lg 4 alusel määrata Renold Pihlakasele katseaeg kuni05.03.2011.a.
Kohustada Renold Pihlakast täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
lg 2 alusel määrata Renold Pihlakasele katseajaks järgmised kohustused: - asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest; - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - kriminaalhooldaja äranägemisel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida ravikuur; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. - Määrus Renold Pihlakase suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talitusele. Vabastada süüdimõistetu Renold Pihlakas karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Renold Pihlakas on süüdi tunnistatud Saare Maakohtu 09.10.2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1-1-36/03 KrK § 139 lg 2 p 1, § 195 lg 2, 3,
Kinnipeetava karistusaeg algas 05.03.2003.a ja lõpeb 05.03.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 05.07.2008.a. 06.06.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 28.08.2008.a seisuga on Renold Pihlakase kandmata karistusaeg 2 aastat 6 kuud 8 päeva vangistust. Renold Pihlakas on varem kriminaalkorras karistamata. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Renold Pihlakase tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör vabastamist ei toetanud. Renold Pihlakas ise palus ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et on vangistuse ajal läbinud erinevaid programme ja töötanud. Samuti on ta abiellunud ning soovib edaspidi jätkata seaduskuulekat elu. Tunnistab, et vabaduses oli probleeme alkoholiga ja kuriteo sooritas alkoholijoobes, kuid vanglas on ta selle probleemiga tegelenud ja on vajadusel valmis ka vabaduses ravi läbima. Kaitsja palus samuti Renold Pihlakase vabastada, kuna ta on esimest korda karistatud ja kandnud juba küllalt pika vangistuse, et teha sellest vajalikke järeldusi. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused, et asuda seaduskuulekat elu elama. Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuid möönis seda ja vabastamise korral pidas vajalikuks täiendavate kontrollnõuete kohaldamist.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. 2
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Renold Pihlakas kannab vangistust esmakordselt toimepandud kuriteo eest ja on kinnipidamiskohas viibinud juba üle viie aasta. Ta on oma süüd tunnistanud ning tegusid kahetsenud. Kohtuistungil jäi mulje, et süüdimõistetu on teinud vajalikud järeldused ja kantud vangistus on avaldanud vajaliku mõju. Ta on vangistuse ajal läbinud vajaliku programmi ja töötanud. Vabaduses on Renold Pihlakasel tugev toetus lähedaste näol. Peale vabanemist on tal olemas kindel elukoht. Samuti on tal olemas kokkulepped töökoha osas. Eeldatavasti on kinnipeetaval vabanedes olemas kõik eeldused resotsialiseerumiseks. Kõige eelneva põhjal leiab kohtunik, et Renold Pihlakas on võimalik enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastada.
a. Sellel ajal tuleb allutada Renold Pihlakas
Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja 75 lg 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus kriminaalhooldaja äranägemisel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida määratavad ravid. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb süüdimõistetut
lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul.
lg 2 p 7 alusel tuleb Renold Pihlakasel katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.