← Eesti

1-04-12\2

Obsah (5)§ 24§28§10§12§13

Kriminaaltoimik nr 1-04-12 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinn, 30. oktoober 2006 Harju Maakohtu kohtunik Raivo Einula, sekretäri Merily Mets juuresolekul, prokuröri Andrei Voronin, kaitsjate And

§ 24alusel.

Lisaks esitatud le kinnitavad kaubakoguste ja nimetuste vastavust müügi le ka tollivormistuse käigus koostatud ja tolli poolt kinnitatud kauba eksportdeklaratsioonid. Tollivormistus lõpeb tolli märkega tollipiiri ületamise kohta. Käibemaksu tagastamiseks ei ole oluline leping, vaid see, et kaup on soetatud ja selle kohta on esitatud arve. Käibemaksu peab maksma kauba tarnija, seega OÜ-d Z , F ja E . Kui kaup pole laos arvel, on see raamatupidamise minetus. Kui kaupa müüdi, pidi seda ka ostetama. Neist tehingutest ei tekkinud AS-l PCT käibemaksu tasumise kohustust, kuna ekspordimaks oli 0 %. Sankt-Peterburgi administratsiooni Registreerimispalati 17.03.2000 kirjast nr 2553-rp (originaal ja tõlge kd 4, lk 154-155) nähtub, et OOO I on registreeritud Registreerimispalati 13.05.

  1. a otsuse nr 71839 alusel. Ühingu aadress on ära toodud põhikirjas: 196 084 XXX, juhataja A , A P . Registreerimispalatil puudub teave ettevõtte faktilise asukoha kohta. Kirjale on alla kirjutanud informatiivse-analüütilise osakonna juhataja. Pärast seda, kui kriminaalasi Indrek Reimanni süüdistuses KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ja KSsüüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 1411 lg 3 p 1 järgi saabus täiendavalt kohtueelselt uurimiselt kohtusse, on selle kohtulikul arutelul uuritud järgmisi tõendeid: 10.09.
  2. a istungil, kus: tunnistaja RP on kinnitanud, et AS PCT tegeles arvutite tootmise ja müügiga, mis oli äriühingu põhitegevus; tunnistaja AK on kinnitanud, et kuigi tema oli
  3. a juunikuuni AS PCT juhatuse esimees, kuni novembrini 1998 juhatuse liige, ei teadnud ta äriühingu poolt teostatavast kaupade müügist Venemaale. Indrek Reimann tegeles impordiga. Kas ka ekspordiga, seda tunnistaja AKei - 13 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 teadnud. Ta ei mäletanud, kas Indrek Reimannil oli allkirjaõigus. Arvatavasti tegeles ostumüügilepingute ettevalmistamisega ekspordi-impordiosakond, milline allus LA’ ile. Juhatuse liikme staatust omades ei andnud tunnistaja kellelegi volitust lepingute allkirjastamiseks. Osakonna töötajate allkirjaõigus sõltus lepingu iseloomust. Kui oli lihtne, ühekordne müük, ei pidanud allkirja andma juhatuse liige. Pikaajalise koostöölepingu allkirjastas juhatuse liige. Kaupade sisseostu ja nende edasimüügi alusel tekkis kasum. Jooksva majandustegevuse tulemusi arutati pisteliselt. Selles polnud midagi ebaharilikku, kui firmas üks isik tegeles ka nende ülesannetega, mida ta ametijuhendi järgi tegema ei pidanud. Ettevõtte raamatupidamise korrasoleku eest vastutas MV. Tunnistaja HK on kinnitanud, et Indrek Reimann oli AS PCT ostujuht, mis ei välistanud seda, et ta tegeles ka müügiga. Müügis oli kaks suunda: hulgimüük edasimüügiks teistele arvutifirmadele ja müük lõppkasutajatele. Vähemalt 50 % tuli AS-st PCT , kes oli arvutikaupade maaletooja. Võimalik, et osteti ka arvutimälusid. Tunnistaja LA on kinnitanud, et AS PCT juhatuse esimees vahetus tihti. Indrek Reimann tegeles ostuga, kuid kindlasti mitte müügiga. Tunnistaja töötas arengudirektorina ja tema tööülesanneteks olid uute projektide arendamine ja uute koostööpartnerite leidmine. Eksportimportosakonnaga tunnistaja ei tegelnud. Struktuur oli üksnes paberil. Tunnistaja kinnitas, et ta juhtis ostu ja tootmist. Polnud tavaline, et ostujuht tegeles ka müügiga, kuid seda ei saanud ka välistada. Tunnistaja usaldas inimesi ja eeldas, et ost-müük toimub kasumi eesmärgil. Tunnistaja MV on öelnud, et töötas pearaamatupidaja ametikohal koos kunagise koolivenna Indrek Reimanniga AS-is PCT, kus Indrek Reimann oli impordi-ekspordi juht. Indrek Reimann tegeles ka müügiga. Kui kord maksti suurem summa sularahas, siis ostja võis olla Venemaa firma. Sularaha, kui oli suuremas koguses, maksti AS PCT tütarfirmasse AS PCT , kuna seal olid raha jaoks paremad hoiutingimused. Tunnistaja kinnitas, et tema tegeles käibedeklaratsioonide koostamise ja esitamisega. Ekspordi deklaratsioonid sai ta tollideklarandilt, kelleks oli Indrek Reimann. Tunnistaja MRon kinnitanud, et tema oli müügimees, Indrek Reimann oli ostujuht. Mõlemad allusid juhatusele. Tunnistaja ei mäletanud, kes oli juhatuse esimees, samuti seda, et firmasse oleks toodud ostumeestega seotud sularaha. Ostujuhil ei olnud õigust lepinguid allkirjastada. Tunnistaja ei teadnud, miks raha toodi ka sularahas ning ta ei kontrollinud, kas tegelikult oli toodud rahasumma nii suur kui dokumendid kajastasid. Tunnistajale ei olnud teada juhused, kus kauba oleks saanud üks ja selle eest tasunud teine firma. Laekumisi tunnistaja ei kontrollinud. Samuti ei teadnud tunnistaja juhuseid, mil mingit liiki kaupa müüdi edasi väiksema hinnaga kui sisse osteti. Kaup, mida müüdi edasi, asus laos. Tunnistaja IS on öelnud, et Indrek Reimann töötas AS-is PCT ostujuhina. Tunnistaja oli tollideklarant, kelle ülesandeks oli import-eksportdeklaratsioonide koostamine. Neid deklaratsioone vormistas ka Indrek Reimann, kes tegeles nii ekspordi kui impordiga. Riikide hulgas oli ka Venemaa, kuid tunnistaja ei mäletanud deklaratsioonide koostamist Venemaale. Kaupa eksporditi ka firmasse I, kuid millist kaupa, tunnistaja ei mäletanud. Ekspordideklaratsioonides kajastusid kaupade loend ja tarnetingimused. Tegelemine firmaga I seotud deklareeritud kaubaga ei olnud tunnistaja kohustus. Sellega tegeles laojuhataja. Tunnistaja koostas deklaratsioone. Arved andis talle selleks Indrek Reimann või müügijuht. Kauba reaalsest liikumisest tunnistaja ei olnud teadlik. Tunnistaja JTon kinnitanud, et tegeles ettevõtete asutamise ja müügiga. OÜ Zvõib olla tema poolt võõrandatud ettevõte. Kui äriühing müüakse, ei kontrollitud, kas ostja on pärast ostmist võimeline sellega ka reaalselt tegelema. Kas äriühing võõrandatakse koos arveldusarvega või mitte, sõltub sissemaksest. 13.09.
  4. a istungil, kus kuulati üle kohtualused Indrek Reimann ja Kaupo Surva, tsiviilhageja esindaja RP. - 14 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 Indrek Reimann on sellel istungil seletanud, et tema põhitegevuseks ametijuhendist tulenevalt oli arvutikomponentide sisseostmine ja laojärelevalve. Eksisteeris üks ametijuhend, kuid töö oli sisuliselt nii ostu- kui müügijuhi oma.
  5. aastal tuli tema juurde Mihhaili-nimeline mees firmast I ja pakkus soodsaid tehinguid. Äri seisnes selles, et Mihhailil oli Eestis firma, kes tarnib odavalt arvutimälusid, ja Venemaal firma, kes neid ostaks. Mihhail soovis, et keegi vahendaks kauplemist, kuna otse ei olevat tal võimalik. Vastavalt kokkuleppele arvutimäluga tegelevale firmale ei saavat müüa. Kohtualune seletas, et Mihhaili-nimeline mees pakkus välja partnerid, keda tema kontrollis. Kontrolliti samuti nende firmade tegevust, seda, kas nad on kantud äriregistrisse ning kas nad on käibemaksukohuslased. Firmade nimesid Indrek Reimann ei mäletanud, kuid ühe nimi võis olla Z . Ta ei mäletanud ka firmade asukohti, kuna suhtles telefonitsi. Ühestki firmast inimesi Indrek Reimann ka ei näinud, liikus üksnes kaup. Sisuliselt tegeles ta vahendustegevusega. Kaup saabus AS PCT lattu, kus tuli kontrollida kauba vastavust, et vormistada tollideklaratsioonid. Kauba vaatas üle laomees. Ta fikseeris selle või lihtsalt ütles raamatupidamisse, et antud arvega on kõik korras. 1998.a. alates pidi olema arve allkirjaga kinnitatud, siis liikus see Indrek Reimannilt raamatupidamisse ja seejärel juhatajale. Esimesena tegeles asjaga laomees, kes füüsiliselt nägi ja pidi kontrollima kaupa. Enne 1998.a. võis ta suuliselt öelda raamatupidamisele, kas arve ja kaubaga on kõik korras. Indrek Reimann kinnitas, et tema füüsiliselt kaupa üle ei vaadanudki, usaldades laomeest. Venemaa firmaga oli alla kirjutatud leping. Ostu-müügi lepinguid oli sõlmitud vähe. Lepingud tulid hiljem. Indrek Reimann kontrollis arvutist, kui kaup tuli lattu sisse, ja pärast seda kui raha laekus, siis vormistati tollideklaratsioonid. Osteti sisse arvutimälusid. Kui kõikides s oli kirjutatud üks ja sama kaup, siis nii ka oli. Miks kümneks erinevaks osaks kaup jagatud oli, seda Indrek Reimann ei osanud öelda. Miks firma kirjutas erinevad arved välja, Indrek Reimann ei teadnud. Ei tundnud vajadust kontrollida, miks ei olnud üks ja ühtne arve. Kui kogus klappis, võis koostades nii palju arveid kui taheti. Põhjust, miks need kolm firmat (OÜ Z , OÜ F , OÜ E ) esitasid erinevaid väikseid arveid, Indrek Reimann ei teadnud. Oma partnerile esitas tema firma ka sellised väiksed arved, sest aluseks sai võetud need sissetulnud arved. Ta ei kontrollinud kuupäevaliselt, miks on nii või miks on teisiti. Kaup kogu aeg läkski nii edasi. Arve pidi olema esitatud enne seepärast, et firma, kus ta töötas, ei saanud ju kaupa enne üle anda, kui arve oli makstud. Jutt käib füüsiliselt ühest ja samast kaubast. Firma majanduslik eesmärk oli kasu saamine 1,5 % arve summast. Raha maksti ette, pidanud ootama, tehingu eest saadi raha kohe kätte, kaup ei pidanud laos kaua seisma. 1,5 % arvest ei olnud vähe sel ajal. Esimest korda sai Indrek Reimann teada, et on tekkinud probleemid, vist 1999.a. aprillis, enne seda probleeme ei olnud. Eksporti teostatakse käibemaksuvabalt, käibemaksuta summa oli väiksem kui sellel, mis sisse tuli. AS-le PCT saadetud summa oli väiksem, kui kaubal, mis välja läks. Eksportarvele ei märgita käibemaksu. Raha kanti sisse sularahas ilma käibemaksuta. AS-le PCT maksti see summa, mis oli esitatud l kirjas. Vahe oli kaks miljonit krooni, sest AS PCT lisas käibemaksuta summale oma osa ehk 1,5 %. See ei olnud tavaline praktika. Küll aga oli see tavaline, et tema kirjutas ise alla lepingutele. Tal oli osadele lepingutele, mis ei tekitanud firmale rahalisi kohustusi, allakirjutamise õigus. Firmaga I sõlmitud leping eksisteerib arvutis.1997.a. jäi sellest koopia arvutisse ning see on Indrek Reimanni enda viga, et seal oli teise isiku nimi. Tema ise oleks pidanud lepingule oma nime kirjutama. Kes Ii poolt ostetud kauba eest maksis, Indrek Reimann kinnitas end mitte teadvat. Kas raha on laekunud, küsis tema suusõnaliselt. Arve numbri järgi sain ta teada, millise kauba eest makstud on. Tema ise koostas need arved Iile vastavalt sisse tulnud kauba järgi. Kes lepingu võis teha, Indrek Reimann ei teadnud, kuna see eksisteeris arvutis faili kujul. Elektronposti teel võis seda edasi saata, kuna see oli üldine e-mail. See leping ei tundunud temale imelik. Tehingud olid AS-le PCT soodsad ja kasulikud. Eksportkontrolli IH leht oli tema firma jaoks oluline. Kas kaup ka tegelikult ka üle piiri läks, Indrek Reimann ei teadnud. Kõik arved sattusid tema kätte. Saateleht ja arve võivad olla nii ühel paberil kui kahel erineval. Venemaa firma asukohta üritas tema välja selgitada teha 2000.a. aprillis, sest tekkis huvi, kus see firma asus. Enne seda ei tundnud huvi. Firmas, kus ta töötas, ei viidud mingit juurdlust läbi. - 15 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 Oluline oli, et tollitöötaja poolt oli kontrollitud, pitsat peal, mis tema arvates kinnitaski, et kaup on füüsiliselt üle piiri ka läinud. Mis sellest edasi sai, Indrek Reimann ei teadnud. Venemaaga ei olnud kauplemisel mingit eelist kauplemisel. Oli soov areneda mitmele erinevale turule. Olles ametiisik, ei teinud tema ka kahtlasena tunduvaist tehinguist välja, sest sel hetkel kui temale esitati dokumendid, olid need firmad Eestis käibemaksukohuslased ja Vene firma oli registreeritud firma. See, et midagi oli valesti, ilmnes alles hiljem välja. Mihhaili-nimeline isik väitis, et see, kes lepingule alla kirjutas, oli ka firma I juht. Indrek Reimann sai alla kirjutatud lepingu koopia. Firma, kus ta töötas, ei oleks müünud kellelegi midagi, kui ei oleks ette makstud. Mihhaili-nimelisel isikul ei olnud volitusi, tal oli kaasas vaid Vene firma registreerimise tunnistus. Selle isikuga oli AS-l PCT oli kokkulepe, et kui tollideklaratsioon ei jõua AS-i PCT tagasi, siis edaspidised tehingud jäävad ära. Pretensioone ei olnud. Esimest korda, kui ta nägi Mihhaili sularahaga, oli viimasel raha suure kohvriga kaasas. Siis, 1998.a. ei tekkinud kahtlust, et tegemist võis olla mingi rahapesuga või narkoäriga. Indrek Reimann kinnitas, et teatud õigus temal oli lepinguid alla kirjutada, kui need ei toonud kaasa rahalisi kohustusi. Esines ka volitusega allakirjutamist, kuid enamasti oli tegemist suusõnalises vormis saadud volitustega. Ta ei mäletanud, kas informeeris kedagi, kui kirjutas lepingu koopiale oma nime alla. Kui arve tuli, siis mille eest maksta, seda ei otsustanud tema, vaid üks juhatuse liige. Indrek Reimann ütles, et tema ei olnud OÜ Z , OÜ F ega OÜ osanik, ta teadis vaid, et firmad on registreeritud ja käibemaksukohuslased, kuna seda oli eelnevalt kontrollitud. Ta ei olnud ka pangas allkirjaõiguslik isik. Enne ega pärast tehinguid ei ole Indrek Reimann kohtunud eelpoolnimetatud firmade esindajatega. Indrek Reimann kinnitas, et tema ei ole riisunud ei enda ega kolmandate isikute kasuks midagi. Kogu kaup läks partiide kaupa välja. Kogumis mahtus see ära umbes arvuti monitori kasti. Partii oli pakike, mida võis käes kanda, umbes portfelli suurune ja selle osa maksumus võis olla 0,5 1,5 miljonit krooni. 1999.a. aprillis, kui ilmnes, et on puudu osa tollipabereid, viidi tolli omapoolsed täiendavad dokumendid. Siis hakkasime kauba saatedokumente Venemaalt välja nõudma. Ii kohta selgus, et selline firma on registreeritud Peterburis, kaup aga saadeti Murmanskisse. 13.09.2004 istungil on kohtualune KSseletanud, et on puutunud kokku firmaga WIsel moel, et ostis selle firma kas
  6. või
  7. aastal oma sugulaselt. Oli plaanis logistika teenust osutama hakata, kuid siiski müüs ta omandatud firma edasi transiidiäriga tegelevale Albert VA , kellega tutvus Äriregistris. Firma müüs ta edasi, kuna plaan tegelda logistikaga luhtus ning ta soovis raha tagasi saada. Ajal, kui toimus firmade ümberregistreerimine äriregistrisse, aitas ta umbkaudu kümnel inimesel kontrollida, kas kõik vajalikud paberid vastavad äriseadustikule. AAk ohtus KSka hiljem mitmel korral. Et sellist isikut ei eksisteeri registrites, selle kohta ei osanud KSmidagi öelda. Sel päeval, kui vormistati firma ümber, juhtus, et ei saanud mingitel põhjustel pangas kasutajat ümber registreerida ja KSjäi edasi pangas selle firma kasutajaks. Kuigi pangadokumentides jäi ta edasi kasutajaks, ta seda reaalselt ei teinud, vaatamata sellele, et juriidiliselt oli tal seda arvet võimalik kasutada küll. Pärast seda, kui ta andis ostu-müügiga asjad üle, ei ole ta teinud selle firma nimel tehinguid. Tal on see paberil kirjas, et arve jäetakse tema kasutada. Teiste ütlusi oskab ta kommenteerida nii, et kuna tema olin seotud firmaga WI, siis on süü tema peale ajamine kõige lihtsam. Oma seotust firmaga WI ei ole KSkunagi eitanud. 05.10.
  8. a istungil on tunnistajana ülekuulatud KM kinnitanud, et ta töötas Tallinna Tolliinspektuuris ja Vanasadamas tolliinspektorina. Tema tööülesanneteks oli tollidokumentide vormistamine ja kauba pisteline kontroll. Sadamas töötas tunnistaja mõlemal suunal, nii siseneval kui väljuval Eesti-Soome tollipiiril. Pisteliselt kontrolliti tollis ka käsipagasina Soome viidavat kaupa. Dokumentideks olid eksport- ja importdeklaratsioonid. Kd 2 lk 166 oleva dokumendi kohta kinnitas tunnistaja, et see dokument on tema poolt koostatud. Pärast tolli ja - 16 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 piiripunkti läbimist pidi kaup inimesega minema laevale. Isiklikult ei ole tunnistaja juures olnud, kui nimetatud kaup koos selle viijaga laevale läks. Tunnistaja ülesandeks oli tollidokumentatsiooni kontrollimine. Tema ülesannete hulka ei kuulunud reisijate käsipagasis või nende autodes selle kontrollimine, kas kaup, mis oli deklaratsioonil näidatud, ka tegelikult üle piiri läks. Pisteline kontroll oli soovituslik. Füüsiliselt ei jõutud kõike kontrollida. Kohtuistungil 16.02.2005 on tunnistaja AK kinnitanud, et ta töötas 1998.a. suveni AS PCT juhatuse esimehena, kuni novembrini 1998.a. oli arendusdirektor. Indrek Reimann oli hulgimüügiosakonnas sisseostja ja tegeles kaupade sisseostmisega. Tunnistajal mingeid pretensioone Indrek Reimanni vastu ei ole. Otsest tööalast kokkupuudet tal Indrek Reimanniga ei olnud. Lepingust Venemaa firmaga I tunnistaja varem midagi ei teadnud, vaid kuulis sellest alles kohtus. Sellel lepingul (kd 2, lk 133-136) ei ole tema allkirja. Tunnistaja kinnitas, et ta ei tea, kes on tema nimelt lepingule alla kirjutanud. Tehingust selle firmaga kuulis tunnistaja alles kohtus. Ettevõtte struktuur oli auditeeritud, osakonna tegevus toimus osakonna juhataja alluvuses. Indrek Reimanni osakonna juhataja oli LA. Tunnistaja ütles, et tema ei oska kirjeldada selle osakonna tööd, see tegeles sisseostmisega ja hulgimüügiga, samuti ei teadnud tunnistaja, kas see osakond tegeles impordi ja ekspordiga. Tunnistaja HK, kes oli AS PCT juhatuse liige sügisel 1998, kinnitas, et AS PCT maksuprobleemidest ei olnud ta kuulnud. Firma kuukäive aastal 1998 võis olla 16 miljonit. Tollideklaratsioonidega tegeles IS. Tunnistaja LA ütles, et tema poolt ei ole viseeritud kõik AS PCT arved. Juhatuses oli kokkulepe, et juhatuse liikmete poolt viseeritakse arved, mis lähevad raamatupidamisse ning see pidi tähendama, et arve on läbi vaadatud ja heaks kiidetud. Keegi firmas viseerimisel sse ei süvenenud, vähemalt tema mitte. Ta ei ole kuulnud firmast I ja temaga sõlmitud lepingust. Suvel-sügisel 1998.a. tema teada mingeid tehinguid Venemaaga ei tehtud. Reeglina Indrek Reimann ei sõlminud lepingut teise firmaga, mis oleks olnud firmale kohustuslik. Teatas, et ei volitanud Indrek Reimanni sõlmima vene firmadega lepinguid. Firmas toimiti ka nii, et impordi ja ekspordiga tegeles sama isik. Ei olnud välistatud ka, et ostujuht tegeles müügiga. Eesmärk oli kasumi teenimine, kes selle majja tõi polnud tähtis. Selleks võis olla koristaja, raamatupidaja jt. Selles polnud midagi imelikku kui asi osteti sisse ja müümisel tõi see kasumit. Tunnistaja MV kinnitas kohtus, et hulgimüüki maksti päris tihti sularahas. Ta ei mäletanud peast kui palju maksti sularahas. Ekspordideklaratsioonid sai ta tollideklarant IS käest. Kontrollis arveid ja tollitemplit sellel, mis näitas, et kaup on piiri ületanud. Raamatupidaja ei käinud laos ega kontrollinud kauba reaalset käivet. Lao inventuure teostati. 30.
  9. lõppes majandusaasta, siis tehti kindlasti laoinventuur. 1998.a. kohta ei osanud öelda, millal tehti inventuur, see pidi olema kas 30.
  10. või 01.
  11. 1999.a. ta enam ei töötanud seal. Keegi juhatuse liikmetest pidi arved viseerima, mida ei olnud raamatupidamise eeskirjades, arvas, et see oli kirjutamata reegel. Ei mäletanud nimetatud 3 firma arveid. Tunnistaja ei osanud vastata, miks ei ole juhatuse liikmete allkirju kõigil l, kuid teatas, et raamatupidamine aktsepteeris ka arveid, millel puudusid juhatuse liikmete allkirjad. Ekspordiarved esitati koos tollideklaratsioonidega. Need arved oli koostanud Indrek Reimann. Tollideklaratsioonid oli koostanud IS. AS PCT müüs kaupa Iile, aga maksis keegi teine, kelle nime tunnistaja ei mäletanud. Ülekannetega hakkas tulema summasid. Teine firma kandis üle, kolmas isik täitis kohustusi, PCT sai raha kätte. Indrek Reimann võis tegeleda nii ostu kui ka müügiga. Iiga seoses firmasiseselt mingeid probleeme ei olnud. Ost-müük oli normaalne tegevus, eriti ekspordi arendamine. Tehingule 13 miljoni suuruses summas Vene firmaga keegi vastu ei olnud. Tunnistaja IS kinnitas, et tollideklarandina oli tema kohustus kauba deklareerimine, kuid isiklikult deklareeritud kaupa üle ei vaadanud. Laomees kontrollis kauba reaalset olemasolu. Transiidina kasutati Soomet kauba transpordil Venemaale. Liival tollilaos tehti eeldeklaratsioon, misjärel tolliinspektor ei pidanud kaupa vaatama ning andis piiri ületamiseks tolli numbri. Polnud vahet, kas kaup läheb Soome või Venemaale. Kaubaarve oli küllaldane tõendamaks kauba tollieksporti. - 17 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 Tunnistaja RP, kes töötas AS PCT laojuhatajana. Kauba väljaandmiseks oli vajalik kas saateleht või arve. Need tulid reeglina müügiosakonnast. Konkreetsete firmade nimesid, kes kauba tõid, tunnistaja ei mäletanud. Kui kaup toodi lattu, siis tunnistaja võttis selle vastu, vaatas dokumente, saatelehti, tollideklaratsioone. Kui kaupa väljastas, siis kontrollis samuti dokumente. Kauba arvestust laos pidas raamatupidamine. Tunnistaja RLkinnitas kohtus, et 1999.a. töötas tollis vaneminspektorina, kellele kuulus tolli ümarpitsat. Pitsati numbrit tunnistaja ei mäletanud, kuid arvas, et tema kasutuses olnud pitsati number võis olla 150, ja seda kasutas tema ainuisikuliselt. Pitsateid oli kaks, üks kandiline, teine ümmargune. Füüsiliselt tollitöötaja kauba olemasolu ei kontrollinud, sest see oli võimatu. Kauba dokumendid tulid piirile elektrooniliselt. Soome kaudu läks kaupa ka Venemaale, see ei olnud keelatud. Templijäljend Tollipiirist välja lubatud tähendas, et kaup on riigist välja läinud. Tunnistaja O Š on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et kohtualustest tunneb Kaupo Survat. Üks tunnistaja tuttav rääkis temale, et talle pakuti avada firmat, tema ei tahtvat, aga selle eest makstakse raha. Tuttav pakkus, et kui tunnistaja tahab, siis helistagu. Tunnistaja ostiski firma Kaupo Survalt. Firma ost vormistati Tallinnas notari juures. Firma nimi oli E . Arved avati Hansapangas ja Ühispangas. Firma käis käest kätte. Tunnistajale ei räägitud firma majandustegevusest midagi. Samuti ei antud talle firma pitsatit. Allkirjaõigus OÜ E nimelt vormistatud dokumentidel oli ainult tunnistajal. Hiljem kuulis uurija käest, et tema allkirja tehti järgi. Tunnistaja ei andnud kellelegi volitust firma juhtimiseks. Uurija juures võeti temalt allkirjanäidiseid, misjärel talle öeldi, et need isikud, kes tegelesid firma tegemisega, võltsisid tema allkirja. Firma avamise eest sai tunnistaja 1500 krooni. Pangas anti ka magnetkaart, mis jäi KSkätte. Alles siis, kui oli vaja firma sulgeda või teise isiku nimele ümber vormistada, kohtus ta uuesti Kaupo Survaga. Järgmiseks selle firma omanikuks oli Ilmari-nimeline isik. Firma juhatuse liikmena ja omanikuna ei ole mind millekski volitatud. Tunnistaja kinnitas, et notari juurest tulles 20.11.1998.a. suundus ta Kaupo Survaga Hansapanka. Notariaalse ostu-müügilepingu andis ta Kaupo Survale. Kontrollaktist ja ettekirjutustest ei teadnud tunnistaja midagi. Rohkem firmasid tunnistaja nimele ei ole vormistatud. Tunnistaja PK on kohtus kinnitanud, et üks härrasmees, kelle nime ta ei mäleta, palus mitu aastat tagasi temal mingisugustele firma paberitele allkirja, mille andmise eest sai tunnistaja 200 krooni. See võis aset leida 1990-ndatel aastatel. Tunnistaja ütles, et ettevõtlusega ei ole ta kunagi tegelnud. Pärast seda kui tunnistajale esitati vaatamiseks OÜ Z dokumente (kd 1 lk 59-63) kinnitas tunnistaja, et see ei ole tema käekiri, küll aga võib neil olla tema allkiri. OÜ-st Z kuulis ta kohtus esimest korda. Tunnistaja ütles, et tema allkiri on selline, mida saab igaüks järgi teha. Kinnitas, et tühjadele tšekkidele kirjutas alla kogu raamatu ulatuses ja mõlemale poolele. Esimesel korral kirjutas ta kõikidele tühjadele tšekkidele alla, mille eest sai JS 200 krooni. Arveid selle firma nimelt ei ole ta allkirjastanud. Tunnistaja ütles, et tema võttis Hansapanga kontoris, mis asus Koplis, firma pangakaardi välja küll, aga andis selle Jaagule. Kõige eest kokku sai ta 200 krooni, mis oli tema jaoks suur raha. JS tegi tunnistaja passist koopia ise. Pangakonto avamise järel andis tunnistaja kõik dokumendid Jaak Sepa kätte. Firma pitsatit tunnistaja enda kätte ei saanud. Firma omanikuna ja juhatuse liikmena ta ei tegutsenud, raamatupidamist ei avanud ja arveldust ei pidanud. Maksuamet otseselt võlgade pärast mind taga otsinud ei ole, kuid Maksuameti esindaja tuli tunnistaja juurde koju. Firmast ta ei ole dividende saanud. Tunnistaja ütles, et ta ei ole kellegi nimel mitte kellelegi midagi maha müünud. Ka ei ole ta andnud volikirja OÜ Z nimel tegutsemiseks. Tsiviilhageja esindaja RP ütles, et tsiviilhagi summa on 2 549 374 krooni. Tutvudes kriminaalasja materjalidega kujunes tunnistajal selline arvamus, et arvutimälude eksporti ei olegi toimunud. Tsiviilkostja peaks olema Indrek Reimann. KSvastu tsiviilhageja esindajal nõuet ei ole. Maksuamet on teinud ettekirjutuse, mille kohaselt on pankrotimenetluses esitatud võlanõue 4 258 957 krooni, millise nõude üks osa oli tagastamata käibemaks summas 1 820 511,60 krooni, mille moodustas kahju tekitamine tehingutega. Põhjendamatu varalise kohustuse tekitamine firmale oli kahjunõude sisuks. - 18 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 Indrek Reimann kinnitas kohtus, et ta jääb kõigi tema poolt kriminaalasjas antud ütluste juurde ja lubab kohtul neid kasutada. KSkinnitas kohtus, et ta jääb kõigi tema poolt kriminaalasjas antud ütluste juurde ja lubab kohtul neid kasutada. 22.02.2005 kohtuistungil tunnistaja AKA kinnitas, et oli alates
  12. detsembrist 1998 AS PCT juhataja. Reaalset tegevust alustas tunnistaja 13.01.1999.a. Firma tegeles arvutite, arvutiosade hulgi- ja jaemüügiga. Usutavasti asutati firma AK`i poolt. Tunnistaja kuulus firma juhatusse. Juhatuses oli tunnistaja üksinda. Juhatusele allus nõukogu. Tunnistajal oli õigus alla kirjutada lepingutele. LA tõenäoliselt võis samuti lepingutele alla kirjutada. Indrek Reimannil oli allkirjaõigus tollisuhtlemislepingutele, kõikidele dokumentidele, mis puudutasid igapäevaseid ekspordi-impordialast tegevust. Olid ostu-müügilepingud, millele kirjutas alla keegi teine. Kuidas toimus see enne tunnistaja firmasse tulekut, ta ei teadnud. Indrek Reimann oli firmas samaaegselt ostujuht, müügijuht kui ka impordijuht. See kõik oli võimalik firma kasumi nimel. Sageli puudus kauba ostmisel konkreetne leping, kui tegemist ei olnud raamlepinguga.
  13. aastal tunnistaja juhatuses ei olnud. Firma ostis põhiliselt välismaalt. Igapäevases kõnepruugis nimetati Indrek Reimanni ostujuhiks. Tal oli õigus alla kirjutada igapäevastele dokumentidele, sh tollidokumentidele. Tunnistaja ei osanud öelda, kes koostas ostujuhi ametijuhendi, kuid teadis, et ostu- ja müügijuhi ametijuhend käsitleb ühte ja sama ametijuhendit, millist ametit pidas Indrek Reimann. Teadmata, kas Indrek Reimannil oli kirjalik või suuline volitus, arvas tunnistaja, et tehinguid, mis puudutavad välispartneritega partnerluslepinguid või mis iganes tehinguid, mille rahaline väärtus ulatub miljonitesse kroonidesse, ei saanud AS-is PCT toimuda ilma põhiomaniku AK`i teadmata ja korralduseta. Maksu-ja Tolliameti arvamuse ümberlükkamiseks püüdis AS PCT leida infot ja tõendeid, põhiliselt Venemaalt. Indrek Reimanni ülesanne oli tollideklaratsioonide vormistamine. Tal ei saanud olla mingeid erikorraldusi, kuna ta tegeles tolliga, siis ta tegeles nii ostu kui ka müügiga, kuid müügi eest ta ei vastutanud. Maksu-ja Tolliametiga suhtlemise eest vastutas firmas pearaamatupidaja MV. Juhatuse esindaja või juhataja vastutas siis kui ei olnud igapäevane tegevus Maksu-ja Tolliametiga. Igapäevaseid deklaratsioone Maksuametile esitas pearaamatupidaja. Tunnistaja IS kinnitas, et ta olnud firma E juhatuse esimees, kuid saanud selle eest 500 krooni. Firma sai ta oma tuttavalt O Š . Vormistamine toimus notari juures. Firma E majandustegevusest tunnistaja midagi ei teadnud. Tunnistaja O Š ütles, et tema, ISja KSkäisid kolmekesi Tallinnas, Vabaduse väljaku lähedal notari juures. Teda võttis KSkaasa selleks, et tunnistaja müüks firma IS, mida tunnistaja ka tegi. Kas IS sai selle tehingu eest midagi, O Š ei teadnud. Tunnistaja JT kinnitas, et töötas OÜ-s A LC firmade müügi büroos. Firma A LC tegeles valmisfirmade müügiga. Tunnistaja JS kinnitas, et firma Z nimi ei ütle temale midagi ning ta ei ole ostnud ja pole müünud firmat. Tunnistaja MR ütles kohtus, et ta töötas AS-is PCT 1996-1998 müügijuhina. Kd 2 lk 137-138 kviitungitel sularaha vastuvõtmise kohta AS-ile PCT firmalt I on tunnistaja allkiri, kuigi ta ei olnud selles täiesti kindel. Ta kinnitas, et ei ole kuulnud firmast I ei ole ta kuulnud, sest see oli ekspordiga tegelev ettevõte. Tunnistaja ütles, et ta ei tea kolme miljoni krooni summa saabumisest AS-i PCT septembris
  14. Ta oli kindel, et kolme miljoni krooni puhul allkirjastas tšekid hiljem, kuid pidas samas võimalikuks, et tema allkirjad kolme miljoni krooni maksmist kajastavatel tšekkidel on võltsitud. Puudujääke ei ole aastatel 1998-1999 raamatupidamise andmetel avastatud. Kohus uuris kriminaaltoimikusse kogutud tõendeid ning avaldas järgmised toimikumaterjalid: - 19 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12
  15. köide: lk 1-72: kriminaalasja algatamise ja menetlusse võtmise määrus, 15.09.99.a.; saatekiri, 13.09.99.a.; maksuameti avaldus kriminaalasja algatamiseks, 30.08.99.a.;päring AS-ile PCT , 15.11.99.a. ja vastus; õiend kriminaalasjast nr.99221000148, 06.01.04.a.; PCT AS pearaamat; Ostujuhi ametijuhend (Indrek Reimann); Impordijuhi ametijuhend (Indrek Reimann); Indrek Reimanni töölepingud nr.24-U ja nr.24-2; Arho Anttila seletuskiri, 08.09.99.a.; ZOÜ arved (lk 39-47, üheksa arvet, millel on OÜ Z juhatuse liikme P. K allkiri); Hansapanga vastuskiri, 22.10.99.a., lisad, dokumendid konto avamiseks ja OÜ Zkonto väljatrükk; Hansapanga vastus, 10.01.00.a. ja tšekkide koopiad (lk 59-63, mille alusel on PKsaanud Hanapangast ajavahemikul 16.09.1998 kuni 29.09.1998 kokku 3 555 000 krooni sularahas; päring Äriregistrisse (lk 64-65), millest nähtub, et OÜ Zjuhatuse liikmed on olnud PKja JT, ettevõte on tegutsenud 16.12.1997 kuni 03.10.2000, sundlõpetatud; Tallinna Maksuameti vastus (lk 66), 13.02.01.a., lisa OÜ Zkontrollakt (lk 67-72), 11.12.00.a. nr. 32-13/115, millega tuvastati riigieelarvesse vähem tasutud käibemaksu summas 1 919 054 krooni perioodil 1998 kuni juuni 2000, lk 77-128 fotode äratundmise protokoll 28.03.00.a. ja fotode tabelid, kus PKon ära tundnud Jaak Sepa; AS PCT raamatupidamise sise- eeskirjad; OÜ F arved AS-ile PCT; Hansapanga tõend, 01.10.99.a., lisad OÜ F konto avamise dokumendid ja pangakonto väljatrükk (lk 85-128). lk 129-130 tunnistaja JD ülekuulamisprotokoll 25.10.99.a. lk 133-136 tunnistaja JD ülekuulamisprotokoll 17.01.00.a. ja 15.02.00.a. lk 137-139 fotode järgi äratundmisprotokoll 15.02.00.a. ja fototabel. lk 144-145 tunnistaja KSülekuulamisprotokoll 17.03.00.a. lk 146-147 vastastamise protokoll 17.03.00.a. lk 150-160 päring AS-ile PP, 14.02.00.a. ja vastus; päring Äriregistrisse, 17.12.03.a. millest nähtub, et OÜ F eksisteeris 21.05.1998 kuni 26.10.2000, sundlõpetatud; Maksuameti vastus, 20.12.00.a. ja OÜ F kontrollakt, 27.10.02.a, millega tuvastati perioodil 1998 kuni aprill 2000 riigieelarvesse vähem tasutud käibemaksu summas 1 348 600 krooni.
  16. köide: lk 1-29 OÜ E arved AS-le PCT nr.37-39, 3.12.-05.12.98.a, nr.42-45, 08.12.-12.12.98.a., nr. 1012, 03.01.99, nr. 1014, 04.01.99, nr. 1016, 04.01.99, nr. 1020, 05.01.99, nr. 1021, 10.01.99, nr. 1024, 15.01.99.a.; OÜ E dokumendid pangakonto avamiseks, millest nähtub, et juhatuse liige oli Õie Suurmaa, kes on osaühingut volitanud esindama OŠi; OÜ E Hansapanga konto väljatrükk; osa ostu- müügi leping, 20.11.98.a.; volikiri Õie Suurmaale, 20.11.98.a (Õie Suurmaa müüs osaühingu OŠile); OÜ E osaniku otsus, 20.11.98.a Õie Suurmaa tagasikutsumise kohta juhatuse liikmest; osa ostu- müügi leping, 11.03.99.a. (mil OŠ müüs osaühingu edasi IS); lk 32-33 tunnistaja OŠi ülekuulamisprotokoll; lk 34-38 fotode järgi äratundmiseks esitamise protokoll 13.01.11.a. ja fototabelid, kus OŠ on ära tundnud fotol nr 6 oleva mehe, keda ta teadis kui Indrekut; lk 39-44 tunnistaja OŠ ülekuulamisprotokoll 18.02.00.a.; vastastamise protokoll 22.02.00.a. ja 23.12.03.a; lk 47-65 võrdlusmaterjali võtmise määrus, 01.02.00.a. ja protokoll 01.02.00.a.; võrdlusmaterjali võtmise määrus, 31.01.00.a. ja protokoll 01.02.00.a; võrdlusmaterjali võtmise määrus, 01.02.00.a. ja protokoll 01.02.00.a.; ekspertiisi määramise määrus, 01.02.00.a.; nõue Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskusele, 03.02.00.a. ja vastus ekspertiisiakt, 09.02.00.a.;Äriregistri päring, mille kohaselt OÜ E eksisteeris 21.10.1998 kuni 08.11.2000, sundlõpetatud; Maksuameti kiri, 22.12.00.a. ja kontrollakt, 27.10.00.a, millest nähtub, et perioodil 1998 kuni aprill 2000 tasus äriettevõte riigieelarvesse vähem 1 318 339 krooni käibemaksu; lk 66-68 tunnistaja KSülekuulamisprotokoll 11.01.00.a. ja 01.02.00.a. lk 69-129 Hansapanga tõend Maksuametile, 19.08.99.a., lisad; WI Hansapanga konto väljatrükk; Interpol vastus, nr. 2-4.5-10/4473, 26.06.00.a.; päring Hansapanka, 13.12.99.a. ja vastus, 29.12.99.a.; võrdlusmaterjali võtmise määrus ja pr. 21.01.00.a., 31.12.00.a. ja 01.02.00.a.; nõue Tallinna Küberneetika Instituuti, 07.02.00.a.; ekspertiisimäärus, 07.02.00.a.; - 20 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 foneetikaekspertiisiakt, 07.02.00.a, kus ekspert on pidanud väga tõenäoliseks, et telefonipanga ülekanded WIarveldusarvelt AS PCT arveldusarvele on teostanud Kaupo Surva; lk 133-205: partnerluse leping inglise keeles, PCT EX nr. 980013 ja lepingu tõlge (lk 133-136); PCT kassa sissetuleku kviitungid (kassapidajana vastu võtnud M. R ), kus I Ltd on maksnud sularaha vastavalt le AS-le PCT , kokku summas 3 036 635,70 krooni; Tolliameti kiri Maksuametile, 16.07.99.a.; kaubadeklaratsioonid (33 tk) ja arved (33 tk), kõik koopiatena.
  17. köide: lk 1-81 kaupade eksport, tabel, mis näitab kaupade eksporti AS-st PCT Venemaale perioodil 12.10.1998 kuni 27.12.1998; päring Tolliameti järelkontrolli osakonda, 21.12.99 ja vastus, 23.12.99.a.; Soome Tollivalitsuse kiri, 11.03.99.a. ja tõlge eesti keelde; Riigi Tolliameti kiri ja tõlge, 06.07.99.a.; Tollikontrolli materjalid; päring TNT AS-ile, 21.10.99.a. ja vastus; päring Piirivalveametile, 21.10.99.a. ja vastus; Interpoli vastus, 25.01.00.a.; AS PCT käibedeklaratsioonid ja käibemaksu aruanded (lk 30-46, deklaratsioonide koostaja on olnud pearaamatupidaja MV); Maksuameti kontrollakt, 22.08.00.a, millega tuvastati, et AS XXL.EE (kuni 10.11.1999 AS PCT) on jaanuarist 1998 kuni detsembrini 1999 riigieelarvesse tasunud käibemaksu vähem 2 409 358 krooni; Maksuameti ettekirjutus AS-le XXL.EE, 27.10.00.a.; Maksuameti nõudeavaldus AS XXL.EE pankrotimenetluses; Tallinna Halduskohtu 07.03.2002.a. kohtuotsus. Sellest on näha, et Tallinna Halduskohus vaatas 20.02.2002 istungil läbi AS XXL.EE (registrikood 10040414), ajavahemikul 14.06.1996 kuni 10.11.1999 ärinimega AS PCT, lühendatult AS PCT) kaebuse Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 27.10.2000 ettekirjutuse nr 10-13/1799 tühistamise nõudes. Vaidlustatud ettekirjutuse nr 10-13/1799 (27.10.1999) kohaselt kohustati kaebajat tasuma käibemaksu summas 2 409 358 krooni, millele lisandusid intressid, kuna kaebaja oli rikkunud käibemaksuseaduse (edaspidi:

) § 10 p 1, 2, 4, mille järgi registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu

§-s 13 nimetatud määra järgi, arvutama §-s 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa ning tasuma käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks. Ettekirjutuse kohaselt ei saa kaupade müüki summas 13 385 322 krooni, mida kaebaja deklareeris maksustamisperioodidel jaanuarist novembrini 1998 käibedeklaratsioonides 0% määraga maksustatava käibena (ekspordina), käsitleda ekspordina

mõistes. Seda seisukohta põhistas Maksuamet asjaoluga, et müüdud kaubad ei ole Tolliameti andmete kohaselt deklareeritud impordina sihtriigis ega ületanud Eesti piiri. Kuna nimetatud kaupade müük ei olnud kaebaja raamatupidamise arvestuses annulleeritud ning kaupu ei tagastatud, järeldas Maksuamet, et kaubad müüdi Eestis ja toimunud oli 18% maksumääraga maksustatav käive. Tallinna Halduskohtu 07.03.2002 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsusest tulenevalt

§28

lg 5 kohaselt kauba või teenuse eksport tõendatakse rahandusministri poolt kehtestatud korras. Kauba ja teenuse ekspordi tõendamise kord on kehtestatud rahandusministri 24.09.1996 määrusega nr 73. Ekspordi tõendamise korra p 6 nähtub, et kauba eksport tõendatakse üldjuhul kauba müüja poolt väljastatud arvega ja ekspordi kaubadeklaratsiooniga, millel on piiritolliasutuse märge kauba vabastamise kohta tolli järelevalve alt. Ekspordi tõendamise korra p 25 sätestab, et Maksuameti või Tolliameti vaidluses maksukohustuslasega kauba ekspordi toimumise üle loetakse kauba ekspordi toimumise tõendiks kauba sisseveo registreerimist tõendav dokument, mille on väljastanud selle välisriigi tolliasutus, kuhu kaup maksukohustuslase andmetel Eestist vahetult saadeti. Nimetatud dokumendi hankimiseks pöördub välisriigi tolliasutuse poole Tolliamet. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja (1998.a. nimega AS PCT, lühendatult AS PCT) deklareeris 1998.a. 33 korral 0% määraga maksustatavat käivet (eksporti). Deklareeritavaks kaubaks olid arvutidetailid (mälud, keskmäluseadmed, arvuti osad ja lisaseadmed). Kauba ostjana oli kaubadeklaratsioonides märgitud XXX asuv firma I Ltd Deklaratsioonidest nähtub, et väidetavalt Venemaale eksporditud kaup oli käsipagasis ja kaup lähetati laevadega “Georg Ots” ja “Fantaasia”. Tallinna Halduskohtu 07.03.2002 otsuse kohaselt viitega Helsinki Tolliameti 06.07.1999 kirjale Tallinnas laevadega “Georg Ots” ja “Fantaasia” - 21 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 lähetatud ja ekspordiks deklareeritud käsipagasi Soome jõudmise kohta ei ole leitud ühtegi tõendit, samuti ei leidu ühtegi märget selle kohta, et kaubad oleksid Soomest transiidina edasi saadetud. Kohus on osundanud Vene Föderatsiooni Loode Tollivalitsuse 15.02.1999 kirjale, millest nähtub, et firma I Ltd ei ole Murmanski tollis välismajandustegevuse subjektina registreeritud. Loode Tollivalitsuse täiendavas 18.03.1999 kirjas märgitakse, et firma I registreerimise kohta puuduvad nii Riikliku Maksuameti Murmanski oblasti osakonnal kui ka Murmanski linna Administratsioonil andmed. Samuti puuduvad tollivalitsusel andmed XXXpaiknevate organisatsioonide kohta, mille juhiks või asutajaks on V.P.K . Kohtuotsuses on kirjas, et eksporti peab tõendama kaebaja. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kummutaks Maksuameti väite, et 1998.a. jaanuarist kuni novembrini ei toimunud eksporti Venemaale. MKS §22 lg 4 kohaselt maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksumaksjal kohustus tõestada, et maks määrati valesti.

§10

kohaselt on registreeritud maksukohustuslane kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu

§-s 13 nimetatud määra järgi, s.o. 18%, arvutama §-s 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa ning tasuma käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks.

§12

lg 1 kohaselt on maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks kaupade või teenuste müügihind, millele on lisatud kõik muud kaupade või teenuste saaja poolt kaupade või teenuste müüjale maksmisele kuuluvad summad, v.a. käibemaks.

§13

lg 1 sätestab, et käibemaksu määr on 18 %

§12sätestatud maksustatavast väärtusest, v.a.

juhtudel, mis on sätestatud

§13

lg 2, 3 ja 31.

§12lg 2 sätestab kaupade ja teenuste ekspordi korral käibemaksu määraks 0%.

See tähendab, et sisuliselt kaupade ja teenuste müügihinnale käibemaksu ei lisandu, vaid lubatakse rakendada käibemaksumäära 0%. Kaebaja rakendas käibemaksumäära 0%, deklareerides käibedeklaratsioonides 0% määraga maksustatava käibe real vastavatel maksustamisperioodidel kokku 13 385 322 krooni. Antud real deklareeritav summa ei sisalda käibemaksu, vaid kajastab maksustatava käibe maksustatavat väärtust. Kaupade müümisel Eesti territooriumil lisandub kaupade müügihinnale käibemaks määras 18%, mida kaebaja pole rakendanud, mistõttu rikuti

sätestatud käibemaksu arvutamise korda, realiseerides lõpptarbijatele kaupa, mis ei ole läinud ekspordiks käibemaksumääraga 0%. Asjaolu, et kaup müüdi Eesti territooriumil, ilmnevat ka kaebusest endast, kuna kaebaja ise märkis kaebuses, et “Käibemaks sisaldus müüdud kaupade hinnas…”; Tallinna Linnakohtu 02.05.2002.a. kohtuotsus AS XXL.EE (registrikood XXX s.o. AS PCT eelkäija) pankroti väljakuulutamiseks, 22.04.02.a.; Äriregistri päring, 17.12.03.a.; päring Tallinna Tolliinspektuuri, 30.12.03.a.; päring Piirivalveametile, 18.12.03 ja Põhja Piirivalvepiirkonna vastus 22.12.2003, millest selgub, et reisijate käsipagasi vastavuse kontrollimist tollideklaratsioonis toodule piirivalve ei teosta; käsipagasit kontrollitakse piirivalve poolt isiku kinnipidamisel ning vastava korralduse olemasolul; lk 105 tunnistaja AGülekuulamisprotokoll 05.01.04.a. lk 109-110 tunnistaja KMülekuulamisprotokoll 22.12.99.a. lk 121-124 tunnistaja KS ülekuulamisprotokoll 19.10.99.a., 05.11.99.a. lk 130-133 süüdistatavana vastutusele võtmise määrus, 27.12.99.a.(Indrek Reimann) lk 138 Indrek Reimanni iseloomustus, 20.12.1999.a. lk 140-141 KS kahtlustatavaks tunnistamise määrus, 23.02.00.a. kriminaalasjas nr. 99231000327; lk 143 tõkendina vahi alla võtmise määrus, 23.02.00.a; lk 153-154 ekspertiisiakti tutvustamise protokoll 01.03.00.a; lk 155-157 eeluurimise lõpuleviiduks tunnistamise ja süüdistatava KS kriminaaltoimiku nr 99231000327 (kus Kaupo Survat süüdistati selles, et ta proovis OÜ K poolt mittetoimunud ekspordi eest käibemaksu välja petta materjalidega tutvustamise protokoll, 03.03.00.a. (lk 155); taotluse rahuldamata jätmise määrus, 03.03.00.a. (lk 156); KS iseloomustus (lk 157); lk 159 tunnistaja MS ülekuulamise protokoll. - 22 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12

  1. köide: lk 34-44 (26.01.2000 kohtuistungi protokoll); lk 84-93 (03.03.2000 kohtuistungi protokoll); lk 95-98 (maksukonsultant JK poolt 05.03.2000 koostatud arvamus kriminaalasja nr 99221000148 süüdistuskokkuvõttes esitatud järelduste kohta); lk 99-119 (AS PCT põhikiri ja nõukogu koosoleku protokollid); lk 121-126 (06.03.2000 kohtuistungi protokoll); lk 135-138 (Tallinna Linnakohtu registriosakonna 21.03.2000 teatis, millest nähtub, et OÜ Zjuhatuse liige alates 16.12.1997 oli JT ning alates 23.04.1998 PK; OÜ F juhatuse liige alates 21.05.1998 oli E N ning alates 21.08.1998 JD; OÜ E juhatuse liige alates 21.10.1998 oli Õ S alates 10.12.1998 OŠ ja alates 07.04.1999 I S ); lk 154-155 (Peterburi Registripalati teatis, selle tõlge); lk 158-164 (03.04.2000 kohtuistungi protokoll); lk 166 (04.04.2000 kohtuistungi protokoll); lk 167-170 (Tallinna Linnakohtu 04.04.2000 määrus kriminaalasja saatmise kohta täiendavale kohtueelsele uurimisele); lk 173-176 (kohtualuse Indrek Reimanni kaitsja erikaebus); lk 187-189 (Tallinna Ringkonnakohtu 03.05.2000 määrus, millega jäeti muutmata Tallinna Linnakohtu 04.04.2000 määrus).
  2. köide: lk 1-23 protokoll tsiviilhagi esitamise õiguse selgitamise kohta, 21.12.99.a.; Maksuameti tsiviilhagejaks tunnistamise avaldus kriminaalasjas nr. 99221000148, 22.12.99.a. ja volikiri; tsiviilhagejaks tunnistamise määrus, 23.12.99.a.; tsiviilkostjaks tunnistamise määrus, 23.12.99.a.; kriminaalasjas nr. 99221000148 kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus 28.12.1999 seoses kolme Vene Föderatsiooni tolli impordideklaratsiooni (nr 04900/10128/000471, nr 04900/25128/000536 ja nr 04900/25128/000537) esitamisega. Uurija on asunud seisukohale, et Eesti Vabariigi seaduste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas impordideklaratsioon on Vene Föderatsiooni seaduste kohaselt ametlik dokument; kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus 30.12.1999 (lk 8) nende Tallinna Tolliinsektuuri tolliinspektorite suhtes, kes lõid AS PCT poolt arvutimälude ekspordideklaratsioonidele templijäljendi „Tollist välja lubatud“. Inspektoriteks olid määruse kohaselt RL, KM, LK, RK; analoogiline kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus 29.02.2000 (lk 66) nende Tallinna Tolliinsektuuri tolliinspektorite suhtes, kes lõid AS PCT poolt arvutimälude ekspordideklaratsioonidele templijäljendi „Tollist välja lubatud“. Inspektoriteks olid määruse kohaselt RL, LK, RK, V L ja S S ; Nii 30.12.1999 kui 29.02.2000 määruse sisu on identne. Nimelt ei ole ülekuulamistel selgunud, et nimetatud tolliinspektorid pidanuks kontrollima seda, kas deklareeritud kaup koos kauba deklareerijaga ka reaalselt laevale läheb. Samuti on määruses kirjas, et käsipagasiga oli võimalik linna tagasi pöörduda ilma laeva peale minemata; süüdistuskokkuvõte kriminaalasjas nr. 99221000148, 13.01.2000.a. (lk 12-24); Tallinna Prokuratuuri kaaskiri 29.05.2000 Keskkriminaalpolitseile kriminaalasja nr 99221000148 täiendavaks eeluurimiseks saatmise kohta (lk 25); 27.12.1999 koostatud kriminaalasjast materjalide eraldamise määrus OÜ Z , OÜ F , OÜ E ja WIkohta raamatupidamise ebarahuldava korraldamise, käibedeklaratsioonide mitteesitamise ja käibemaksu mittemaksmisega seoses (lk 27); süüdistuskokkuvõte kriminaalasjas nr 99231000327 SH ja KSsüüdistusasjas (lk 67-78) ja selle kriminaalasja prokuröri poolt täiendavale eeluurimisele saatmise määrus (lk 79-83); lk 87-89 kriminaalasja nr. 00221000001 materjalide eraldamise määrus, 17.01.00.a.; kriminaalasja nr. 00221000001 algatamise määrus, 18.01.00.a.; süüdistatava JD täiendava ülekuulamise protokoll 17.03.2000.a; - 23 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 lk 90-95 Tallinna Psühhiaatriahaigla akt nr. 136, 29.03.00.a.; JD süüdistatavana vastutusele võtmise määrus, 18.02.00.a., tõkendi kohaldamise määrus ja allkiri, 18.02.00.a.; süüdistatava JD ülekuulamise protokoll 18.02.00.a; lk 108 kriminaalasjade nr 00221000006 ja nr 99231000327 ühendamise määrus (13.05.2000); lk 109 kriminaalasjade nr 00221000006 ja nr 99221000148 ühendamise määrus (15.05.2000); lk 152 kriminaalasjade nr 00221000001 ja nr 99221000148 ühendamise määrus (02.09.2003); lk 157 KSsuhtes 14.02.2000.a. keeldumise määrus, kuid määrusest ei selgu, millise kuriteo kohta see otsustus on tehtud; lk 159 KSsuhtes 14.02.2000.a. keeldumise määruse tühistamise määrus; lk 160 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus KSosas kaasaaitamises S H käibemaksukelmuse katsele; lk 161-182 JD osas 08.01.2004.a. kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus; JSosas 08.01.2004.a. kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus; PK suhtes kriminaalvastutusele võtmisest keeldumise määrus; Maksuameti 23.12.1999.a. tsiviilhagejaks tunnistamise määruse tühistamise määrus, kus uurija on kirjutanud, et tsiviilhagejaks kriminaalasjas saab olla ainult AS XXL.EE; protokoll AS XXL. EE(pankrotis) pankrotihaldurile tsiviilhagi esitamise õiguse selgitamiseks; AS XXL.EE (pankrotis) tsiviilhagi, tsiviilhagejaks tunnistamise määrus; Indrek Reimannile 08.01.2004.a. süüdistus KrK § 141¹ lg 3 p 1 järgi; Indrek Reimanni tõkend allkiri elukohast mittelahkumise kohta; lk 184 Indrek Reimanni karistatuse õiend; lk 185-189 KS süüdistus 08.01.2004.a.; lk 192-196 KS karistatuse õiend; KS iseloomustus; lk 208-241 süüdistuskokkuvõte 16.01.2004.a.
  3. köide: Lk 41 11.05.2004.a kohtuistungi protokoll; Lk 66-73 10.09.2004.a kohtuistungi protokoll; Lk 78-83 13.09.2004.a kohtuistungi protokoll; Lk 157-158 registriandmete väljatrükk AS XXL.EE kohta; Lk 162-167 16.02.
  4. a kohtuistungi protokoll; Lk 178-181 22.02.
  5. a kohtuistungi protokoll; Lk 197-199 15.03.
  6. a kohtuistungi protokoll; Lk 209-221 süüdistuse muutmine (21.04.
  7. a); Lk 222 21.04.
  8. a kohtuistungi protokoll; Lk 238 Indrek Selg nimemuutmistunnistus; Lk 239-240 01.09.
  9. a kohtuistungi protokoll; Lk 253-254 Maksu- ja Tolliameti käskkiri 01.07.2005 nr 270-p; Lk 255 Tallinna Linnakohtu 02.05.2002.a kohtuotsuse koopia. Kohtuotsusega kuulutati välja AS. XXL.EE pankrot ja pankrotihalduriks tunnistati RP; Lk 257 Tallinna Linnakohtu 25.03.
  10. a kohtumääruse koopia. Määrusega algatati AS XXL.EE pankrotimenetlus; Lk 258 Tallinna Linnakohtu 21.06.
  11. a kohtumääruse koopia. Määrusega kinnitati AS XXL.EE võlausaldajate 30.05.
  12. a üldkoosoleku otsus, millega otsustati lõpetada AS XXL.EE ja alustada likvideerimismenetlust; Lk 259- 264 Tallinna Linnakohtu 18.06.2003 kohtumääruse koopia. Määrusega on kinnitatud pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanek. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti nõue on tunnustatud summas 2 310 452 krooni; Lk 261-264 Tallinna Linnakohtu 17.02.2004 kohtumääruse koopia. Määrusega lõpetati AS XXL.EE pankrotimenetlus. Lõpparuanne kinnitati. Lõpparuande kohaselt oli pankrotimenetluses jäänud väljamaksmata kaitstud nõudena muu hulgas Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti nõue summas 4 258 957 krooni, mis oli III rahuldamisjärgus olev nõue) ja 2 310 452 krooni, mis - 24 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 oli V rahuldamisjärgus olev nõue, p 4.8 kohaselt kriminaalasjas nr 99221000148 oli esitatud tsiviilhagi summas 2 549 374 krooni; Lk 265-267 05.10.
  13. a kohtukohtuistungi protokoll; Lk 275 22.11.
  14. a kohtuistungi protokoll; Lk 288 akt nr 6/2 13.02.
  15. a (arvutimälu fotokoopia); Lk 289 asitõend (mälupulk); Lk 290-294 13.02.2006 kohtuistungi protokoll; Lk 296-297
  16. 03.2006 kohtuistungi protokoll, Lk 302 volikiri Riikliku süüdistaja seisukohad Prokurör leidis, et kohtuliku uurimise tulemusena on tuvastatud Indrek Reimanni süü temale esitatud süüdistuses täielikult järgmiselt: Lepingu vormistamine, saamine ning esitamine, le maksmine ning enammakstud käibemaksu taotlemise organiseerimine Indrek Reimanni poolt seisnes selles, et 20.08.1998.a Tallinnas, Järvevana tee 9, AS PCT ruumides, eesmärgiga luua alus ekspordi koostamiseks, koostas ta ostumüügi lepingu AS PCT ja Vene Föderatsioonis aadressil XXX tegelikult mitteeksisteeriva ettevõtte I Ltd vahel ja lepingut allkirjastades märkis Indrek Reimann, olemata ise AS PCT juhatuse liige, lepingu kehtivuse kinnitamiseks AS PCT poolt allakirjutanud isikuks AS PCT juhatuse esimehe AK, kinnitas lepingu AS PCT pitsatiga ja allkirjastas lepingu AS PCT poolt ise. Ajavahemikul 18.09.1998.a kuni 15.01.1999.a esitas Indrek Reimann raamatupidamisele 6 arvet OÜ Z poolt kogusummas 3 547 752,6 krooni, 13 arvet OÜ E poolt kogusummas 5 819 414 krooni ja 20 arvet OÜ F poolt 8 189
  17. Summa kokku on 17 556 712.6 krooni. Vastavalt esitatud le maksis AS PCT OÜ-le Z , OÜ-le E ja OÜ-le F raha ning esitas oma invoice arved I Ltd-le. Vahe oli väljamakstud ja I Ltd eest ning väidetavalt OÜ-lt Z sularahas ning WIarvelduskontolt ülekannetega saadud rahasummade vahel: • OÜ Z : 511 117 krooni; • OÜ F : 1 179 864 krooni; • OÜ E : 858 393 krooni; kokku : 2 549 374 krooni. Indrek Reimanni poolt esitatud ning teiste dokumentide alusel arvestas raamatupidaja MV, uskudes Indrek Reimanni väiteid arvutimälude reaalsest ekspordist Venemaale, AS PCT nimel Tallinna Maksuametile käibedeklaratsioonides käibemaksu, kuhu arvestas OÜ-le Z , OÜ-le E ja OÜ-le F (arvutimälude ja arvutiosade ostmise eest) koos käibemaksuga makstud summad. AS PCT poolt esitatud deklaratsioonide alusel maksti Maksuameti poolt enammakstud käibemaksu eest tagasi kokku 2 038 257 krooni. Kriminaalasjas on tõendatud, et dokumentide järgi PCT poolt teostatud eksport oli fiktiivne ja seda järgnevatel põhjustel: • Kaup osteti varifirmade käest , kellel ei olnud juhatust, kaupa, kontorit ega tegelikku käivet; • Kaup müüdi maha samasugusele varifirmale, kes kunagi ei asunud Murmanskis; • Raha ostetud ja müüdud arvuti varuosade ja arvutimälude ringles “karusellskeemis”; • Raha saabumist ega väljumist ei ole fikseeritud Soomes. Need tunnused otseselt osutavad sellele, et tegemist ei ole kunagi olnud nn tavalise majandustegevusega. Asjaolude ja tõendite analüüsi tulemusena ei ole võimalik järeldada, et toimus arvutimälude reaalne ost-müük. Prokurör oli seisukohal, et füüsiliselt ei asunud kaup kunagi PCT laos, kuid isegi siis, kui see kaup oleks läbinud selle firma lao, ei tähendanuks, et toimus reaalne majandustegevus. Kaup, täpsemalt üks kott kaubaga (arvutimäludega), võis liikuda marsruudil Mihhaili-nimeline isik – AS PCT ladu - jälle Mihhaili-nimeline isik - toll -sadam samahästi, - 25 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 kui liikus sellises ringskeemis raha. Selliselt toimus puudujäägi varjamine ning Maksuametilt enammakstud käibemakse väljapetmine. Tekitatud dokumentide kogum pidi obligatoorselt põhjustama ja põhjustaski enammakstud käibemaksu tagastamise Maksuametile esitatud deklaratsioonide alusel. Lisaks deklaratsioonidele olid koostatud invoice arved ning saatelehed, kus kauba saajaks oli märgitud I Ltd. Maksuametilt vara, st raha pettuse teel saamine ei ole hõlmatud firmast riisumise kosseisuga. Olemasolevate tõendite pinnalt ei ole võimalik järeldada, et AS PCT juhatus või raamatupidaja teadsid, et käive oli fiktiivne ning sellest tulenevalt fiktiivsed olid kõik dokumendid, mille alusel arvestati välja tagastamisele kuuluv käibemaks. Viimane välistab AS PCT juhatuse liikmete süüdistamise maksukuriteo toimepanemises. Asjaolusid nende kogumis hinnates leidis riiklik süüdistaja, et mõeldav on esitada ning kontrollida kaht peamist versiooni: Esimene versioon: Mihhaili-nimeline isik pakkus Indrek Reimannile tehingu, müüs kolme erineva firma poolt AS PST -le kauba ca 17 miljoni väärtusega ning kasutas Indrek Reimanni abi niiöelda “pimedana”. Sellisel juhul, tulenevalt Indrek Reimanni ametikohustustest ning ametijuhendist tegemist on tema käitumises esinenud raske ja süülise hoolimatusega, mis tooks kaasa süüdistuse ametialase lohakuse eest. Teine versioon ehk süüdistuse versioon: Indrek Reimann, olles ametiisik ja vastutades sisseostu, lao ja tollideklaratsioonide koostamise eest, sai võimaluse riisuda “suure tehingu “ teostamise ettekäändel firmast ligikaudu kaks ja pool miljonit krooni, mis oli vahe ostu ja müügi vahel. Need rahad võeti tuvastamata isikute poolt OÜ Z , OÜ E ja OÜ F lt välja ning nimelt see raha oligi “kuritegelik saak” Kuna tänu sellele tekkis firmas puudujääk, siis selle puudujäägi katmiseks esitas Indrek Reimann AS-le PST sisult samad dokumendid, milliste abil lavastas ta ärisuhete olemasolu firmaga I, mille tulemusena arvestati ja kajastati deklaratsioonides tagastamisele kuuluv käibemaks, mis ka tagastati Maksuameti poolt AS-le PST . Prokurör asus seisukohale, et eeltoodud faktid on tõendatud ja teadaolevate asjaolude pinnalt ei ole võimalik järeldada, et Indrek Reimann tegutses teadmatuses ning seega ilma tahtluseta. Kohtuliku uurimise käigus on leidnud tõendamist nii objektiivne kui subjektiivne kuriteokoosseis ja seda järgmistel põhjustel: • • • • AS PST tavaline töökord ei näinud üldse ette, et ostujuht tegeleb samuti müügiga. Tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud see siiski täielikult välistatud. Samas ei suudetud kriminaalasjas tõendada, et see oli tavaline praktika ning Indrek Reimann tegeles nii ostuga kui müügiga, st väljus oma ametijuhendiga pandud ülesannete ja volituste raamidest. Seega tegu oli tema erakorralise tegevusega, mis väljus tema tavapärase pädevuse piirest. Indrek Reimann ei olnud pädev kirjutama juhatuse liikme ja AS PST nimel lepingutele alla, kuid on seda siiski teinud. Vaidlust selle üle, et lepingule kirjutas nimelt Indrek Reimann, omamata vastavat pädevust, asjas ei ole. Imekombel Indrek Reimann on ainuke inimene, kes kinnitab täpselt, et nägi kõnealuseid arvutimälusid ja varuosi isiklikult. Kõik teised kaubaga kokkupuutunud isikud seda kaupa kas ei mäleta, või annavad üldist laadi kirjelduse: “töötasin laos, sain ja väljastasin kaupu”. Puuduvad vähimadki materiaalsed jäljed teadmatusse kadunud kaubast. Vaatamata sellele, et mängus oli kaks miljonit krooni, ei suutnud AS PST tõendada maksumenetluse käigus Maksuametile ega endale, et see kaup oli kunagi tema käsutusesvalduses ning et seda eksporditi Venemaale. Isegi kui võtta aluseks Indrek Reimanni enda versiooni, siis ei ole tema tegevus vaadeldav ja aktsepteeritav vahendustegevusena. Vahendaja ostab kaupa müüjalt ja müüb seda ostjale. Kuna Indrek Reimanni sõnade kohaselt tegelikuks müüjaks kui ostjaks oligi Mihhaili-nimeline isik, siis tegemist on näilise tehinguga. Maksukorralduse seaduse kohaselt küll maksustatakse kõiki tehinguid, kaasaarvatud teeseldud, näilikke jne tehinguid, kuid nende tehingutest tulenev maksusoodustus, antud juhul null % määraga käibemaksu algul arvestamine ja hiljem mahaarvestamine on iseenesestmõistetavalt - 26 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 keelatud. Ostu-müügi alal professionaalselt tegutsev Indrek Reimann ei võinud prokuröri arvates saada sellest teisiti aru. • Indrek Reimanni kinnitusel ei ole ta kontakteerunud kellegagi peale Mihhaili-nimelise isiku. Samuti ei võtnud ta selle isiku passi andmeid, ei teinud koopiat isikut tõendavast dokumendist. Tehingu teostamine ca 17 miljoni maksumusega ilma, et oleks Indrek Reimannile selge, kellega on tegemist, ei ole tõenäoline ning Indrek Reimanni ütlused selles osas ei saa prokuröri seisukohalt olla tõsiselt võetavad. Prokuröri arvates ei ole Indrek Reimann isiklikult näinudki ühtki müüjat Mihhaili-nimelise isiku poolt, kuigi isegi tema sõnade järgi ei esitanud see isik talle volitusi, et tegutseda nende firmade nimelt. Toimikus olemasoleva tõendi kohaselt ei viibinud need firmad ka oma juriidilisel aadressil Olümpia Keskuse hoones. • Indrek Reimanni kinnitusel oli vahendaja vajalik seepärast, et müüjal ei olnud õigust müüja kaupu Venemaa turgudele. Samas ei tekkinud temal küsimust: kes on siis selline müüja ja miks nende all mõeldakse just OÜ Z , OÜ E ja OÜ F ? Indrek Reimann pidi teadma, et kui müüja ning nende ettevõtete juhatus ei ole üks ja sama Mihhaili-nimeline isik, siis tegemist on variettevõtetega, milliseid reeglina ei kasutada tavapärases ning ausas majandustegevuses. Lihtsalt niisama, eesmärgiga teenida teatud protsendi tehingu väärtusest, ei hakka ükski ärimees ajama asju kahtlaste varifirmadega, seades oma firma ülimalt riskantsesse situatsiooni nii maksustamise kui teiste firmade poolt võimalike pretensioonide mõttes. Eriti kahtlaseks muutub see “vahendusoperatsioon“, kui süveneda tunnistajate, PCT AS firma töötajate, ütlustesse, mille kohaselt peeti Venemaa suunda äritegevuseks riskantseks ja seepärast välditi võimalusel Venemaa firmadega suhtlemist. • Samuti ei ole Indrek Reimann tema väitel kontrollinud, kas kaup läks füüsiliselt välismaale või mitte, saates kauba väärtusega kolm miljonit krooni temale sisuliselt tundmatu isikuga kaasa. Ei ole mõeldav, et tehing väärtusega umbes 17 miljonit krooni teostatakse niiviisi isiku poolt, kes ei ole sellel alal amatöör. • Samuti on tõendatud asjaolu, et kaup ei saabunudki Soome poolele ning Soomest ka välja ei ole läinud. Miks lasti saatmise riigiks valiti just Soome, mitte Venemaa, on seletatav sellega, et Soome ja Eesti vahel ei eksisteerinud tol ajal piiri, kus oleks kauba olemasolu ning selle nomenklatuuri (saatedokumentidele vastavust) ilmtingimata täpipealt kontrollitud. Samas on üldiselt teada asjaolu, et idanaabriga piir on seni nn “lukus” ja kontroll piiril on märksa tõhusam kui Euroopa-siseselt. • Tehingu iseloomust, st tähendab nn vahendamisest kuidagi ei tulene, et kaup pidi füüsiliselt saabuma lattu. Kui müüja ei saanud müüa kaupa maha Venemaale, kuid sai seda teha siseriiklikult, siis ei olnud majanduslikku mõtet selles, et kaupa toimetada reaalselt lattu ja sealt väljastada. Majandustegevuses valitseb reeglina olukord, mille kohaselt vahendaja võtab kauba üle alles siis, kui lõplik ostja ei peaks mingil põhjusel teadma, kelle poole see maha müüdi. Antud juhul nii müüjat kui ostjat esindas üks ja sama isik, seepärast kauba lattu toimetamine oli mõttetu ning prokuröri arvates tekkis mõte versioonina kauba lattu toimetamisest tunduvalt hiljem, ainult probleemide kerkimisel. Sellist väidet kinnitab ka raha vastuvõtmine tehingus OÜ-ga Z , millises raha kassasisssetuliku ordereid vormistati kuid hiljem, paludes kirjutada alla kassa sissetuleku orderitele inimest, kes ise tehingust osa ei võtnud. • Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et raha ringles ringskeemis ehk nn karusellis. Kontode väljatrükkidest on näha, et kui AS PCT poolt kanti raha OÜ E ja OÜ F le, kandsid viimased need rahad otse offshore ettevõttele WILtd ning sealt uuesti AS AS PCT kontole. Sellest analüüsist on prokurör järeldanud, et on küllaldane alus süüdistada Indrek Reimanni ametialases lohakuses, kuid nende asjaolude kogumis, in corpore, korraga esinemine, viitab ilmselgelt Indrek Reimannil kuritegeliku tahtluse olemasolule. Rahaliste vahendite firmast väljaviimine tahtlikult, fiktiivse dokumentatsiooni alusel, ongi riisumine ametiseisundi kuritarvitamise teel KrK § 1411 mõistes. - 27 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 Tõendite hindamisel lähtus prokurör mitte ainult tõendite loogilisest seotusest, vaid samuti kainest mõistusest ning oma kodanikuarusaamast ja inimese võimest eristada kuritegelikku käitumist eksimusest. KSsüüdistuse luges prokurör tõendatuks, sest KStegevuse kohta on tõendatu, et nn petuskeemis osalenud firmad, st OÜ E ja OÜ F , samuti WIon töötanud tema täieliku kontrolli all. See on tõendatud tunnistaja Šavõrini ütlustega, kohtus avaldatud JD ütlustega ning hääleekspertiisiga, mille kohaselt WIarve tegelikuks korraldajaks, kasutajaks ja käsutajaks oli Kaupo Surva. Kaupa Surva seletused teda käsutanud ja ärakasutanud isikute kohta on paljasõnalised ning ei ole tõsiseltvõetavad. Tunnistaja Šavõrini ütlustest ning tunnistaja Dolgovski ütlustest selgub, et KStegutses ise, esitles ennast vale nime all ning seega oli ise variisikute käsutaja ning firmade kontode korraldaja. Kaupa Surva varem antud ütlused eeluurimisel ja kohtus tõenditeks, et offshore firma WItemale ei olnud kaugeltki võõras. On selge, et ilma tema kontrolli all olevate firmade poolt fiktiivsete esimeseta ja hiljem Ii eest WIpoolt maksmiseta ei oleks võimalik ka Indrek Reimanni poolt riisumine majanduslike operatsioonide kattevarjus AS-st PCT . Samuti ei oleks võimalik taotleda käibemaksu tagastamist Maksuametilt, pettes siinkohal AS-st PCT raamatupidajat ning juhatust. Seega aineline kaasaaitamine Indrek Reimannile riisumise puhul, mille käigus peteti AS-st PCT ca kaks miljonit krooni ning osavõtt viisilises kelmuses, mille käigus peteti Maksuametilt AS PCT kasuks ca kaks miljonit ja pool miljonit krooni, on aset leidnud. Juhul kui Indrek Reimann oleks AS-s PCT juhatuse liige, siis oleks vaieldamatult tema tegevuses maksupettuse koosseis. Ent Indrek Reimann ei ole olnud juhatuse liige ning käesoleva kriminaalasja raames ei ole tõendatud, et kasvõi üks AS-s PCT juhatuse liige oli Indrek Reimanni kuritegelikust tegevusest teadlik või seda heaks kiitnud. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1481 sõnastuse järgi ettenähtud kuriteo subjektiks võis olla ainult deklaratsiooni esitamise kohustust omav isik ehk teisisõnu juhatuse liige. Juhul kui Indrek Reimann oleks kuriteo toimepanemise ajal olnud nn “outsider” ning esitanud AS-le PCT valedokumente rikastumise eesmärgil, mille tulemusena tekitati firmale põhjendamatult maksukohustust, siis oleks tegu kelmusega. (RK 15.09.2005.a. otsus nr 3-1-175-05 Vassili Trofimovi ja Boriss Lillmanni süüdistusasjas). Ent Indrek Reimann ei olnud “outsider” ehk kõrvaline isik, vaid firma töötaja, kel oli ametiseisund ja ametikoht KrK § 160 mõistes. Indrek Reimanni tegevus firmas on vaadeldav kelmusena ehk vara või varalise kasu saamisena pettuse teel, kuid selline tegevus, st firma raamatupidaja ning juhtkonna eksitusse viimine varalise kasu saamise eesmärgil ongi riisumine. Tulenevalt RK 15.09.2005.a otsusest nr 3-1-176-05 V. K süüdistusasjas ametiseisundi kuritarvitamine ning kelmus kuritegude ideaalkogumit ei moodusta (p14) . Seega tulebki Indrek Reimanni tegevus kvalifitseerida KrK § 1411 lg 1 järgi. Samasugune tegevus on kriminaalkorras karistatav ka KarS § 289 alusel. Käesoleva kriminaalasja raames toimepandud teine kuritegu on kelmus, mille käigus esitati ASle PCT kaudu Maksuametile valed andmed ning saadi tagasi “eksportkäibemaks”. Oma sisult Indrek Reimanni ja samuti KSpoolt teostatu on Karistusseadustiku mõistes maksupettus. Peale selle langeb kuritegelik käitumine, täpsemalt fiktiivsete tekitamine ja AS-le PCT raamatupidamisele esitamine kokku nii kelmuses kui ametialases kuritarvitamises. Indrek Reimanni poolt KSkaasaaitamisel riisumine on tõendamist leidnud, samal ajal tuleb nende käitumist lisaks riisumisele ametiseisundi kuritarvitamise teel vaadelda prokuröri arvates ka kelmusena ja seda järgneval põhjusel: • Käitumine, mis on suunatud kuriteo varjamisele, väljub üldjuhul kuritegeliku käitumise piirdest välja. Antud juhul väljub Indrek Reimanni käitumine KrK § 1411 järgi ettenähtud kuriteo koosseisu raamest. Selline käitumine ei ole üldjuhul karistatav, va - 28 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 juhtumeid, kui see iseenesest moodustab eraldivõetuna kuriteo koosseisu ka riivab mõnda teist õigushüve. (RK 3-1-1-39-05 p.15) • Juhul kui Indrek Reimanni ning tema kaasosaliste käitumine oleks AS-st PCT raha riisumisel kvalifitseeritav kelmusena, siis oleks mõeldav ka Maksuameti AS PCT raamatupidaja kaudu eksitusse viimist käsitleda kui kelmust konkretiseerimata tahtlusega (dolus eventualis), kus kuritegeliku käitumise primaarne eesmärk on kasu saamine ja sekundaarne ükskõik kelle petmine ja kellele tahes varalise kahju tekitamine. Ent ülaltoodud põhjustel , st kelmuse ja ametialase kuritarvitamise ideaalkogumi välistamise tõttu, on selline kvalifikatsioon vaieldav. Samas oleks ebaõiglane ning seadusega vastuolus jätta Indrek Reimanni ja KS süüdistusest välja ilmselgelt kuritegelik käitumine. • Indrek Reimanni ja KS käitumist Maksuametilt käibemaksu väljapetmise osas ei ole võimalik kvalifitseerida maksualase kuriteo paragrahvi järgi, sest ükski neist ei ole olnud KrK § 1481 (14.12.1994.a redaktsioonis) erisubjektiks. Erisubjekt pidi olema maksudeklaratsioonide esitamise ja nende tegelikele asjaoludele vastavuse eest vastutav isik, kelleks üldreeglina on juhatuse liige. Samas enne KrK 09.05.2000.a. redaktsiooni kehtimahakkamist kvalifitseeriti need teod KrK § 143 järgi kui kelmust. • Süüdlastele kahe erineva kuriteo inkrimineerimisel lähtus prokurör kõigepealt arusaamast, et riisumine on materiaalne koosseis ja selle obligatoorseks tunnuseks kahju tekitamine sellele isikule, kelle suhtes on süüdlasel ametiseisund ja kellele tekitakse kahju. Maksuametile AS PCT raamatupidaja kaudu valeandmete esitamisega taotleti mitte kahju tekitamist Maksuametile AS-le PCT , vaid hoopis riisumisega juba tekitatud kahju osaliselt heastamist. Riisumise ja Indrek Reimanni poolt ametialase kuritarvitamise varjamine ja Maksuametile kahju tekitamine on antud juhul teisejärgulised ehk sekundaarsed tagajärjed. Pealegi ei olnud Indrek Reimannil ametiseisundit Maksuameti suhtes ning samuti ei olnud ta kohustatud isik KrK § 1481 mõistes. • Samuti on tähtis arvestada sellega, et käesoleval ajal kehtiv maksupettuse Karistusseadustuku paragrahvi 386 sanktsioon ei hõlma KrK § 1411 ja KarS § 289 järgi ettenähtud sanktsiooni. Kelmuse riisumisest eristamisel ja piiritlemisel märkis prokurör järgmist: Kelmuse koosseis eeldab esiteks pettust ehk eksitusse viimist, teise isiku tahtlikku eksitamist, teiseks varalise kasu saamist selle pettusega põhjuslikus seoses. Riisumine ja kelmus antud juhul langevad kokku ja võiksid moodustada kuritegude ideaalkonkurentsi üksnes osas, millises tekitati kelmuse jaoks vajalikke dokumente ning esitati neid AS PCT raamatupidajale. Sama käitumine on vaadeldav ametialase kuritarvitamisena KrK § 161 (üldkoosseis), KrK § 1411 (riisumine ametiseisundi kuritarvitamise teel) ja kehtiva KarS § 289 järgi. Seega on selline käitumine endiselt ning jätkuvalt kriminaalkorras karistatav kui ametialane kuritarvitamine, mis tõi kaasa kannatanule olulise varalise kahju tekitamise. Kuritarvitamisega ning riisumisega ei ole hõlmatud Maksuametile valedokumentide esitamine ning sealt käibemaksu tagastamise saavutamine vahendliku täideviimise vormis Indrek Reimanni poolt KSkaasaitamisel. Seega moodustavad riisumine ja kelmus antud juhul kuritegude reaalkogumi. Prokurör rõhutas, et kuigi ühtib arvuliselt AS–le PCT tekitatud kahju Maksuametilt väljapetetud summaga, tegemist ei ole ühe objektiga ning antud punktis analoogiat eelpooltoodud RK otsusega nr 3-1-1-75-05 ei ole, kuna tegu ei ole maksukohustusega, või topelt maksustamisega, vaid ettevõtte põhjendamatult rikastumisega Eesti Vabariigile Maksuameti kaudu tekitatud kahju arvel. Kriminaalasja raames süüdistati Indrek Reimanni maksupettuses KrK § 143 lg 2 p 11 järgi
  18. aastal. 2004.a jaanuaris saadeti kriminaalasi pärast täiendava uurimise läbiviimist taas kohtusse. Indrek Reimanni süüdistati riisumises KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ning Kaupo Survat sellele kaasaaitamises. Prokurör muutis kohtus süüdistust aprillis 2005 ja leidis, et tegemist ei ole uue süüdistuse esitamisega vaid vana süüdistuse täpsustamisega. Kohtualuste käitumisele ei lisatud - 29 - Kriminaaltoimik nr. 1-04-12 ühtegi uut episoodi, vaid piiritletud üht käitumise episoodi teisest käitumisest, mis oli suunatud riisumisele, käitumisest, mis oli suunatud Maksuametist käibemaksu väljapetmisele ning seega tegemist on muudetud, mitte uue süüdistusega. Tsiviilhagi palus prokurör jätta kriminaalasjas läbi vaatamata, mis tähendab, et tsiviilhagi tuleks vaadata läbi tsiviilkohtumenetluses. Prokurör palus tunnistada Indrek Reimann KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista temale karistuseks kolm aastat vangistust. Samuti palus prokurör tunnistada Indrek Reimann KrK § 143 lg 2 p 1 ja p 11 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista temale karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 64 lg1 alusel palus prokurör mõista Indrek Reimannile liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Prokurör palus tunnistada KSKrK § 1411 ja § 17 lg 6 järgi süüdi ja mõista karistuseks kolm aastat vangistust. Samuti palus prokurör tunnistada KSKrK § 143 lg 2 p 1 ja p 11 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdi ning mõista temale karistuseks kaks aastat vangistust. KarS § 64 lg1 alusel palus prokurör mõista Kaupo Survale liitkaristus kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõista kolm aastat vangistust. KarS § 49 alusel palus prokurör keelata Indrek Reimannil ja Kaupo Surval töötada juhtival ning materiaalselt vastutaval ametikohal kolme aasta jooksul. Kaitsjate seisukohad Indrek Reimanni kaitsja leidis, et esitatud süüdistus ei vasta KrMK nõuetele, Indrek Reimanni poolt riisumise ega kelmuse toimepanek ei ole tõendatud ning tema tegevuses puudub kuriteokoosseis, mistõttu ta tuleb kaitsja arvates õigeks mõista. Kaitsja põhjendas oma seisukohta järgmiselt: KrMK § 121 sätestab, et süüdistatavana vastutusele võtmise määruses märgitakse muu hulgas kuriteo toimepanemise aeg, koht ja muud asjaolud. Süüdistus peab olema konkreetne, et tagada süüdistatava kaitseõigus (s.o. konkreetsed väited, millele vastu vaielda). Antud asjas esitatud kirjeldatakse süüdistatava väidetavat käitumist, kuid süüdistusest ei tulene, kas ja kuidas Indrek Reimann väidetavalt riisutud raha omastas. Seega on süüdistus ebakonkreetne ja rikub süüdistatava kaitseõigust. Kaitsja leidis, et igati põhjendatud on antud asjas analüüsida tõendeid tsiviilõigusest lähtuvalt, kuivõrd Indrek Reimanni süüdistatakse riisumise ja kelmuse toimepanekus fiktiivsete ostumüügi tehingute sõlmimise teel. Kaitsja arvates kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, nagu ei oleks süüdistuse aluseks olevaid tehinguid toimunud. Antud juhul on tõsikindlalt tuvastatud vaid, et Indrek Reimann leppis kokku arvutimälude ostus OÜ-telt Z , F ja E

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.