KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.detsember 2006.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-1944 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Peebo Kriminaalasi MAREK MANN süüdistus KarS § 169 järgi Süüdistatav Marek Mann elukoht: XXXXX XXX XX-XX isikukood: 37506242760tõkendelukohast lahkumise keeld; kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral; Kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 306, 309 lg 2 ja 314: Õigeks mõista MAREK MANN KarS § 169 järgi. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtukulud- Marek Mann’ile riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 666,80 krooni, kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 28.- krooni jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 11.jaanuaril 2007.a. kell 14.
- Süüdistuse sisu Marek Manni süüdistatakse KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema alates 28.02.2002.a. kuni 04.04.2005.a. on kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 22.05.2002.a. otsusega K.M. ’i kasuks välja mõistetud igakuise elatisraha ( 925.-krooni kuus ) maksmisest oma alaealiste laste A.M. ’i ja R.M. ’i ülalpidamiseks. Maksmata elatisraha võlgnevus Tartumaa kohtutäitur Oleg Sirotin’i andmetel seisuga 04.04.2005.a. on 29885 krooni 30 senti. Marek Mann end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud K ja Marek Mann abiellusid 03.09.1994.a. (tl 11) ja sellest abielust on sündinud 27.02.1995.a. A.M. (tl 9) ja 20.03.1997.a. R.M. (tl 10). K ja Marek Manni abielu lahutati 19.06.2001.a (tl 12). Tartu Maakohtu 22.05.2002.a. tagaseljaotsusega (tl 4) mõistis kohus Marek Mannilt välja elatise alates 28.02.2002.a K.M. i kasuks 462,50 krooni poja A.M. i ja 462,50 krooni poja R.M. i ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni. Tartumaa kohtutäitur Oleg Sirotini õiendite kohaselt oli tema menetluses Tartu Maakohtu 22.05.2002.a. otsus 2-341/
- Kohtutäitur on avaldanud, et tema arvestuste järgi oli Marek Manni poolt tasutava elatise võlgnevus seisuga 04.04.2005.a. 31 349.- krooni. Kohtutäituri poolt esitatud teatele lisatud dokumendid kajastavad, et Marek Manni töötasudest on tööandjad kohtutäituri akti alusel elatist kinni pidanud 2003.a. augustis ja septembris ning 2004.a. juulis ja augustis (tl 77-90). Tartu Maakohtu 17.04.2006.a. kohtuotsusega suurendati Marek Manni elatise maksmise kohustust. Kohtu seisukohad ja järeldus süüdistuse tõendatuse osas Kohus, asja arutanud ja hinnanud kohtuistungil kogutud ning kontrollitud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et Marek Manni süü ei ole tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista. Kohus lähtub muuhulgas KrMS §-s 7 lõikes 2 sätestatud põhimõttest, et kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. Seega tuleb süüdistuse esitajal esitada kohtule tõendid, millised kinnitaksid süüdistatava poolt konkreetse kuriteo toimepanemise ajaolusid. Juhul kui kohtule esitatud tõendid on aga vastuolulised või tekivad kahtlused, mida ei ole kohtumenetluses võimalik kõrvaldada, tuleb kohtul lähtuda KrMS §-s7 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Samas peab kohus vajalikuks ka vähendada süüdistuse mahtu osas, mis puudutab süüdistuses märgitud järgmisi perioode: august ja september 2003.a.; august ja juuli 2004.a., sest nimetatud perioodidel on kohtutäituri akti alusel elatis osaliselt kinni peetud. KarS § 169 sätestab kriminaalvastutuse vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. 2 Kannatanu K.M. seletas kohtuistungil järgmist. Kannatanu ütluste kohaselt on nad ka peale abielu lahutamist Marek Manniga vahetevahel koos elanud. Kannatanu sõnul elas Marek Mann 5 kuud tema juures ja siis jälle mujal. Kannatanu ei osanud täpsustada millisel perioodil Marek Mann elas koos temaga, millisel mitte. Samas on kannatanu kinnitanud, et siis kui Marek Mann elas temaga koos, siis ta toetas kannatanut ka rahaliselt. Prokuröri küsimusele, kas Marek Mann on peale kohtuotsust elatist maksnud, vastas K.M. , et tema mõistes ei ole. Prokuröri palvele seda vastust selgitada vastas kannatanu, et Marek Mann peab kandma raha kannatanu arvele, kuid Marek Mann on andnud raha kannatanu ja laste kätte. K.M. seletas kohtus, et ta käis täituri juures ja ütles täiturile, et Marek Mann andis raha tema kätte. Selle peale olevat täitur öelnud, et selline raha andmine ei ole elatise maksmine, vaid see on abiraha ja et elatist peab tasuma Marek Mann arveldusarvele. K.M. on kinnitanud ka seda, et kui tema ja Marek Mann elasid koos X korteris, siis summad, millised Marek Mann andis temale, katsid laste vajadused. Samuti kinnitas K.M. kohtus, et Marek Mann on ostnud lastele kooliasju ja jalanõusid. Marek Manni ütluste kohaselt elas ta perioodil 28.02.2002.a. kuni 04.
- 2005.a. kannatanuga osaliselt koos. Nimetatud perioodil töötas Marek Mann enda sõnul tähtajaliste lepingute alusel ja raha andis K.M. ile käest -kätte. Marek Mann kinnitas kohtus, et seda tegi ta K.M. i enda nõudmisel, sest viimase sõnul oli nii odavam ja maksud ei läinud maha. Marek Mann seletas veel seda, et ta on ostnud kord nädalas perele süüa ja aeg-ajalt on raha üle kandnud, samuti on tasunud telefoniarveid. Süüdistatav leidis, et ta on teinud vea sellega, et ei ole K.M. ilt allkirja võtnud selle kohta, kui ta on talle käest-kätte raha üle andnud. Ametlikke töökohti on süüdistaval enda sõnul olnud vähe ja enamasti sai ta miinimumpalka. PerS § 60 lg 1 sätestab, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kohus on seisukohal, et isikut ei saa elatusraha mittemaksmise tõttu karistada juhul kui on tõendamist leidnud, et tal puuduvad varalised vahendid, mille arvelt oma alaealistele lastele elatist maksta või tõendite uurimisel ja hindamisel ilmneb, et isik on tegelikult oma kohustust last ülal pidada täitnud ja ei ole sellest kuritahtlikult kõrvale hoidunud. Samas on kohus seisukohal, et selleks, et täita PerS § 60 lg 1 sätestatud vanema kohustust, on isik kohustatud ise aktiivselt otsima lahendusi endale sissetuleku leidmiseks. Käesolevas kriminaalasjas on ilmnenud, et Marek Manni töötasust on perioodil 28.02.2002.a. kuni 04.04.2005.a. täituri kaudu elatist tasutud vaid neljal kuul, so 2003.a. augustis ja septembris ning 2004.a. juulis ja augustis. Kohus on seisukohal, et nimetatud perioodid tuleb süüdistusest välja arvata, sest nendel kuudel on K.M. elatisraha saanud, tõsi küll, mitte nõutavas suuruses. Ülejäänud perioodi osas on aga süüdistatav kinnitanud, et ta on pidevalt oma lapsi toetanud ostes neile süüa, koolis vajalikke asju ja tasudes kommunaalkulude arveid, sest elati koos ühes peres koos K.M. iga. Marek Mann on kinnitanud, et tegi süüdistuses nimetatud perioodil valdavalt juhutöid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka tema Hansapanga konto väljavõte (tl 24-26 ja tl 92-94). Väljavõttest nähtub, et Marek Mannile on süüdistuses kajastatud perioodil töötasuna vaadeldavaid ülekandeid teinud vaid P. ja Marek Manni sissetulekud on suurenenud ka AS-st A. , AS-st M ja AS-ist K saadud rahasummade arvel. K.M. on oma ütlustes osaliselt kinnitanud süüdistatava ütlusi peale abielulahutust koos elamise kohta. Kannatanu on kinnitanud seda, et Marek Mann on kooselamise perioodil talle raha andnud laste ülalpidamiseks, kuid tema ei pea seda täituri selgitustest tulenevalt elatiseks, vaid loeb seda abistamiseks. Kohus on seisukohal, et eelpool kajastatud ütlused kinnitavad asjaolu, et perioodil 28.02.2002.a. kuni 04.04.2005.a. on vähemalt osaliselt Marek Mann oma vanemakohuseid täitnud ja laste ülalpidamise eest hoolt kandnud. K.M. i ütlustest, et koos elati mitte kogu süüdistuses nimetatud perioodi ja siis, kui koos ei elatud, siis Marek Mann raha ei maksnud, on kohtul küll tekitanud kahtlus, et mingil perioodil võis Marek Mann jätta oma vanemakohustuse täitmata, kui kohtule ei ole esitatud kindlaid tõendeid, mis võimaldaksid välja tuua konkreetse perioodi, mil 3 Marek Mann pole laste ülapidamiskohustust kuritahtlikult täitnud. Seega on kohus seisukohal, et tõusetunud ja kohtumenetluses kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Kohus on seiskohal, et ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik, kui elatusraha ei maksta süstemaatiliselt või pikema aja jooksul. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kogutud selliseid tõendeid, mis annaksid aluse ilma kahtluseta väita, et Marek Manni poolt elatusraha mittemaksmine on vaadeldav süstemaatilise ja ka pikema aja jooksul ülalpidamiskohustuse rikkumisena, sest süüdistatava enda ütlused koos kannatanu ütlustega kooselamise ja sel ajal rahalise toetamise kohta, lükkavad süüdistuses esitatud asjaolud ümber. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et Marek Mann alates 28.02.2002.a. kuni 04.04.2005.a. on kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 22.05.2002.a. otsusega K.M. ’i kasuks välja mõistetud igakuise elatisraha maksmisest oma alaealiste laste A.M. ’i ja R.M. ’i ülalpidamiseks ja ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Käesoleval juhul jäävad eelpool viidatud sätte alusel menetluskulud riigi kanda. Menetluskuludeks on Marek Mann’ile riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 666,80 krooni ja kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu summas 28.- krooni. Kohtunik 4