4-08-4273\5

Väärteoasi nr 4-08-4273 Koopia KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

1. juulil 2008.a. Jõgeva Pargi 1 Väärteoasja number Väärteoasi 4-08-4273 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik Kalev Unt (isikukood 35694122718, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuväline menetleja: Lõuna Politseiprefektuur, esindaja Jõgeva politseijaoskonna patrullitalituse komissar Kalle Sepp Kohtuistungi aeg
2. juuli 2008 Kalev Unt kaebus Lõuna PP 21.04.2008.a. väärteoasjas tehtud otsuse nr 2490,08,001731 peale. RESOLUTSIOON Jätta kohtuvälise menetleja Lõuna Politseiprefektuuri patrullitalituse juhtivkonstaabel Gaido Padrik*u otsus Kalev Unt*i väärteoasjas nr . 2490,08,001731
3. aprillist 2008 muutmata ja Kalev Unt*i kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda väärteootsuses näidatud arvele
4. septembriks
5. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumaja) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kassatsiooni esitamise soovist on teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav
6. augustil 2008.a . Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui
7. septembriks 2008 ei ole kassatsiooni esitatud ja rahatrahvi tasutud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 Kohtu menetluses on Kalev Undi kaebus Lõuna Politseiprefektuuri 21.04.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2490,08,
8. Väärteoasjas 2490,08,001731 süüdistati Kalev Unti selles, et kuulates 21.03.2008.a kell 23.19 oma xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linnas valjult muusikat, tekitas lärmi, mis kostus naaberkorterisse, rikkudes sellega korterielanike kodurahu ja avalikku korda. Kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nr 2490,08,001731 karistati Kalev Unti väärteo eest Karistusseadustiku § 262 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o 900 krooni. Kalev Unt taotleb kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist. Kaebaja vaidlustab otsuse kogu ulatuses. Kaebuse kohaselt ei ole otsus tõendatud väärteo protokollis esitatud tõenditega ning tõendid ei vasta tõele, sest korteris ei saanud toimuda valju muusika kuulamist, kuna seal puudub pikemat aega elekter. Seega on kaebuse kohaselt tunnistaja andnud valeütlusi ning Kalev Undi ütlused on võetud protokolli ebakaines olekus. Kohtuväline menetleja esitas kaebusele 26.05.2008.a kirjaliku vastuse. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja asjas tehtud otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on väärtegu tõendatud tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx ütlustega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et muusikat võib kuulata ka raadioga, millel on toide patareide pealt ning tunnistaja ütlustest selgub, et tegemist oli üleüldise lärmiga Kalev Undi korteris. Kohus arutas asja 18.07.2008.a. kohtuistungil kaebuse esitaja Kalev Undi ja kohtuvälise menetleja esindaja Kalle Sepa osavõtul. Kalev Unt jäi esitatud kaebuse juurde ja palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada. Selgituse kohaselt ei olnud korteris elektrit ja pole siiani ning ta ei kujuta ette, mis vahenditega siis muusika kuulamine toimus. Elekter on välja lülitatud, sest elektrijuhtmestik on korteris läbi, peab selle ära vahetama, enamusel majanaabritest on see vahetatud. Eesti Energia poolt on plomm pandud peale voolumõõtjale. Unt ei tea muid vahendeid, kuidas saaks teistmoodi muusikat kuulata, ei laulnud ise ega mänginud pilli, siis oleks see ka pidanud olema protokollis, mingit laulmist ei olnud. Ei oska öelda, kes sealt muusikat võis kuulata. Korter nr 1 ja 6 ei teadnud asjast midagi, öeldi, et kõne oli kuulda, nagu alati. Protokolli koostamise päeval olid Undil külas 3 tuttavat, korteris toimus jutuajamine, kui valjult seda juttu ikka ajada saab. Külalised tulid kuskil kella 19.00-19.30 ajal, oli mingi tähistamine, alkohol oli Undi oma. Unt oli juba enne ka võtnud ja teab, et teised jõid, kuid kui palju, ei tea. Kaebuse esitaja ei pea õigeks, et seletus võeti temalt joobeseisundis, see on ka tema käekirjast näha, et oli siis purjus. Ta ei olnud võimeline seda läbi lugema, kuhu alla kirjutas, ei saanud kindlasti sellest aru, mis kirja pandi ja läbi luges. Seletuse andmisest keeldus, seletust ei andnud kirjalikult. Ei tea, kas keegi kirjutas üles, kui ta asja kohta suulise seletuse andis, tema allkirja ei võetud selle kohta. Vastates esitatud küsimustele seletas K.Unt, et kaks külalist olid veel korteris ja kui politsei tuli, lahkusid need. Kokku oli 5 külalist. Alaealine külaline magas. Unt ei tea, et keegi oleks muusikaaparaadi kaasa toonud, muusika tuli mujalt. Tunnistaja xxxxxxxxxxx annab seletuse, et Unti korteris oli lärm ja muusika mängis. Ta kutsus politsei. Algul politseile ust ei avatud, kuid siis otsiti võti ja avati, peremees oli ka kodus. Kui korteriuks avati, siis muusika mängis ja politsei soovitas elektri välja lülitada, kuid tunnistajale on teada, et Unti korteris elektrit ei ole. Tunnistaja kinnitusel on selliseid lärmavaid pidusid Unti korteris varemgi olnud, kuid UNt on siis öelnud, et teda polnud kohal. Tunnistaja on ka varem keelamas käinud, seekord ei käinud. Eks teiste korterite elanikud kuuluvad ka seda lärmi, kuid nad kardavaid lärmavaid noori, on ka peksa saanud selle eest. Unti korter on tunnistaja naaberkorter ja seal oligi lärm. Oli purjus inimeste kõne, muusika. Napsu võttes räägivad inimesed kõvemini ja siis kui muusika mängib. 2 Tunnistaja xxxxxxxxxxxa elab Unti naaberkorteris, üks korter on vahel. Tunnistaja sai teada, et keegi on Unti korteris, selle järgi, et kuulis korterist lärmi, see läks aina suuremaks. Tunnistaja oli tol ajal lapseootel, haiguslehel ja lärm kostus tunnistaja korterisse ja hakkas segama. Tunnistaja hinnangul kostus muusika muusikaaparaadist, ei lauldud ise. Helid kostusid Unti korterist sellised, et seal oli pidu. Tavaline kõnetoon läbi ei kosta, peab ikka hea tugev heli olema, oli selline tümps muusika. Heli kostub tunnistaja korterisse Unti korterist läbi maja koridori. Tunnistajale tundus, et kui politsei palus seal ukse avada, läks muusika veel valjemaks. Lärm kostus läbi kinniste uste, mitte siis kui uks avati. Kalev Unt ja tunnistajad kinnitavad, et neil ei ole omavahelist vaenu ega tea põhjusi üksteisele halva soovimiseks. Kohtuväline menetleja esindaja käis kohapeal. Muusikariistu kaasa ei toodud, Unt võeti kaasa, et takistada väärteo toimepanemise jätkamist. Ja joobes alaealine toimetati ära, anti vanematele üle. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus väärteoasjas muutmata. Kohtuvaidluses K.Unt jääb selle juurde, et ta ei saa aru, miks talle selline protokoll koostati, ehkki ta teab, mis korteris toimus. Ta saab toimetulekutoetust 1000 krooni kuus, tööle läheb siis kui on sunnitud minema. Maikuust alates ei tööta. K.Unt kinnitab, et ta kohal käinud ja protokolli koostanud politseinikku Müüri ei tunne, oleks võinud esimesel korral hoiatada. On määratud maksimumkaristus ja see on Unti jaoks liiga suur. Unt on tuttav linna avaliku korra eeskirjaga. Unt taotleb kaebuse rahuldamist. Kohtu seisukoht Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg.2, § 133 alusel, täies ulatuses ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, see on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud ja Kalev Unt on väärteoprotokollis märgitud väärteo toime pannud. kKohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja Kalev Undi kaebus rahuldamata. Uuritud tõendite põhjal loeb kohus tõendatuks, et 21.märtsil 2008 kella 23.30 paiku oli Kalev Unti korteris nr. 5 Estakaadi tänava majas nr. 6 lärm- vali muusika, paljude isikute vali kõne. Selline korterist kostuv lärm (muusika ja kõne) kostus maja teise korterisse ja sellega rikkus teise korteri elanike rahu. Sellega oli rikutud avalik kord ja korteriomaniku Kalev Unti poolt pandud toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritav tegu- avaliku korra rikkumine. K.Until on tuvastatud alkoholijoove 22.03.2008 kell 00.24 ( protokoll joobe tuvastamise kohta tl.12) Valju muusika ja lärmi kostumine korterist nr. 5 on tõendatud tunnistajate xxxxxxxxxxxe ütlustega kohtuistungil. Muuska ja lärm Unti korterist kostuvad tunnistajate korterisse läbi uste ja koridori, s.t. mitte niivõrd läbi kõrvalkorter seinte. On küll leidnud tõendamist, et Unti korteris puudub elektrivoolu kasutamise võimalus, kuid kohus on seisukohal, et see ei ole takistuseks muusika kuulamisele tänapäevaste muusikaaparaatidega. K.Unti, tunnistajate ja kohtuvälise menetleja esindaja ütlustega on kinnitust leidnud, et K.Unti korterisxxxxxxx toimus 21.märtsil pidu, mille käigus mitme tunni jooksul tarvitati alkoholi ja kus osales vähemalt viis inimest. Kohus on seisukohal, et sellise peo pidamise olustikuga seoses on tõenäoline, et osalejad kõnelesid valjuhäälselt ja lasti valjuhäälselt mängida muusikaaparaadil. 3 Kohus loeb tunnistajate ütlusi muusika ja lärmi kostumise kohta usaldusväärseteks. Kohus on seisukohal, et kodurahu rikkumine on isiku subjektiivne hinnang olukorrale ja sõltub isiku subjektiivsest rahu- ja privaatsusevajadusest. Isikud ühiskonnas üksteise kõrval elades peavad arvestama väljakujunenud tavade ja heade kommetega oma käitumise kujundamisel. Samas on olemas ka kirjutatud reeglid, mille vastu eksimine võib kujutada endast ka süüteokoosseisu. Jõgeva Linna avaliku korra eeskirja p.6.10 sätestab: keelatud on millisel viisil kella 2300 kuni 0700; rikkuda öörahu ükskõik Tunnistajate hinnangul oli nende rahu neile kuuluvas korteris rikutud Unti korterist kostva lärmi ja muusika tõttu. Asjaolu, et teised majaelanikud ei esitanud kaebust kostuva lärmi kohta, ei anna alust lugeda, et korteri xxxxxxxxlanikud ei tohtinud olla häiritud või et lärmi ei kostunud. Tunnistajate hinnangut toimunule on mõjutamas ka teadmine, et sellist lärmamist on nad olnud sunnitud taluma varemgi. Kohus on seisukohal, et mitmekorteriline elamu tervikuna moodustab avaliku koha ja seda eriti käsitluses, et iga korteri asukad peavad teiste korterite elanike suhtes käituma ühiselu ja avaliku korra reegleid järgides. Elamu kaasomanikena (korteriomanikena) peab iga korteriomanik teostama oma õigusi teiste kaasomanike õigusi arvestades, kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele (AÕS § 72). Kalev Unt kxxxxxxxxxxxxx valdajana ei taganud teise korteri elanikele rahu peale kella 23 ja sellega on ta toime pannud KarS § 262 järgi kvalifitseeritava teo. Kohtuväline menetleja on menetlenud asja VTMS § 58-74 nõuete kohaselt ja kvalifitseerinud toimepandud rikkumise õigesti. Määratud karistus vastab KarS § 262 sanktsioonile, toimepandule ja isikule: sanktsioon näeb ette võimaliku karistusena rahatrahvi 100 trahviühikut või arest. K.Untile on mõistetud karistuseks trahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 1/6 võimalikust trahvi maksimaalmäärast ja ei ole õige K.Unti väide, et teda on karistatud maksimumkaristusega. Selline karistusmäära valik on kooskõlas Unti varasema karistatusega- karistatud 27.10.2007 AS § 70 järgi, trahv tasumata. K.Unti on juba varem hoiatatud samataolise rikkumise eest. Väärteoasja menetluse käigus ei saanud kohtule teatavaks uusi karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mida tuleks KarS § 56 alusel karistuse kohaldamisel arvestada. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja menetluse käigus ei tuvastanud kohus ühtegi asjaolu, mis välistaks teo õigusvastasuse KarS §§-de 28 – 31 järgi. Ka ei esinenud ühtegi süüd välistavat asjaolu KarS §§-de 34-43 järgi. K.Unt on süüvõimeline. Asjaolu, et K.Unt joobeseisundis on kirjutanud protokollile : keeldun seletusest, ei kujuta endas väärteomenetlusõiguse rikkumist tema suhtes. K.Unt on saanud protokolli kätte, selle pöördel on kirjas, et isikul on õigus esitada vastulause ja tõendid 15 päeva jooksul. (tl.8). Kalev Unt ei ole seda õigust kasutanud. Otsuse tegi kohtuväline menetleja alles 21.04.
9. Neil asjaoludel leiab kohus, et tegu on kvalifitseeritud, menetletud ja karistus on määratud põhjendatult ja õigesti. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb VTMS § 132 p.1 kohaselt jätta muutmata, kaebus rahuldamata. Kohtunik Ü.Raag / allkiri/ Koopia õige . kohtunik: 4 5