5 korraga, s.o kl 14:58; kl 16.18; kl 16:39; kl 17:33 ja kl 17:34 (I kd, lk 32). Risto Kruus ise end selles kuriteoepisoodis süüdi ei tunnistanud. Tema kirjeldas toimunut alljärgnevalt. S.N. oli lubanud talle anda oma pangakaardi, et ta saaks sellega enda tarbeks raha välja võtta. Kui nad olid aga bussipeatusse jõudnud, selgus, et naine oli selle kaardi koju jope taskusse unustanud. Tagasi koju ei olnud enam aega minna ja seepeale andis S.N. talle oma ühe teise pangakaardi ja lubas sellele ülekande teha. Lõunaks seda raha kaardile aga laekunud ei olnud. Ta helistas S.N. e, kuid naine vastas, et ju siis pole raha veel üle tulnud ja et tema oodaku. Tal ei jäänud muud üle, kui ta pidi Padisele sõitma, et S.N. jope taskust kaart võtta. Ta ei mäleta, kas ta naisele helistades küsis luba teise kaardi võtmiseks või ei olnud sellest juttu. See oli ju 3 aastat tagasi ja 10 000.00 kr on tühine summa. Ta möönab, et võib-olla S.N. ei teadnud 6 sellest ja ei lubanud teist kaarti võtta; kui ei lubanud, siis ei lubanud. Nad olid elukaaslased ja ühine vara on ju ühine. Ta võttis kaardiga osade kaupa välja kokku 10 000.00 krooni. Ei ole oluline, kuhu ta selle raha pani. Ta teadis S.N. mõlema pangakaardi pin-koodi, kuna võttis pidevalt nendega raha välja. Risto Kruusi ütlustest nähtub seega, et ta tunnistab S.N. kuuluva Ühispanga pangakaarti võtmist naise jope taskust ja sellega erinevatest sularahaautomaatidest raha välja võtmist. Samuti möönab ta, et naisele ta seda eelnevalt ilmselt ei öelnud ja selleks luba ei küsinud. Samas on süüdistatav seisukohal, et tegemist oli nende kui elukaaslaste ühise varaga. Kuna nad on elukaaslased, siis ei ole vahet, kas naine lubab tal oma pangakaarti ja sellel olevat raha kasutada või mitte ja temal on selleks ikka õigus. Ka Risto Kruusi kaitsja on kohtuistungil asunud seisukohale, et Risto Kruusil oli õigus S.N. pangaarvel olevat raha kasutada. Põhjendades seda järgnevalt. Nimelt on kohtuistungil selgunud, et Risto Kruusi ema R.K. andis S.N. raha, et viimane saaks teha vajaliku sissemakse endale ja Risto Kruusile Tartusse X tn-l asuva korteri ostmiseks. Samuti oli R.K. S.N. poolt taotletava pangalaenu kaastaotlejaks ning laenu tagatiseks seati hüpoteek R.K. kuuluvale majale (I kd, lk 207, 208, 210-211, 212-222). R.K. istungil antud ütluste kohaselt andis ta noortele sissemakse tegemiseks ja mööbli ostmiseks 45 000.00 kr ning maksis kinni ka notaritasud. Raha andis ta S.N. kätte. Tema eeldas, et seda elukohta kasutavad tema poeg ja S.N. koos, sest esmajärjekorras soovib ta aidata ikkagi oma last. Peale juunit
5. a. koostati laenulepingu lisa. Seda tõendavad I kd, lk 209, 223 ja 224-233 asuvad dokumendid. S.N. tunnistas kohtuistungil, et Tartus X 42-6 korter oli ostetud Risto Kruusi ema abiga, kes aitas muretseda raha esimeseks sissemakseks, oli tema poolt võetava laenu kaastaotlejaks ja et laenu tagatiseks seati hüpoteek R.K. majale. Korteris pidi ta elama hakkama koos Risto Kruusiga. S.N. ütlused erinevad R.K. tunnistusest selles, et tema väitel andis R.K. esimeseks sissemakseks raha summas 10 000.00 kr, aga mitte 45 000.00 kr. Temale isiklikult ei ole R.K. sellist summat andnud. Vahepeal omandas ta uue korteri, kuid ka uue laenu tagatiseks jäi ikka R.K. maja. Ühispanga pangakaardil oli S.N. sõnul raha, mis oli võetud laenuna korteri ostuks ja raha sellel oli mõeldud nende korteri sisustamise jaoks. Kuid konto oli avatud tema nimel ja seda pangakaarti ei ole ta kunagi andnud Risto Kruusile kasutamiseks. Risto Kruus võis teada küll selle kaardi pin-koodi, sest kaardilepingu paberid olid kodus. Kannatanu kordas veel, et Risto Kruus võis kasutada ainult tema Hansapanga kaarti, mille pin-koodi ta ise oli mehele avaldanud. Kohus leiab, et S.N. pangaarvel olev raha on tema oma ning asjaolu, et ollakse elukaaslased, ei anna õigust Risto Kruusile ilma loata selle raha kasutamiseks. Kannatanu ütlustest nähtub, et Risto Kruusil ei olnud õigust kasutada Ühispangas tema arvel olevat raha ja tema kaardi pin-koodi oli mees ise paberitest välja uurinud. Seega, kuivõrd S.N. ei olnud oma elukaaslasele avaldanud kaardi koodi ega lubanud mehel sealt raha võtta, oli Risto Kruusi poolt pangaautomaatidest väljavõetud rahasumma näol tegemist süüdistatava jaoks võõra varaga. 7 Samuti on kohus seisukohal, et kaitsja ja süüdistatava poolt esitatud tõendid S.N. ja R.K. vaheliste varaliste suhete kohta ei ole antud kriminaalasjas Risto Kruusi süüküsimuse otsustamisel asjakohased. Lepingute osapooleks ja laenusaajaks oli S.N. ning laenu saamisel oli tagatiseks R.K. kuuluv maja. Korteri Tartus X tänavale ostis S.N. ja seda ei omandatud S.N. ja Risto Kruusi kaasomandisse. Seega ei õigusta S.N. ja R.K. vahelised varalisi õigusi ja kohustusi käsitlevad suhted Risto Kruusi tegevust Ühispangas S.N. arvel oleva raha kasutamisel. Samuti ei ole Risto Kruusi süüküsimuse otsustamisel oluline, kas R.K. andis S.N. korteri ostmisel sissemakse tegemiseks 10 000.00 kr või 45 000.00 kr. Kriminaalasjas on kohtus avaldatud ka tõendid, mis näitavad, et sel ajaperioodil olid Risto Kruusil rahalised probleemid. Nimelt pantis ta
6. juunil
7. a. Tartu Karlova pandimajas viis S.N. kuuluvat kuldeset, mille eest sai laenu 450.00 kr. Nimetatud episoodis alustati ka kriminaalmenetlust, kuid menetlus lõpetati. Nimelt leiti, et kuivõrd Risto Kruus kinnitas, et tal oli kindel kavatsus need ehted pandimajast tagasi osta, siis ei olnud

§ 201sätestatud kuriteo koosseis täidetud.

Asitõendiks tunnistatud kuldehted tagastati S.N. ja vabastati asitõendi staatusest (I kd, lk 69,71,74,75-77, 105-106). Viimasena toodud tõendid ei ole küll otseses seoses Risto Kruusile käesolevas kriminaalasjas

§ 199

lg 1 järgi esitatud süüdistusega, kuid need iseloomustavad Risto Kruusi ja näitavad, et raha saamise eesmärgil on ta ka varem oma elukaaslase vara hõivanud.

§ 199

lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et S.N. kuuluva Ühispanga pangakaarti võttis Risto Kruus ilma loata salaja ära S.N. jope taskust. Kohus leiab, et Risto Kruus, kasutades tema poolt eelnevalt ebaseaduslikult omandatud S.N. pangakaarti ja võttes tema arveldusarvelt pangaautomaatidest välja sularaha 10 000.00 krooni, pani toime varguse. Raha saamiseks teostas süüdistatav terve rea toiminguid – käis erinevate pangaautomaatide juures, sisestas võõra pangakaarti, sisestas korduvalt pin-koodi ja võttis ära automaadi poolt väljutamisavasse suunatud kupüürid. Seega kasutas Risto Kruus rahatähtede üle oma valduse kehtestamiseks pangakaarti kui vahendit, millega kõrvaldatakse tõke võõra vara juurde pääsemiseks. Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et Risto Kruus tuleb tahtliku varguse eest

§ 199lg 1 järgi süüdi tunnistada.

Risto Kruusi süü talle

§ 424järgi esitatud süüdistustes.

Kohus leiab, et Risto Kruusi süü mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis 04.04.

1. a. on kohtuistungil täielikult kinnitust leidnud järgnevate tõenditega nende kogumis. 8 Kohtuistungil on ütlusi andnud
2. a. aprillis Kose korravalves töötanud abipolitseinik Erki Pärm. Tema ütluste kohaselt pidas ta aprillis
3. a. Kose tee ja Tartu mnt ristmikul kinni Audi A
4. Ta tuvastas juhi joobe alkomeetriga Lion, mis näitab punast, kollast ja rohelist tuld. Kui aparaadis süttib punane tuli, siis kutsub ta kohale politsei, kes fikseerib joobe. Sündmuse üksikasju ta sellest möödunud aja tõttu enam ei mäletanud. Risto Kruusi joobeseisund tuvastati alkomeetriga Lion 500, 1297A
5. Ta oli tuvastamise tulemusega nõus ja loobus vereproovis alkoholisisalduse määramisest (protokoll Risto Kruusi alkoholijoobe tuvastamise kohta II kd, lk 68). Risto Kruusile koostati väärteoprotokoll nr AB 732147, millest nähtub, et 04.04.
6. a. juhtis ta kl 20.45 ajal Harju maakonnas Kose tee ja Tartu mnt ristmikul mootorsõidukit Audi A6 Avant, olles alkoholijoobes ja kontrollimisel ei olnud esitada juhiluba (II kd, lk 65). Tema isikusamasus tuvastati kohapeal (II kd, lk 66). Kuna Risto Kruusi oli varem karistatud Harju Politseiprefektuuri 31.12.
7. a. otsusega LS § 7419 järgi rahatrahviga 15 000.00 krooni, milline summa oli tasumata, siis väärteomenetlus tema suhtes lõpetati ja alustati kriminaalmenetlust

§ 424tunnustel (II kd, lk 56).

Risto Kruus tunnistas kohtuistungil, et oli alkoholi tarbinud nii eelmisel kui ka samal päeval ja samuti tunnistas ta joobes auto juhtimist. Samas on ta kohtuistungil hakanud väitma, et sel hetkel, kui politseinik auto juurde tuli, tema autot ei juhtinud, vaid auto seisis ja tema istus autos. Nimelt oli autol kumm katki läinud ja sõbrad pidid talle uue kummi tooma. Kohtunik leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et ajal, mil politseinik tema auto juurde tuli, istus tema seisvas autos, on paljasõnalised. Kohtul puudub alus kahelda Erki Pärna ütlustes selles, et Risto Kruusi poolt juhitud sõiduauto ta peatas kinni. Samuti näitab Risto Kruusi süüd asjaolu, et õigusrikkumise koha peal võttis ta süü, s.o joobeseisundis juhtimise, omaks ega soovinud seda ka vaidlustada. Risto Kruusile on süüdistus esitatud ka 30.10.

1. a. joobeseisundis sõiduki juhtimises Haapsalus Mulla tänaval. Risto Kruusi peatasid sõiduki juhtimiselt kinni Lääne Politseiprefektuuris töötanud politseikonstaablid Andrus Kleeman ja Meelis Laurmann. Mõlemad on ütlusi andnud ka kohtuistungil. Nende ütlustest nähtub, et 30.10.
2. a. said nad väljakutse, et joobes isik sõidab sõiduautoga Volvo Haapsalus Tallinna maanteelt kesklinna poole. Nad nägid autot, kui see keeras Mulla tänavale. Seal sõitis auto ühe maja juurde, kus jäi seisma. Autot juhtis Risto Kruus, keda Andrus Kleeman ka tundis. Risto Kruusil puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta oli alkoholijoobes. Joobe tuvastasid nad nii väliste joobetunnuste põhjal kui ka digitaalse indikaatorvahendiga. Ka Risto Kruus ise tunnistas end joobes juhtimises süüdi. 9 Risto Kruusile koostati rikkumise kohta väärteoprotokoll nr AB 760041 (tl 2). Samuti koostati talle protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta. Tema joobeseisundi tuvastamisel kasutati alkomeetrit Lion 400 ja joove tuvastati ka väliste joobetunnuste põhjal. Risto Kruus oli protokollist nähtuvalt joobe tuvastamisega nõus ja loobus joobeseisundi meditsiinilisest kindlakstegemisest (II kd, lk 4). Sõiduki edasiselt juhtimiselt ta kõrvaldati (II kd, lk 3). Risto Kruusi poolt sõiduauto Volvo, reg. märgiga XXX XXX, juhtimist 30.10.
3. a. kinnitab ka autoomanik I.K. (II kd, lk 123). I.K. kuulati kohtuistungil ka üle ja tema ütlustest nähtub, et tema auto oli remonditöökojas Keila Linnamäel, kust elukaaslane Risto Kruus selle ära tõi. Risto Kruus on kohtuistungil oma süüd selles kuriteoepisoodis tunnistanud. Tema ütluste kohaselt oli I.K. kuuluv sõiduauto Volvo, reg.märgiga XXXXXX, remondis Lääne maakonnas Linnamäel. Kui auto sai parandatud, siis sõitis ta sellega Haapsallu vanaema maja juurde. Ta oli tarvitanud alkoholi ning on süüdi sõiduauto juhtimises joobeseisundis. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega kogumis on Risto Kruusi süü mootorsõiduki Volvo joobes juhtimises 30.10.
4. a. täielikult tõendamist leidnud.

§ 424

näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Mõlema eeltoodud kuriteoepisoodi toimepanemise ajal oli Risto Kruusil kehtiv karistus mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Nimelt oli ta süüdi mõistetud Harju Politseiprefektuuri haldusmenetluse talituse politseijuhtivinspektori Eldar Toonverki 31.12.

1. a. otsusega nr 2373,03,000149 LS § 741 lg 2; § 7419, § 7435 lg 1 ja liikluskindlustuse seaduse § 661 lg 1 järgi. Karistuseks mõisteti talle rahatrahv 15 000.00 kr (II kd, lk 11, 12, 13, 14). Kohtutäituri 11.04.
2. a. teatise kohaselt ei olnud ta rahatrahvi ära tasunud (II kd, lk 63). Hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, on kohus seisukohal, et Risto Kruusile on süüdistus sõiduauto joobes juhtimistes mõlemas episoodis esitatud õigesti ja ta tuleb

§ 424järgi süüdi tunnistada.

Viimati käsitletud kuriteo, s.o sõiduauto Volvo joobes juhtimise 30.10.2005. a., pani Risto Kruus toime elukaaslasele I.K. kuuluva sõiduautoga. Risto Kruusile ongi süüdistus esitatud ka elukaaslasele kuuluva sõiduauto omavolilises kasutamises omastamise eesmärgita, s.o

§ 215lg 2 p 1 järgi.

Kohus leiab, et Risto Kruus tuleb süüdistuses

§ 215lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.

Kriminaalasjas on täielikult tõendamist leidnud, et sõiduauto Volvo, reg.märgiga XXXXXX, kuulus I.K.. Seda tõendavad I.K. ütlused selle kohta, et tema on auto omanik ja auto oli ostetud tema raha eest ning samuti kinnitab seda koopia sõiduki registreerimistunnistusest (II kd, lk 123). 10 I.K. ja Risto Kruusi ütlustest nähtub, et 30.10.

1. a. sõitsid nad koos Keila Linnamäele. Autot juhtis I.K.. Auto läks teel katki ja nad viisid selle Linnamäele remonti. I.K. sõitis edasi Kiidevale, kuid Risto Kruus jäi Linnamäele. Autovõtmed jäid Risto Kruusi kätte. Peale auto kordasaamist, sõitis Risto Kruus sellega remonditöökojast minema. Vaidlust ei ole selles, et Risto Kruus juhtis seda sõiduautot 30.10.
2. a. kella 20.20 ajal, sõites sellega Lääne maakonnas Oru vallas Linnamäel asuvast remonditöökojast Haapsallu Mulla tänavale. Seda tõendavad Risto Kruusi enda ütlused, aga samuti Andrus Kleemani ja Meelis Laurmani kohtuistungil antud ja otsuses eelkirjeldatud ütlused ning samuti väärteoprotokoll nr AB760041 ning Risto Kruusi sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (I kd, lk 2, 3). Risto Kruusi süüküsimuse otsustamisel on oluline selgitada, kas Risto Kruus kasutas sõiduautot omavoliliselt. I.K. on eeluurimisel 17.12.
3. a. andnud ütlusi, milles ta kinnitab, et ta ei lubanud Risto Kruusil oma autoga sõita. Kui auto sai remonditöökotta, siis jäi kokkulepe, et tema ise tuleb järgmisel päeval autole töökotta järele (II kd, lk 122). Kohtuistungil kannatanu muutis oma ütlusi. Ta väitis, et peale auto töökotta viimist jäi tal Risto Kruusiga kokkulepe, et selles, kumb neist autole järele läheb, lepivad nad kokku hiljem. Ütluste andmise ajal muutis ta oma ütlusi veelkord, öeldes, et leppis Risto Kruusiga kokku, et tema ise tuleb järgmisel päeval autole järele, kui ei leia kedagi, kes auto ära tooks. Sellele jäi kannatanu aga kindlaks, et kuigi ta otseselt ei lubanud Risto Kruusil oma autoga sõita, ei keelanud ta mehel ka seda teha. Kannatanu on seisukohal, et Risto Kruus oli antud juhtumi puhul lihtsalt abivalmis. Nad olid selleks ajaks koos elanud juba peaaegu aasta ja Risto Kruus võis järeldada, et võib autot kasutada. Oma eeluurimisel antud ütluste kohta selgitas I.K. kohtuistungil, et tema ütlused ei olnud nii kategoorilised, vaid kuna laps ootas teda samal ajal väljas, siis ei pööranud ta tähelepanu, mis täpselt kirja sai. Risto Kruus on ise kohtuistungil tunnistanud, et ta sõitis autoga remonditöökojast ära, kuna auto sai korda ja ta tahtis selle kindlasse kohta viia. Auto omavolilist kasutamist ta eitab. Auto kuulub I.K., kuid nad on elukaaslased ja naine ei ole tal kunagi keelanud seda autot kasutada. Võtmed asuvad kapis ja tema võtab, kuna tahab. Ta eeldas, et võib seda ka seekord teha. Kui I.K. remonditöökojast lahkus ja ära sõitis, jäi neil naisega kokkulepe, et tema kas helistab peale auto kordasaamist naisele või organiseerib ise auto remonditöökojast äraviimise Haapsalust 20 km kaugusel asuvasse maakodusse. Täpsem kokkulepe, et kuidas ta organiseerib, neil puudus, ja tema siis organiseeriski nii, et sõitis ise. Kohus leiab, et Risto Kruusi süü käesolevas kuriteos ei ole kahtlusteta tõendamist leidnud. Kannatanu ei ole oma ütlustes olnud järjepidev ning kohtuistungil on ta jäänud kindlaks sellele, et süüdistatav võis arvata, et võib tema autot kasutada ja sellega sõita. Ta ise ei süüdista elukaaslast autoga sõitmises, vaid leiab hoopis, et mees tahtis teda aidata. Risto Kruusi enda ütlustest nähtub, et ta eeldas, et naine lubab tal autoga sõita. 11 Samuti kinnitas ta, et oli selle autoga varemgi sõitnud. Seega ei ole kohtuistungil kinnitust leidnud asjaolu, et Risto Kruus kasutas naisele kuuluvat autot omavoliliselt ja ilma loata. Kohus lisab veel, et käesoleval juhul on tegemist elukaaslastega ning kooselu oli I.K. sõnul selleks ajaks kestnud juba peaaegu aasta. Seega tuleb arvestada ka asjaolu, et kooselulistes suhetes ei ole alati kindlalt piiritletud, milliseid asju kooselupartnerid kasutada võivad või ei või ning sageli eeldataksegi teise poole nõusolekut. Karistuse põhjendus Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Varasemalt on Risto Kruusi kriminaal- ja väärteokorras karistatud alljärgnevalt (I kd, lk 116-117, 118, 119-120, 121, 124, 125; II kd, lk 7-8, 9, 27,30, 30, 31, 81, 82-
4. Kriminaalkorras on teda karistatud neljal korral:
5. Harju Maakohtu 30.11.
6. a. otsusega KrK § 250 lg 1 alusel arestiga 25 päeva;
7. Harju Maakohtu 01.06.
8. a. otsusega KrK § 250 lg 1 alusel arestiga 1 kuu;
9. Tallinna Linnakohtu 20.06.
10. a. otsusega KrK § 204 lg 3 alusel vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks;
11. Harju Maakohtu 16.04.
12. a. otsusega

§ 215lg 2 p 2 alusel vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud.

Väärteokorras on teda karistatud kolmel korral. Risto Kruusi käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Risto Kruus on seoses varasemate kuritegudega kahel korral viibinud ka katseajal koos kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmisega. Kriminaalhooldusametnik on Risto Kruusi iseloomustanud positiivselt, märkides, et hooldusalune täitis kontrollnõudeid, s.h registreerimiskohustust nõuetekohaselt, käitus viisakalt ja oli kaine (I kd, lk 108, 109; II kd, lk 109).

§ 141

lg 1 näeb karistuseks ette ühe- kuni viieaastase vangistuse.

§ 121

sätestab karistuseks rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§199

lg 1 eest on karistusena seaduses ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 424näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Risto Kruusi poolt toimepandud kuriteod olid kõik teise astme kuriteod. Oma tegusid ta kahetsenud ei ole. Oma süüd tunnistab ta vaid talle

§ 424järgi süükspandavates kuritegudes.

12 Risto Kruusi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, s.h kahel korral tingimisi vangistusega, kuid karistus ei ole teda motiveerinud käituma seaduskuulekalt. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et Risto Kruusi tuleb karistada reaalse vangistusega. Risto Kruus oli kahtlustatavana kinni peetud 20.06.-21.06.

1. a. ja see aeg, s.o 2 päeva, tuleb lugeda tema karistusaja hulka (I kd, lk 92-93). Samuti tuleb talle mõistetavat karistust suurendada talle Harju Maakohtu 16.04.
2. a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust võrra. Risto Kruusile on 19.02.
3. a. tehtud ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiaktist nr 40 nähtub, et Risto Kruus võib oma psüühilise seisundi poolest süüdimõistva otsuse korral karistust kanda. Ta ei ole nõrgamõistuslik, ei nõdrameelne, ei põe vaimuhaigust ega esine muud rasket psüühikahäiret (I kd, lk 112-114). AS Lääne-Tallinna Keskhaigla teatisest nähtuvalt on Risto Kruus pöördunud AS LääneTallinna Keskhaigla PsühhiaatriaX sse ravile 12.12.
4. a. Viimane visiit 07.04.
5. a. Diagnoosid alkoholi kuritarvitamine ja kerge depressioon (I kd, lk 110). Menetluskulud Risto Kruusilt tuleb välja mõista riigituludesse järgmised menetluskulud: - sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni; - kaitsjatasu 849.60 krooni ; - kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 218.40 krooni; - tunnistajatele makstud summad kokku 6954.53 krooni. Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks S.N. kuuluv mobiiltelefon Motorola V150, mis on tagastatud S.N. vabastada asitõendi staatusest. Asitõendiks tunnistatud kööginuga hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kaie Uusen Kohtunik Rahvakohtunikud 13