1-07-537\1

(05231200310)Kohtunik Katrin Puhkason Kriminaalasi Viktor Adaritševi süüdistuses KarS § 120 järgi käskmenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav Viktor Adaritšev isikukood 36810190242, elukoht: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, ei tööta, varem kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit pole kohaldatud kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Kadri Kallas Juhindudes KrMS § 180 lg-st 1, §-st 254 RESOLUTSIOON Kohus O t s u s t a s:

1. Tunnistada süüdi Viktor Adaritšev KarS § 120 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 40 miinimumpäevamäära, arvestades miinimumpäevamäära 50.- krooni ja seega on rahaline karistus 2000.- krooni /kaks tuhat krooni ja 00 senti/. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 4100064939 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 4100064939 ühe kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number 4-07-537, süüdistatava nimi ja nõude sisu (rahaline karistus). .
2. Välja mõista menetluskuludena Viktor Adaritševilt riigituludesse: sundraha 5400.- krooni /viis tuhat nelisada krooni / ja määratud kaitsja tasu 849.60 krooni /kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 60 senti/. Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
3. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number, süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud).
4. Kohtuotsuse koopiad saata Viktor Adaritševile, tema kaitsja Kadri Kallasele (AB Sorainen Law Offices OÜ xxx ) ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule taotlust ei esitata, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus. Süüdistusaktis tuvastatud kuriteo asjaolud ja ettepanek karisutse liigi ja määra kohta: Viktor Adaritševi süüdistatakse süüdistusakti järgi selles, et tema olles alkoholijoobes, ähvardas 18.01.2005.a kella 14.20 paiku xxx kehavigastuste tekitamisega LJ, kellel oli alust arvata ähvarduse täideviimist, seega tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades, kui on alust arvata ähvarduse täideviimist pani V.Adaritšev toime KarS § 120 sätestatud kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Eneli Pau on teinud ettepaneku kohtule tunnistada Viktor Adaritšev süüdi KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses. Päevamäära suuruseks on miinimumpäevamäär 50.- krooni ja rahalise karistuse suuruseks jääb 2000 krooni, kuna V. Adaritšev pole varem kriminaalkorras karistatud, täidab rahaline karistus antud juhul karistuse eesmärke.. Kohtu seisukoht: Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga. Viktor Adaritševi on varem kohtulikult karistamata. Puuduvad karistust raskendavad ja kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Tema suhtes lõpetati 30.03.2006.a kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 7 alusel ühes kohustusega tasuda 30.06.2006.a riigituludesse 1500 krooni.. Kuna V.Adaritšev kohustust ei täitnud, väites, et unustas selle, uuendati prokuröri poolt KrMS § 202 lg 6,7 alusel 01.08.2006.a.menertlus. Arvestades prokuröri arvamust V. Adaritševile rahalise karistuse rakendamiseks ning antud kuriteo faktilisi asjaolusid ja eeltoodut leiab kohus, et Viktor Adaritševi võib karistada käskmenetluses KarS § 120 sanktsioonis ette nähtud kergema karistuse liigi – rahalise karistusega. Tõendamiseseme asjaolud on selged, esitatud kriminaaltoimiku materjalidest nähtub: - Põhja PO vanem konstaabel Jevgeni Bõstrovi ettekande kohaselt 24.01.2005.a tuli 18.01.2005.a kella 14.123 ajal Põhja PO-sse väljakutse xxx korterisse, kus käitub agressiivselt V. Adaritšev ähvardades kasutada jõudu LJ suhtes. Joobes V. Adaritšev toimetati osakonda kainema. 24.01.2005.a esitas LJ politseiosakonda avalduse, millest nähtus, et 18.01.2005.a tuli purjus vend V. Adaritšev koos mingi sõbraga korterisse, keda aga tema sisse ai tahtnud lasta. Vend ähvardas teda kööginoaga/tl.2/ - Kannatanu L Jsuulise kuriteo teate protokolli kohaselt kirjeldab toimunut nagu ettekandes, kuid selgitab, et kutsus politsei, kuna vend oli purjus ja hakkas teda noaga ähvardama. Kodus viibisid ka ema ja tema enda täisealised tütred, kuid ei soovi menetluse alustamist, kuna ei taha, et ema hakkab poja pärast muretsema /tl. 4/. Kannatanuna ülekuulamisel on LJ selgitanud, et vend V. Adaritšev elab koos emaga tema korteris, tema ise aga teisel aadressil. Tol korral oli ema juures, kui vend tuli purjus koju koos ühe tuttavaga, kellega tahtis joomingut jätkata. Tema ei lasknud tuttaval korterisse tulla, sest viimasel ajal läheb vend joomingu ajal üha agressiivsemaks. Vend vihastas ja haaras laualt kööginoa ja hakkas teda ähvardama loopis asju laiali. Taolist asjade loopimist on ennemgi olnud , samuti noaga ähvardamist, mistõttu ta eriti hirmu ei tundnud., politsei kutsus venna rahustamiseks kohale tl 12/. Seevastu tunnistaja GJ kinnitab, et kui köögis jutuajamise käigus haaras V. Adaritšev noa ja hakkas ema ähvardama, ehmus ta hirmmust, et võib tekitada vigastusi ja ta jooksis politseid kutsuma. Onu on varemgi purjuspäi juhitamatu ja ettearvamatu käitumisega. Onu enam ei tarvita alkoholi ja on end kodeerinud ./tl 18/ - Väljakutse põhjal on täidetud infoleht vägivalla juhtumi kohta /tl 6/, millest nähtub, et LJ on avaldanud, et varemalt on vend olnud vägivaldne tema suhtes, ta on pöördunud arstiabi järele. Vend on ähvardanud tappa, usub et see võib reaalselt toimuda. - Vastavalt joobe tuvastamise protokollile 18.02.2005.a kell 14.50 on Põhja PO-s V. Adaritševi näitas mõõteriist alkoholijoovet 3,52 %, millise näiduga V. Adaritšev nõus oli /tl 7/. Kahtlustatavana ülekuulamisel on V. Adaritšev andnud ütlusi, et ta oli tugevasti purjus ja ei mäleta midagi, kuid kinnitab, et joomise tõttu olid varem õe L J konfliktid, kuid pole vägivalda kasutanud. Kuriteole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang KarS § 120 järgi. Kuigi kannatanu LJon ülekuulamisel kinnitanud, et kuna sellisi juhtumeid on varem ka olnud eri olnud tal hirmu, seevastu aga korteris viibinud ja sündmus pealt näinud tunnistaja GJ kinnitab üheselt, et tal hakkas hirm , et V. Adaritšev võib ähvardust tekitada vigastusi (tappa) täide viia, kuna ta on purjuspäi juhitamatu ja ettearvamatu. Samuti on LJ vestluses politseitöötajatega kinnitanud, et taolisi vägivallaga ähvardusi on varemgi olnud. KarS § 120 sätestab kuriteona tapmisega, tervisekahjustamisega või olulises ulatuses vara rikkumises või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Vaatamata LJenda väljendatud arvamust, et tal polnud hirmu, kui purjus vend kööginoaga vehkima hakkas, leiab kohus, et tema ütlused on mõjutatud alustatud menetlusest, mida ta oma lähedase suhtes ei soovinud, kuid tunnistaja G. Jegašina tundis reaalset hirmu, mistõttu ta ka politseisse pöördus. Noaga ähvardamine purjus inimese puhul võib muutuda reaalseks tervisekahjustamiseks, seda enam et mõlemad nii kannatanu kui ka tunnistaja kinnitavad, et V. Adaritšev purjuspäi on agressiivne, juhitamatu ja ettearvamatu. On tuvastatud, et ta oli tugevas joobes. Tema käitumine täitis kuriteo objektiivse koosseisu, kuivõrd noaga vehkimine ja selle juurde kuuluv suusõnaline ähvardus purjus inimese poolt konflikti olukorras annab alust karta ähvarduse täideviimist. Tugev joobeseisund ei saa olla süüd välistavaks asjaoluks oma arusaamises teo tähendusest. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust. Noaga ähvardades pidas V. Adaritšev võimalikuks, et kannatanu võtab ta ähvardust reaalselt. Ähvardamisega rünnatav õigushüve ongi inimese vaimne tervis, noaga ähvardamine tähendab iseenesest vägivallaga ähvardamist, kuivõrd on üldteada, et noaga võib tekitada raskeid tervisekahjustusi ning võib põhjustada ka inimese surma. Vastavalt KrMS § 175 lg 4,9 hüvitab menetluskulud (määratud kaitsja tasu ja sundraha) süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007.a on kuupalga alammäär 3600.- krooni, seega sundraha II astme kuriteos 5400.- krooni. Katrin Puhkason Kohtunik