Ärakiri-tõlge Kriminaalasi nr. 1-700/03 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 03.juunil 2004.a. Ida-Viru Maakohus koosseisus: kohtunik Jüri Sakkart , sekretär Inna Kossinets juuresolekul prokurör Indrek Re

§ 143

lg.2 p.l ettenähtud kuriteo toimepanemises, kohus Tuvastas: Aleksandr Rõbkin töötas AS-s XXX turvamehena ja turvas XXX külas, XXX vallas XXX maakonnas asuvaid AS XXX tööstus- ja haldusalasid. Omas juurdepääsu ettevõtte kütte-määrdeainete ametiruumidesse, kus olid ka kütusearved. 2001.a. märtsis grupis koos tuvastamata isikutega, võõra vara hõivamise eesmärgil pettuse teel, asendas AS XXX 05.03.2001.a. originaalarve nr.xxx summale 104861,90 krooni võltsitud arve vastu. Võltsarvel märkis saaja rekvisiitides oma vanaisa J P arveldusarve nr.xxx Hansapangas ning esitas AS-ile XXX maksmiseks võltsarve. Kuid arve kontrollimisel ettevõtte töötajate poolt oli välja selgitatud, et AS XXX Hansapanga arveldusarve number ei vasta võltsdokumentidel näidatud numbrile ning raha ei olnud üle kantud. Oma tegudega, s.t. võõra vara hõivamisega pettuse teel, grupi poolt, kusjuures kuritegu ei olnud lõpule viidud süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel, Aleksandr Rõbkin pani toime kelmusekatse, s.t. KrK § 15 lg.

§ 143lg.2 p.l ettenähtud kuriteo.

Uurija 03.01.2002.a. otsusega tuvastamata isikute suhtes AS-i XXX vara hõivamise katse fakti järgi, pettuse teel, on A.Rõbkini kriminaalasjast eraldatud eraldi menetlusse kriminaalasi nr.

1. 1 Aleksandr Rõbkin ei tunnistanud oma süüd. Selgitas, et 05.03.2001.a. arvesaatelehte nr. xxx ei ole ta võltsinud. Kes võis seda teha, võib ainult oletada, kuid paljasõnaliselt laimata ei taha ta kedagi. Ei mäleta, kas ta suhtles emaga 2001.a. märtsikuus või ei. Vanaisaga ei ole suhelnud. Ema midagi rääkis talle sellest, et ta kavatseb vanaisaga arve pangas avada. Millises pangas, ei rääkinud. Oma vanaisa P arveldusarve numbrit ta ei tea, ning talle on arusaamatu, miks AS „XXX" võltssaatelehel on vanaisa arveldusarve number. Olles valves, ta teadis, kus asub kabineti ukse võti, sisenes sinna selleks, et kasutada arvutil internetti, selleks ei olnud koodi vaja. SAF raamatupidamise programmi ta ei sisenenud, juurdepääsukoode ei teadnud. Arvuti korpuse külge kleebitud paberilehte programmi juurdepääsukoodidega ta ei näinud. Korpusele oli kleebitud palju paberilehti mingite numbritega paberilehti. Seletas, et arve võltsimisest kuulis alles 17.04.2001.a. ülekuulamisel politseis. Selles mahhinatsioonis, milles teda süüdistatakse, ta lihtsalt ei oleks saanud seda teostada oma võimaluste ja teadmiste pärast. J P, Aleksandr Rõbkini vanaisa, andis ütlusi, et 2001.a. märtsikuu lõpus koos tütre L R käis Hansapanga Kohtla-Järve kontoris oma arve avamiseks, et panna arvele tema enda poolt kogutud raha. Saadud pangakaarti kellelegi ei ole andnud. 27.03.2001.a. avatud arvet nr.xxx ei kasutanud. Pole kirjutanud ka avaldusi Pensioniametisse selleks, et pension kantaks üle panka. 03.04.2001.a. käis ta tütrega pangas selleks, et õppida oma magnetkaarti kasutama. Tütar on proovinud vaadata tema magnetkaardiga tema arvet, kuigi raha seal niikuinii ei olnud. Ta ei kasutanud magnetkaarti ja ei ole õppinudki seda kasutama. L R, süüdistava ema, andis ütlusi, et 27.03.2001.a. arveldusarve avamisel P nimele oli ta temaga kaasas, kuna ta näeb halvasti. Tema soovitas isale pangaarve avada. Poeg ei ole teda sellest palunud. Pangadokument arve avamise kohta oli nädal tema kodus, ning poeg võis seda näha, nii nagu tema sõbrad ja teised isikudki, kes tema juures sel ajal käisid. 03.04.2001.a. võttis isa kaasa, et õpetada teda kasutama pangakaarti. Kui nad 03.04.2001.a. P tulid panka, ta võttis magnetkaardi välja ja sisestas ta pangaautomaati. Miks panga videosalvestusel ning: sellest tehtud fotol ei ole fikseeritud antud momenti, kuid on ainult näha kuidas ta sisestas pangakaarti automaati, selgitada ei oska. Tema mees töötas 25 aastat „XXX" XXX. Ta samuti töötas seal lühikest aega. Mis moel tema isa arveldusarve sattus võltsdokumendile, ta selgitada ei oska. Tunnistajad: J V, AS „XXX" sisekontrolli osakonna juhataja. AS XXX on AS XXX tütarettevõte. AS XXX ja AS XXX vahel oli otseselt sõlmitud küttemäärdeainete tarnimise leping. Tarnitud kütuse arve summale 104861,90 kroonile laekus ettevõtte sekretärile K K. Ta registreeris selle ära, pani ettevõtte templi saabumise päeva kuupäevaga ja numbri. Selsamal päeval andis arve raamatupidajale V 2 B üle. Too registreeris selle arvete registrisse, pani numbriga templi registreerimise kohta ning märkis eelarve eest vastutava isiku nime. Antud juhul oli see J R. See teostatakse ühe tööpäeva jooksul. Peale seda antakse arve üle ökonomisti A S, too teeb käsitsi märke kauba sihtpunkti kohta. Peale seda arve edastati tarneosakonna juhataja A B. Tema annab arve edasi laopidaja A I, kes märgib arvele märke „XX". Arve viibimise aeg A.B juures ei ole millegagi piiratud. On piiratud ainult ajaga, mis aja jooksul on vajalik teostada selle maksmine. See tähtaeg on 30-45 tööpäeva arve saamise momendist alates. Dokumenti hoiti laoruumis. Dokumendi juurde oli samuti juurdepääs laotöötajatel A.I, N.K. Kui A.B võtab vastu otsuseid arve maksmise kohta, paneb ta oma allkirja registreerimise templi kõrval ning annab arve üle S, kes antud dokumendid annab allkirjastamisele ettevõtte juhataja S R. See toimub läbi sekretäri K K. Peale seda S annab need üle infotehnoloogia spetsialistile L Ž. Tema kasutab oma töös raamatupidamisesüsteemi „SAF". Antud arvel märkis L.Ž oma käega numbri „XXX". Peale seda kirjutab maksekorraldusele elektroonselt alla peaökonomist M.A. Seejärel, läbi S, antakse üle dokumentide originaalid raamatupidaja B, kes veelkord kontrollib dokumendil rekvisiitide õigsust. Seejärel saadetakse arve AS XXX arhiivi. Seoses uue raamatupidamise programmi sisseviimisega 28.03.2003 .a. oli antud korraldus vajadusest arvete rahaülekande teostamist kustutamise tähtajaga kuni 06.04.2001.a., see tähendab jooksva kuu lõpuni. Pangaülekande teostamise katsel 30.03.2001.a. oli tagastatud maksekorraldus 05.03.2001.a. AS XXX arve nr. XXX summa 104861,90 kroom kohta märkega, kuna olemasolev arveldusarve number ei vasta saaja arveldusarvele. Korduva ülekande sooritamisel oli samuti arve panga poolt tagastatud. 04.04.2001.a. Peale ilmsikstulekut 04.04.2001.a. AS XXX AS juhatus teatas XXX juhatuse esimehe M J sellest, et sellel arvel märgitud rekvisiidid ei ühti AS xxx rekvisiitidega ning on toimunud võltsimine. Uurimisel oli kindlaks tehtud: Hansapanga rekvisiidid olid valed, Ühispanga rekvisiidid puudusid. Templid arvel ei vasta nende ettevõttes kasutatavatele templitele. Leiduvad grammatilised vead, on kirjutatud sõna „kuupääev" „kuupäev" asemel. Kuigi nende ettevõtete erinevate töötajate poolt käsikirjas kirjutatud numbrid templitel ühtivad, äratavad siiski kahtlust nende kirjete ja allkirjade ehtsus. Kuigi tänu sellele, et pank blokeeris arve tasumise ja neile ei ole tekitatud kahju, oli kirjutatud vastas avaldus politseile. Ta leiab, et arve oli võltsitud siis, kui ta viibis kütte-määrdeainete laos käiguta umbes 2 nädalat alates 14.03.2001.a. kuni 30.03.2001.a. S kätte sattus arve mitte B käest, vaid ebatavalist teed pidi raamatupidaja B laua pealt. Käesoleva arve võisid valmistada A B või A I, või keegi muu tundmatu isik, kellel oli juurdepääs sellele dokumendile. Sellele dokumendile võis olla juurdepääs kütte-määrdeainete laovalvet teostava AS XXX töötajal A.Rõbkinil. B sõnade järgi andis ta salaja talle oma kabineti võtmeid ning ütles talle 3 juurdepääsu koodi, et tööarvuti kasutamiseks. Samuti võis sellele dokumendile juurdepääs olla asjaajamisest informatsiooni omaval L G, kelle kabinet oli B kabineti kõrval. Samuti 10.04.2001.a. ta selgitas välja, et arveldusarve AS XXX võltsarvel kuulub turvaja Rõbkini vanaisale P ning peale 17.00 Rõbkini poolt valvatavast laost helistas ta laojuhataja A.B, et too sõidaks kohale ja avaks objekti uksed. Kui B saabus kohale, siis ta pöördus Rõbkini, et võtmeid küsida, mis oli ilmne rikkumine mõlemalt poolt. Seejuures oli B väga ärritatud ja erutatud. Sellest sai V lisainformatsiooni selle kohta, et Rõbkinil oli tänu B juurdepääs arvutiprogrammile ning alates 10.04.2001.a. oli Rõbkinile laovalves ära öeldud tl.84-87,
2. { A I. 2001.a. märtsis töötas laohoidjana XXX kütte-määrdeainete baasis. Kõik maksmisele kuuluvad küttedokumendid sai kätte, vormistas ja andis tagasi raamatupidamisse A.B. Nemad vaid aitasid teda vormistamisel tema korraldusel. Reeglina küttearved säilisid neil baasis vähem kui üks, kaks päeva. Ta teab A.Rõbkinit kui turvameest. Mõnikord ta koos temaga otsis midagi arvutist internetist. Juurdepääsukoode tööprogrammidele ta talle ei andnud ning too neid ei teadnud. Rõbkin suhtles samuti ka B. Tal oli koos K tööprogrammidesse sisenemiseks oma parool. Teiste laotöötajate paroole ta ei teadnud. Laupäeviti ta ei käinud tööl. V B - raamatupidaja, andis ütlusi, et 14.03.2001.a. oli tema poolt registreeritud arvete registrisse arvutis AS XXX arve originaal summale 104861.90 krooni, peale seda ta andis arve üle B. Ei mäleta, mis kuupäeval B võttis selle arve ja millal ta tagastas selle. Ta pidi selle arve võtma 14.03.2001.a. kes tõi selle dokumendi talle, ta ei mäleta, kuid talle tõi arveid ainult B. Kui arve jõudis tagasi raamatupidamisse, oli tarvis sellele arvele panna direktori allkirja, tavaliselt teeb seda S. Ta viib arve allkirjastamiseks. Kuid sel momendil võis sellele keegi muu ka alla kirjutada. 30.03.2001.a. läksid nad üle uuele raamatupidamisprogrammile, 01 aprillil lõppes nendel majandusaasta ning sel ajal oli väga palju tööd. Kes oli sellest teadlik, see võikski just sellel ajal käiku lasta võltsarve selle makse teostamiseks. Kõik koostatud arved läbisid makse, tagasi tuli ainult XXX arve. Koos S hakkasid nad otsima põhjust. Võrdlesid rekvisiite arvel rekvisiitidega raamatupidamisprogrammis. AS XXX Hansapanga rekvisiidid ühtisid. Helistasid laupäeval AS XXX kus neile öeldi, et praegu ei ole raamatupidamises kedagi ning paluti helistada esmaspäeval. Peale seda proovisid veelkord teostada arve tasumist, kuid too tuli jällegi tagasi, kui valesti vormistatud arve. Teatasin sellest juhatusele. Hiljem teatati talle, et arve oli fiktiivne. Leiab, et arvet võidi võltsida ajavahemikus 14.03.2001.a. kuni 30.01.2001.a. naftabaasis. Võltsarvel on ainuke originaalmärge - see on kuupäev, mis näitab ülekande kuupäeva - 30.03.2001.a. käsikirja kanne, mis pidi olema tehtud ja oli tehtud tema poolt 14.03.2001.a. arvel, on võltsitud. Leiab, et võltsimine võis olla teostatud ainult kütte-määrdeainete baasil, inimese 4 poolt, kes tunneb hästi nende töö spetsiifikat, kuid ei ole lõpuni teadlik pangaoperatsioonidest. A S, AS XXX spetsialist, kes ütles, et arvet nr.XXX nägi ta reedel 30.03.2001.a. kell 11.00 B juures laua peal teiste maksmisele minevate arvete kõrval. Ta oli eraldi teistest arvetest, oli keeratud pooleks. Ta erines teistest arvetest veel selle poolest, et arvele oli märgitud vana kuupäev, kõik ülejäänud arved oli hilisemate kuupäevadega. Ta küsis B käest, mis nii vana arve lebab tema laual, too vastas, et ei mäleta kuidas ta laua peale sattus. Veel pööras ta tähelepanu sellele, et direktori allkiri oli imelik. B ütles, et kõik on korras. Ta kontrollis ära kõik rekvisiidid, need ühtisid. Peale seda oli arve saadeti panka tasumiseks. Laupäeval oli samuti tööpäev. Ärasaadetud dokumentidest oli üks tagastus AS XXX summale 104861.90 krooni, ning oli märgitud, et viga rekvisiitides. Läksin raamatupidamisse, kontrollisime B kõik dokumendid ära. Laos oli kaup juba arve alusel vastu võetud, AS XXX rekvisiidid ühtisid raamatupidamisprogrammis ära näidatud rekvisiitidega. Helistasime XXX, kuid ei saanud neile täpselt midagi öelda, ütlesime, et raamatupidamine ei tööta. Proovisime veelkord arve ära maksta, kuid arve ei läinud pangas läbi. Ta on kindlalt veendunud, et kui kahel päeval - reedel ja laupäeval, nad kontrollisid AS XXX Hansapanga arveldusarvet raamatupidamisprogrammis, ta ühtis programmis ja arve rekvisiitides. Kui teisipäeval tuki kontrollija V, ta ütles, et rekvisiidid ei ühti. Ta avas raamatupidamisprogrammi ja nägi, et AS XXX AS arveldusarve on juha arves muudetud ning ei ühti arve pangarekvisiitidega. Kontrollis, kes võis siseneda programmi. Selgus, et laupäeval keegi A.B parooliga kella üheksa paiku õhtul oli naftabaasi arvutist sisenenud sellesse programmi. Tuleb välja, et alguses keegi sisenes raamatupidamisprogrammi ja vahetas arve ära, ning hiljem vahetas selle originaali vastu. Selle arvega sai nii kaua töötada ainult A.B, tema paneb viimasena allkirja alla ja peale seda see dokument satud raamatupidaja lauale. Arve koos kõigi allkirjadega ja templitega ei saanud nii pikka aega raamatupidamises olla, see vormistatakse koheselt samal päeval ja saadetakse täitmisele. See tähendab, et see toodi raamatupidamisse just 30.03.2001.a. See, et ta nii kaua lebas käiguta, pidas ta naftabaasi töötajate hoolimatuseks. Väga soodsalt oli valitud dokumendi vahetuse teostamise ja maksmisele esitamise aeg. Seda võis teha ainult see inimene, kes teab hästi tervet töösüsteemi ja valis oskuslikult kõige raskema momendi XXX kõigi osakondade töös, millised on seotud arvete vormistamise ja tasumisega. Tema käsikirja märge arvel „XXX", mis pidi olema täidetud 14.03.2001.a., on võltsitud. L Ž, infotehnoloogia spetsialist, andis ütlusi, et AS XXX arve, mis osutus võltsituks, sai 30.03.2001.a. ta S käest maksmisele vormistamiseks, ning vormistanud ta maksmiseks ära, andis S koos teiste arvetega tagasi. Samal päeval teatas Ž sellest, et ühe arve 5 ülekandmiseks pank blokeerib ära. Peale SAF programmis ettevõtte teatmikus AS XXX rekvisiitide kontrollimist tema poolt, ja arve rekvisiitides, mis ei läbinud pangaülekannet, ta 30.03.2001.a. ei tuvastanud erinevusi. Märge arvel „XXX" ja XXX" on tehtud tema poolt. A B. Ta töötas tarneosakonna juhatajana. AS XXX arve nr.XXX kütte tarnimiseks võttis ta raamatupidamisest 14.03.2001.a, tõi vormistamiseks lattu. Tavaliselt on arved nende juures mitte rohkem kui 2 päeva. Peale seda ta tagastab arve oma allkirjaga raamatupidamisse. Mis kuupäeval ta tagastas selle konkreetse arve, ei mäleta, kuid ta ei võinud laos olla rohkem kui nädala. Arvel seisev märge „XXX" on ehtne, allkiri ei ole tema oma, vaid võltsitud. Rõbkinile ta seda arvet edasi ei ole andnud. Arvete töökorraga Rõbkin ei olnud teadlik. Rõbkin tunneb hästi arvutit ja oskab sellega töötada. Teadis, kus asuvad kabineti võtmed. Oma valvekordadel kasutas Rõbkin tema loal internetti. Tööprogrammide paroole ta ei kirjutanud paberilipikutele ja ei ole riputanud neid ka arvutile. Ei mäleta, kas ta töötas 31.03.2001.a. ning kas ta sisenes SAF arvutiprogrammi. Kes võis arve vahetada, ei tea ning ei oska ka oletada. S E. Tegeleb kütte-määrdeainete baasis kütuse vastuvõtmisega, AS XXX arve oli nende laos. Juurdepääs arvutiprogrammidele oli temal, B, laohoidjatel I, K. Ta ei jäänud kunagi lattu peale kella kuut õhtul. Sinna võisid jääda laohoidjad ja B. Reeglina arveid nende juures rohkem kui 1-2 päeva ei seisa. Arved toob raamatupidamisest A.B maksmiseks laoruumi tellimuse koostamiseks ning nad jäävad ööseks kabinetti, tema samuti viib nad laost raamatupidamisse tagasi. Töös nad kasutasid kaht arvutit. Temal oli parool „XXX", A.B „XXX", K ja I „XXX". U K. AS XXX spetsialist, kes ütles, et 2001.a. aprillikuu alguses AS-st XXX teatati makse teostamise võimatusest ning saadeti arve koopia, mille vaatluse tulemusena ta avastas, et AS XXX arvenumber erineb AS XXX originaalarvest. Arveplanketi vaatlusel avastas ta, et erineb ka kirjašrift, tema allkiri on võltsitud, pangarekvisiidid ei ühti. See oli viimane tehing nende ja XXX vahel. Kui ei oleks tekkinud probleemi maksmisega, siis nad oleks hakanud muretsema sellepärast, miks tarnitud kütuse eest ei ole raha üle kantud enne 20.aprilli 2001 .a. S Š, AS XXX turvamees. Valvas XXX ladu, kus vahetas Rõbkinit. Andis ütlusi, et Rõbkin pakkus talle mitu korda et nad vahetaksid valvekordi, kuid ta ei nõustunud. I P, Hansapanga Kohtla-Järve kontori juhataja. Andis ütlusi, et ettevõtete ja panga vahel on sõlmitud leping, mille alusel viiakse läbi 6 arveldused. Seejuures, iga ettevõttega lepitakse kokku millised summad ilma lisakontrollita aktsepteeritakse, millised kontrollitakse. See info on ametialane ning seda teab väga piiratud isikute ring. Ülekanne summadele enam kui 100 000 krooni, mis oli teostatud AS XXX, sattus lisakontrolli alla. Kontrolli teostab programm ise, ta võrdles saatja poolt märgitud rekvisiite saaja rekvisiitidega. Veendusin nende mittevastavuses ning keeldusin raha ülekandmisest. Seepärast nende rekvisiitidega, mis olid näidatud võltsarvel, raha ülekandmine ei saanud toimuda. Kuid isegi kui summa oleks olnud väiksem ning ülekanne oleks olnud teostatud, siis saaja päringu järgi oleks pank hõlpsasti tuvastanud ja teatanud selle isiku arve, kellele olid rahad üle kantud. Samuti eraisikult, kes avas neil arve ning kellel ei ole regulaarseid märkimisväärseid rahalisi laekumisi, ei ole võimalust arvelt maha võtta ühel pangapäeval rohkem kui 10 tuhat krooni. See tähendab, et maha võtta arvelt 100 tuhat krooni, oli vaja seda teha 10 pangapäeva jooksul. Kõik isikud, kes teostavad pangaoperatsioone nende pangakontoris, fikseeritakse videosalvestusele. Samuti on kohtu poolt uuritud järgmised tõendid: AS XXX kütte-määrdeainete tarne saateleht AS XXX poolt, dateeritud 05.03.2001.a. tl. 6-
3. Templite näidised, milliseid kasutati arvete maksmisel AS XXX t.1.
4. Võltsitud arve tasumiseks AS XXX: arve peal märgitud rekvisiitidest ja allkirjadest nähtub, et see laekus XXX 13.03.2001.a., on registreeritud numbriga XXX. Templi kohal on XXX esindaja allkiri. Registreeritud raamatupidamises 14.03.2001.a. numbriga XXX. käesoleva registreerimise templil on kaks allkirja - juhataja J.R ja A.B. Arve ülalpool märge „XX" ja ,,XXX 30.03.2001". arve allpool Hansapanga arveldusarve, kood 767 XXX EEK. Uuritud tõend -kirjaekspertiisi akt t.1.127-129, 285, millest nähtub, et ainult märge 30.03.2001.a. XXX on ehtne ja tehtud Ž poolt. Plank, kõik ülejäänud templid, kirjed ja allkirjad on võltsitud t.1.
5. Võetuse protokoll ning Hansapanga Kohtla-Järve kontori leping arveldusarve nr.XXX avamise kohta J P poolt tl.12-
6. Võetuse akt J.P magnetkaardi nr.XXX, kaardikood XXX äravõtmise kohta t.l.
7. AS XXX originaalarve nr.XXX võetuse protokoll t.1.25-
8. 27.03.2001.a. fototabelid videosalvestustelt kell 12.37 L.R ja J.P avavad Hansapanga KohtlaJärve kontoris arvet XXX t.1.
9. Fototabel videosalvestuselt 02.04.2001.a. kell 12.36 J.P saab Hansapanga kontoris kätte magnetkaardi t.1.
10. Fototabel videosalvestuselt 03.04.2001.a. kell 09.29 L.R J.P magnetkaardiga Hansapanga kontoris avab ja vaatab P arvet XXX pangaautomaadis tl.54-
11. Määrus kriminaalsajast eraldamise kohta eraldi menetlusse materjalid tundmatute isikute kohta AS XXX vara hõivamise katse fakti kohta t.l.
12. Väljatrükk märkega, kes ja mis parooliga on sisenenud SAF raamatupidamisprogrammi. Väljatrükist nähtub, parooliga XXX (A B) on sisenetud programmi 7 31.03.2001.a. ajavahemikus kella 19.45 kuni 21.16 t.1.
13. XXX valvetöö graafikust nähtub, et XXXobjektil oli valves A.Rõbkin kella 16 kuni 08 14, 20, 26, 29 märtsil ja kella 08 kuni 08 17 ja 23.märtsil 2001.a. t.1.
14. Uurinud kohtuistungi käigus saadud tõendeid, kohus jõudis järeldusele. Ei leidnud tõendamist kohtualuse Aleksandr Rõbkini süü. On tuvastatud, et 2001.a. märtsis töötas A.Rõbkin kütte-määrdeainete baasis valves. Tal oli juurdepääs B ja I arvutitele. Ei ole tõendeid selle kohta, et tal oli juurdepääsukood ning et ta võis siseneda tööprogrammidesse, sealhulgas ka SAF raamatupidamiseprogrammi. Sel momendil, kui keegi selles programmis töötas 31.03.2001.a. Rõbkinit tööl ei olnud ning ta ei viibinud XXX territooriumil. On tuvastatud, et Aleksandr Rõbkini ema ja tema vanaisa avasid 27.03.2001.a., mõni päev enne kuriteo toimepanemist, arveldusarve Hansapanga Kohtla-Järve kontoris. Just nimelt sellele arvele ajavahemikul 30.03 vastu 31.03.2001.a. püüdsid XXX raamatupidamise töötajad raha üle kanda, kuna see arve oli märgitud rekvisiitidesse, millele oli tarvis üle kanda raha summas 104861,90 krooni kütuse eest AS XXX. On tuvastatud, et A.Rõbkini ema L.R 03.04.2001.a. sisenes pangaautomaadi kaudu 02.04.2001.a. P saadud magnetkaardi abil panka, mis oli avatud tema ja P poolt 27.03.2001 .a. Kuigi mingeid rahalisi laekumisi sinna oodata ei olnud. Ei ole tuvastatud, et kas A.Rõbkin oli teadlik ema ja vanaisa poolt avatud arveldusarvest. Muid tõendeid A.Rõbkini süülisuse kohta kohus ei tuvastanud. Kohtualune ise kategooriliselt eitab oma süüd. Mis moel isikute kätte, kes püüdsid toime panna kuriteo, sattus tema vanaisa arveldusarve, ei tea. Kinnitab, et ise ei teadnud sellest arvest midagi, nii nagu ei teadnud ka tema avamisest midagi. Kohus, hinnatud kohtuistungi käigus saadud tõendeid, jõudis järeldusele. Aleksandr Rõbkin ei saanud olla talle inkrimineeritud kuriteos ei algatajaks, ega täideviijaks. Selleks, et töötada välja ja viia täide talle inkrimineeritava kuriteo plaan, on vajalik omada spetsiifilisi teadmisi ja juurdepääsu, nii kütte-määrdeainete baasi dokumentidele, kui ka XXX raamatupidamisele. Olla hästi informeeritud paljudest spetsiifilistest eripäradest, milles töötas tol ajavahemikul raamatupidamine ja teised osakonnad, mis olid seotud XXX rahaülekannete teostamisega. Olla informeeritud sellest, et see on viimane kütuse saabumine AS XXX AS XXX poolt. Samuti on vajalik omada võimalust töö ajal, teades kaevanduse erinevate struktuurüksuste tööde spetsiifikat ja koorma saatjat, omada võimalust õigel ajal ja õiges kohas viia alguses dokumendi originaal, hiljem see ära võtta, võltsida ja lasta käiku võltsdokument. Seejuures, tõenäoliselt isikud, kes panis toime selle kuriteo, pidid hiljem omama võimalust ära võtta võltsdokument ja vahetada see originaali vastu, milles oli märgitud mitte A.Rõbkini arveldusarve, vaid koorma saatja arveldusarve kõigi ehtsate, mitte võltsrekvisiitidega ja allkirjadega. See oleks märkimisväärselt raskendanud tuvastamaks põhjuseid, miks ei olnud teostatud tähtaegne AS XXX 8 XXX arve ülekanne. Seda operatsiooni saavad läbi viia ainult kütte-määrdeainete baasi töötajad ja XXX raamatupidamine, seejuures nende ringkond on üsna piiratud, see on kaks või kolm inimest, kelle kohustuste hulka kuulub töö analoogsete dokumentidega ja vastuvõtmisega, registreerimisega, kaevandusse saabuva kütuse kohta maksedokumentide tasumise operatsioonide teostamine. Seejuures, see võis olla teostatud nii nagu ühe inimese, nii ka isikute grupi poolt. Aleksandr Rõbkin võis selles situatsioonis olla ainult inimene, kellelt oleks võinud ükskõik mis sündsal ettekäändel saada või küsida lähedaste kaudu vormistada arveldusarve, millele pidi olema üle kantud raha. Ei ole välistatud, et sarnane jutuajamine võis olla aset leidnud ka tema ema L.R ja vanaisaga J.P. Seejuures tagama sellega isikutele anonüümsuse, see tähendab hiljem pidi nähtavale ilmuma ehtne maksedokument. See ei oleks võimaldanud koheselt tuvastada, kuhu oli raha üle kantud. Mis on kinnitatud ka sellega, et raha ülekandmisel 30 ja 31 märtsil 2001.a. arvutiprogrammis oli märgitud A.Rõbkini arve, kuid 03.aprilli arve kontrollimisel oli seal juba märgitud ehtne koorma saatja AS XXX arve. See tähendab ajavahemikul 31 märtsist kuni 03 aprillini keegi vahetas arvutiprogrammis arveldusarve ära. Toimiku materjalidest nähtub, et sel ajal arvutiprogrammi sisenes isik A.B parooliga, kuid ise ta eitab seda, et sel päeval ja sel ajal ta oli tööl ja töötas arvutiga. Igal juhul, isikul, kes korraldas ja viis täide selle kelmuse, pidi olema võimalus P arvelt võtta maha XXX arveldusarvelt üle kantud raha summas 104861,90 krooni. XXX sisekontrolli läbiviinud J.V ülekuulamisel ja teiste tunnistajate ütlustest nähtub, et nad leiavad, et arvatavasti need isikud, kes võiksid olla seotud selle kuriteoga, on XXX kütte-määrdeainete baasi töötajad.: I ja B. Kütte-määrdeainete baasi laos arve seisis kuni 30.03.2001 kell 14.
15. Seal oli reaalne võimalus teostada arve võltsingut ja ära võtta AS XXX originaalarve nr. XXX. Just nimelt nende inimestega on Aleksandr Rõbkin lähedalt tuttav. Seda on tõendanud nii Rõbkin ise, kui ka B ja I. Seejuures just A.B oli rohkem võimalusi tööks AS XXX arvega nr.XXX summa maksmisele summas 104861,90 krooni. Nemad olid teistest paremini informeeritud sellest, et sellelt saatjalt on kütuse tarne XXX viimane. Samuti teadsid, et ajavahemikul 25.mätsist kuni 01.03 aprill muutus XXX raamatupidamise tööviis ja peale seda kõik arveldused teostati vahetult koos „XXX" ettevõttega ning see on kõige soodsam aeg kelmuse toimepanemiseks. 01.aprillil 2001.a. on ka majandusaasta lõpp. Seoses sellega, teostatud maksete suure mahuga, süsteemi ja tööviisi muutmisega, seoses selle segadusega, on praktiliselt võimatu tuvastada, kes ja kuidas teostas selle AS XXX arve nr.XXX maksmise operatsiooni. Seejuures just nimelt A.B võttis dokumendid raamatupidamisest ära ning võis igal ajal enne maksete tähtaja lõppemist tagastada selle arve, mis oli juba maksmiseks ette valmistatud, raamatupidamisse. Mis on tõendatud ka käesoleva kriminaalasja materjalidega, milles faktiliselt ei ole tuvastatud isikud, kes panid toime käesoleva kuriteo, 9 vaatamata sellele, et kuritegu oli avastatud katse staadiumis. Seejuures raamatupidamise töötaja B ja ökonomist S, infotehnoloog Ž hakkasid ise välja selgitama põhjuseid, miks AS XXX arve ei läbinud makset ja ning kui nemad oleksid sellest huvitatud isikud, nad ei oleks hakanud sellepärast suurt lärmi tõstma ja informeerima sellest ettevõtte juhatust, ning ühendust võtma koorma saatjaga. Arvestades ülaltoodut, kohus leiab, et esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, kas kohtualune A.Rõbkin on süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos, mis on ettenähtud KrK § 15 lg.

§ 143

lg.2 p.l järgi, kas on tema tegudes objektiivseid ja subjektiivseid süüteotunnuseid ja kes on A.Rõbkin, kui ta isegi ongi süüdi, kas süüteo täideviija või kaasosaline. Kohus leiab, et uurimine on alusetult eraldanud materjalid tuvastamata isikute suhtes eraldi menetlusse, kuna see on mõjutanud uurimise igakülgsustele ja erapooletusele. Vastavalt KrMK § 268 lg.2, süüdimõistev kohtuotsus ei või rajaneda oletustel. Seoses ülaltooduga Aleksandr Rõbkinit KrK § 15 lg.

§ 143lg.2 p.

1 ettenähtud kuriteo toimepanemise süüdimõistmises tuleb õigeks mõista tema süü tõendamatuse tõttu. Arvestades ülaltoodut ja juhindudes KrMK § 260, 262, 263, 268, lg.5, kohus OTSUSTAS: Aleksandr Rõbkin talle esitatud süüdistuses KrK § 15 lg.

§ 143lg.2 p.l ettenähtud kuriteo toimepanemisel õigeks mõista süü tõendamatuse tõttu.

Tõkend - elukohast mittelahkumise kohta - tühistada. Kohtukulud jätta riigi kanda. Kriminaalasi nr.1-700/03 (nr.01244001117) KrK § 15 lg.

§ 143

lg,2 p.l ettenähtud kuriteo fakti toimepanemisel saata Viru Ringkonnaprokuratuuri süüdistatavatena vastutusele võetud isikute tuvastamiseks seadusega ettenähtud korras. Ida-Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib kaevata ja protestida 10 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtusse Ida-Viru Maakohtu kaudu. Jüri Sakkart Kohtunik (allkiri)