1-07-8605\4

(07244000084)Kohtunik Jüri Sakkart Rahvakohtunikud Saima Vou, Gale Popova Kohtuistungi sekretär Inna Kossinets Tõlk Inga Kaljus, Leonora Nõmmik Kriminaalasi Igor Ovsijenko süüdistuses KarS § 113; 418 lg.1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises Prokurör Maritsa Lillepea Süüdistatav Igor Ovsijenko Isikukood 36602062220, elukoht xxx ei tööta Karistatus varem kohtulikult karistamata Kaitsja Arvo Suuban Tõkend vahi all pidamine alates 11.01.2007.a. Igor Ovsijenkot süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 10.01.2007.a. kella 08.00 kuni 11.01.2007.a. kella 12.06, oma elukohas xxx, peale ühist alkoholi tarvitamist, vihahoos, peksis käte ja jalgadega S M pea ja keha piirkonda, tekitades sellega kannatanule aju-kolju kinnise tömbi trauma, kõhu kinnise tömbi trauma ja muid kergemaid kehavigastusi, mille tagajärjel saabus kannatanu surm. 1 Seega, Igor Ovsijenko, tappes teise inimese, pani toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Igor Ovsijenkot süüdistatakse selles, et tema, omamata relvaluba ja õigust hoida laskemoona, hoidis kuni 11.01.2007.a. oma elukohas xxx, ebaseaduslikult 5 (viit) jahipüssi padrunit kaliibriga

1. Käideldes ebaseaduslikult laskemoona, rikkus I. Ovsijenko Relvaseaduse § 45 lg.1 ja § 50 lg.1 sätteid. Seega, Igor Ovsijenko, käideldes ebaseaduslikult laskemoona, pani toime KarS § 418 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistuse episoodis KarS § 113 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises I. Ovsijenko ennast süüdi ei tunnistanud ja andis järgmisi ütlusi: S. M tuli nende majja, aadressil xxx, elama 2006.a. detsembri lõpus. Varem elas ta koos tema venna S, kes on surnud. Ta tundis ennast väga halvasti, sest tal oli luutuberkuloos. S. M oli väga nõrk ja liikus vaevu, suurema osa ajast lamas. 10 jaanuari õhtul tarvitasid alkoholi. Tema oli juba purjus. S. M läks väikesesse tuppa. Kõik uksed käivad kinni ja kui suurest toast kööki viiv uks on kinni, siis ei ole näha, kes ja mida tehakse koridoris, köögis ja väikeses toas. I. Ovsijenko kuulis, et ukse taga kukkus midagi. Ta läks väikesesse tuppa. S. M lamas selili põrandal, nägu oli verine - vasak kulm oli katki löödud. Ta istus voodile. Katsus naise kätt, ta oli elus, rääkis midagi. Samal ajal sisenes tuppa T. N. Küsis, kui kaua ta veel kavatseb seal olla ja läks ära. S. M oli elus, ta arvas, et naine on lihtsalt purjus, väsinud ja et talle ei ole vaja mingit abi osutada. Jättis ta põrandale lamama ja läks ära. Jätkasid suures toas joomist. Seal olid tema, isa, vend V.O, T. N, E.Š ja N. S. Nad kõik käisid perioodiliselt suurest toast väljas – koridoris, köögis ja õues. Tema jäi kõige esimesena purju ja heitis esimesena suurde tuppa magama. Mida ülejäänud pärast seda tegid ja kus nad magasid, ta ei tea. Kui ta 11.01.2007.a hommikul ärkas, tarvitasid tema isa ja T. N juba alkoholi. Kus viibis vend V ja millal ta sinna ilmus, ei mäleta. Hommikul tulid külalised: E. Š ja N. S. Kõik istusid laua taha ja hakkasid alkoholi tarvitama. Ta otsustas ahju küdema panna, läks hommikul kell 11 õue ja avastas S. M , kes lamas maja taga õues, vanni lähedal. Ta läks tema juurde ja katsus teda. Keha oli külm. Sai aru, et S. M on surnud. Läks tagasi tuppa ja teatas sellest kõigile. Tema, vend ja T. N läksid õue ja veendusid samuti, et S. M on surnud. Läksid tagasi majja. Ta palus venda, et too käiks naabri juures ja kutsuks välja politsei. Kõik, kes majas viibisid, asusid laua taga ja kuni politsei saabumiseni kusagil ei käinud. Kõikide majas viibivate isikute ja S. M vahel ei olnud konflikte ei 10 ega 11 jaanuaril 2007.a. Mingeid ähvardusi ta T. N suhtes ei väljendanud ja ei sundinud teda S. M tapmist enda peale võtma. T. N ise kirjutas talle kolm kirja, 2007.a. aprillis, mais ja juunis. Esimeses kirjas teatas ta, et neil sünnib laps ja et ta ei tea, mida temaga teha. Teises kirjas teatas, et elab koos teise inimesega. Ovsijenko kirjutas kirja oma vennale, kus tundis huvi, mida T. N temast tahab. Kirjas ei olnud ähvardusi tema aadressil. Kannatanu O T andis ütlusi, et tema õde S. M ei töötanud, tal ei olnud kindlat elukohta. Ta ei olnud temaga kohtunud. S. M tarvitas palju alkoholi, põdes raskelt luutuberkuloosi, lahkus haiglast aasta enne surma. Arstid arvasid, et pärast seda jäi tal elada mitte rohkem kui pool aastat. Iseloomult oli äkiline, agressiivne, armastas toppida oma nina teiste asjadesse, võis kakelda. S. M oli kaks last, kuid ta jäeti vanemlikest õigustest ilma. Igor Ovsijenkot ta tunneb. Tema ja ta õe vahel olid normaalsed suhted. Nendevahelistest konfliktidest ta ei kuulnud. Tsiviilhagi ei esita. N S andis ütlusi, et iga päev, alates 9-11 jaanuarini 2007.a. tuli ta koos oma elukaaslase Eduard Š Ovsijenkode majja aadressiga xxx.. Kui nad tulid sinna 9 ja 10 jaanuaril, viibisid majas V ja Igor Ovsijenko, nende isa V O, T N ja S M. Nad istusid suures toas ja tarvitasid 2 alkoholi. Mingeid konflikte ei olnud. Kui tulid 11 jaanuaril 2007.a kell 11, viibisid majas vennad Ovsijenkod, nende isa, T. N. Märkas T. N silma all sinikat, varem seda seal ei olnud. Istusid suurde tuppa, hakkasid alkoholi tarvitama. Keegi tuli õuest – täpselt ei mäleta, kes, aga vist T. N ja teatas, et avastas maja tagant S. M laiba. Kell oli umbes
2. Igor ja V Ovsijenko läksid õue. Pärast seda läks V O naabri juurde, et teatada leitud laibast telefoni teel politseisse. Ise ta S. M laipa ei näinud. Majas ei olnud juttu S. M tapmisest. Mingeid I. Ovsijenkopoolseid ähvardusi T. N aadressil ta ei kuulnud. I. Ovsijenko ei peksnud teda ja ei nõudnud, et ta võtaks S. M tapmise enda peale. Tuli politsei ja pidas nad kinni. E Š kinnitas, et käisid 9 ja 11 jaanuaril 2007.a. koos N. S O juures. Ei mäleta, et oleksid käinud nende juures 10 jaanuaril. Sinikat T. N näol nägi ta 8 või 9 jaanuaril, kui kohtas T. N tänaval. Naine ütles talle, et oli ennast ära löönud. 9 ja 11 jaanuaril ta S. M Ovsijenkode majas ei näinud. Kas seal oli T. N, ta ei mäleta. 11 jaanuaril ta vist käis suures toas. Nad tulid kell 10, tarvitasid alkoholi, kell 12 tuli politsei ja nad kõik peeti kinni. Sai alles politseilt teada, et maja juurest avastati S. M laip. E. Š ei näinud ja ei kuulnud, et I. Ovsijenko oleks T. N ähvardanud, teda peksnud või nõudnud, et ta võtaks S. M tapmise enda peale. Seoses 1939.a. sündinud V O surmaga, avaldati KrMK § 291 lg.1 alusel tema kohtueelse uurimise käigus antud ütlused. Tema ütlustest nähtub: Saanud 08.01.2007.a. pensioni, tarvitas alkoholi. Koos temaga elavad majas tema poeg Igor Ovsijenko, tema elukaaslane T N, noorem poeg V O. S M elas varem koos tema poja S. Poeg suri 2006.a. Pärast seda käis naine tihti neil külas. 10.01.2007.a. tarvitas terve päev alkoholi ja ei mäleta, kes nende juurde tuli või kes ära läks. Kõik päevad on segamini läinud. Jõi ennast purju, heitis magama. Tema ja ta poeg V magavad suures toas. Kui S M tuli, magas ka tema suures toas. I. Ovsijenko ja T. N magasid väikeses toas. Ta ei näinud ega kuulnud, et S. M ja kellegi tema poegade või T. N vahel oleksid olnud konfliktid. Tema juuresolekul keegi kedagi ei peksnud. 11.01.2007.a. ärkas, tarvitas jälle alkoholi, koos T. N. Oma poegi ta ei näinud. Külla tulid N. S ja E. Š. Jätkasid alkoholi tarvitamist. Igor Ovsijenko läks õue. Tuli tagasi ja teatas, et leidis surnud S M. Keegi kutsus välja politsei. Kd.2 t.lk.47-49, 123-
3. T N. Elas Ovsijenkode majas. Seal elasid veel vennad Ovsijenkod, nende isa ja S M. Ajavahemikul alates 6 kuni 11 jaanuarini 2007.a., tarvitasid alkohoolseid jooke. Nende juurde külla tulid N. S ja E. Š. 10 jaanuaril jõid terve päev. Keegi tuli ja keegi läks ära. Õhtul läks S. M väikesesse tuppa. Seejärel läks sinna ka I. Ovsijenko. T. N läks vaatama, mis seal toimub. S. M lamas põrandal kõhuli maas. Tema kõrval voodil istus I. Ovsijenko. Nägi S. M näol verd. I. Ovsijenko karjus tema peale jämedalt, ta läks toast ära. Läks suurde tuppa. Lühikese ajavahemiku pärast tuli I. Ovsijenko. Jätkasid alkoholi tarvitanust. S. M ta rohkem ei näinud. Kohtueelse uurimise käigus andis ütlusi, et S. M näol ta verd ei näinud t.lk.85 kd.
4. Oli purjus ja kuigi ta magab koos I. Ovsijenkoga väikeses toas, magas ta sellel ööl koos I. Ovsijenkoga suures toas diivanil. Tõusis vara hommikul ja läks kööki, et vett juua. Koridoris komistas mingi kilekotis oleva eseme otsa. Kohtus andis ütlusi, et see oli S. M surnukeha. Miks ta nii otsustas, seda selgitada ei osanud. Mis kilekotis oli, ta ei näinud. Tunnistajana ülekuulamisel 11.05.2007.a. andis ütlusi, et nägi koridoris S. M surnukeha, mis lamas seljal, jalad olid köögis ja pea koridoris. M nägu oli pööratud lae suunas, näol oli veri. Teatas sellest I. Ovsijenkole ja nad viisid koos venna V. Ovsijenkoga S. M laiba õue – kd.3 t.lk.25-
5. Kohtuistungi käigus ütles nendest ütlustest lahti. S. M laipa ta ei näinud. Kui tuli tagasi, ei rääkinud kellelegi midagi. Äratas isa V. O ja nad jätkasid joomist. Pärast ärkas I. Ovsijenko. Ta väljus väikesest toast õue. Ei mäleta, kas tema vend V O oli hommikul kodus. Tavaliselt läheb ta öösel kodunt ära ja kui magab, siis suure toa põrandal. Siis tulid N. S ja E. Š. 3 Hakkasid jooma. S. M ei olnud. Seejärel kutsus I. Ovsijenko T. N õue. Näitas talle maja taga vanni lähedal S. M laipa. Ütles, et tema peab tapmise enda peale võtma. T. N sai aru, ei I. Ovsijenko tappis S. M. Läksid tagasi tuppa. Laua taga istudes nõudis I. Ovsijenko, et ta võtaks S. M tapmise enda peale. Ütles, et talle ei anta palju. Aga kui ta keeldub, siis süstib ta talle veeni õhku ja ta sureb. Seejuures lõi talle rusikaga näkku. Hakates oma elu pärast kartma, nõustus võtma S. M tapmise enda peale. Jutuajamise juures viibisid vend V, isa V. O, N. S ja E. Š. Kohtueelse uurimise käigus antud ütlustes T. N sellest ei rääkinud - kd.1 t..lk.
6. I. Ovsijenko ütles vennale V. O, et too läheks ja kutsuks politsei. Kui tuli politsei, teatas ta, et tappis S. M tüli ja kakluse käigus, mis toimus maja taga ões. Ülekuulamisest ülejärgmisel päeval, teades, et I. Ovsijenko viibib vahi all, rääkis, kuidas kõiki tegelikult oli. Seda, et tema jopelt leiti S. M vere jälgi, selgitab sellega, et jope rippus väikeses toas tugitoolil ja sellele võisid sattuda S. M vere piisad. Kohtueelse uurimise käigus andis ütlusi, et tema jope rippus väikeses toas nagis – t.lk.26 kd.
7. 2007.a.mai kuus toimud ülekuulamisel rääkis uurijale, et I. Ovsijenko kirjutas talle vanglast ähvarduskirja. Selle kirja andis talle edasi V. O. Tema andis selle kirja politseitöötajale. Ise kirjutas I. Ovsijenkole vanglasse kolm kirja. Kohus uuris kahte T. N kirja I. Ovsijenkole ja I. Ovsijenko kirja oma vennale V. O. Mingeid ähvardusi T. N aadressil nendes kirjades ei ole. T. N I. Ovsijenkole adresseeritud kirjadest ei nähtu, et ta kardab I.Ovsijenkot. T. N andis kohtus ja kohtueelse uurimise käigus väga vastuolulisi ütlusi. Kohus andis ütlusi, et politseitöötajate saabudes tunnistas ennast S. M tapmises süüdi. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalides ei ole mingeid tõendeid sellest, et T. N, tema kinnipidamisel 11.01.2007.a. hommikul, oleks andnud ülestunnistavaid ütlusi S. M tapmise kohta. Ta oli kahtlustatav kuni 11.05.2007.a., nii nagu ka V O ja tema isa V. O. Mitte kordagi kohtueelse uurimise käigus ei andnud ta ütlusi, kus oleks tunnistanud ennast süüdi S. M tapmises. Ülekuulamise ajal kohtus ütles lahti oma varem antud ütlustest, et nägi tapetud M surnukeha köögis, väikese toa ukse ees ja teatas sellest vendadele Ovsijenkodele. Vastuolulised on tema ütlused ka tapetud S. M vere jälgede sattumise kohta tema jopele. Kohus loeb kahtlustäratavateks ja mitte millegagi tõendatuteks T. N väited, et ta kartis I. Ovsijenkot ja sellepärast rõõnas enda peale ja andis vastuolulisi ütlusi. T. N ütlused, et I. Ovsijenko poolt lähtusid tema aadressil ähvardused ja et mees teda peksis, ei ole millegagi tõendatud. Seejuures, vastavalt T. N ütlustele, viibisid selle juures ka N. S ja E. Š, vendade Igori ja V isa ja mõlemad vennad. Mitte keegi ülalnimetatud isikutest ei kinnita T. N ütlusi. Tunnistaja T. N ei suutnud kohtule mõistusepäraselt ja selgelt selgitada, miks ta erinevatel ajaperioodel andis diametraalselt vastandlikke ütlusi. Seoses sellega tuleb tema nii kohtuistungi käigus kui ka kohtueelse uurimise käigus antud ütlused, kui ebausaldusväärsed, jätta täielikult läbi vaatamata (RK 3-1-1-07). Tunnistaja H. S M ja T N ei tunne. Pole kunagi nendega suhelnud. Ovsijenkode perekond elab tema kõrvalmajas xxx tänaval. Konflikte nendega olnud ei ole. 11 jaanuaril 2007.a.hommikul kella 12 paiku koputas tema uksele V O ja palus helistada ning kutsuda välja politsei. Ta vastas mehele, et tema politseid kutsuma ei hakka. Oli kuulnud, et V. O oli viibinud psüühikahäire ravil ja võis midagi välja mõelda. V O ütles talle, et tema vend Igor tappis S M ja et tema laip lebab õues. Ta helistas politseisse ja ütles edasi kõik, mida V. O talle oli öelnud. 10 jaanuari õhtul ja ööl vastu 11 jaanuari 2007.a. ei märganud ta Ovsijenkode maja juures või majas sees midagi kahtlustäratavat. V O, KrMK § 71 lg,.2 alusel, keeldus kohtuistungil ütluste andmisest oma lihase venna Igor Ovsijenko vastu. KrMK § 291 lg.2 alusel, tema kohtueelse uurimise käigus antud ütlusi ei avaldatud. Kohus uuris samuti järgmisi tõendeid: 4 - sündmuskoha vaatlusprotokoll ja tehnilise uuringu protokoll, skeem ja fotod - kd.2 t.lk.1-14; kd.3 t.lk.28-
8. Läbiotsimismäärus, protokollid ja foto – kd.2 t.lk.77-83, 90-
9. Asitõendite vaatlusprotokoll ja fotod – kd.2 t.lk.100-116, 126-132; kd.3 t.lk.43-
10. Surnu kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt nr.27 – kd.2 t.lk.145-
11. Kohtu-meditsiinilise ekspertiisi akt nr.20 – kd.3 t.lk.14-
12. Tulirelva ekspertiisi akt nr. TB-029-07/700 – kd.2 t.lk.135-
13. Värvkatte tükkide ekspertiisi akt nr. AV-731-07/2723 – kd.3 t.lk.71-
14. Molekulaar-geneetilise ekspertiisi akt nr. 070080 – kd.3 t.lk.6-
15. Uurinud kõiki kohtumenetluse poolte poolt esitatud tõendeid, tegi kohus kindlaks: I. Ovsijenko pole ennast kunagi süüdi tunnistanud füüsilise vägivalla kasutamises ja S. M tapmises. Ei eita, et nägi S. M 10 jaanuari 2007.a. õhtul, kui ta lamas nende maja väikeses toas põrandal. Tal oli kulm katki löödud. Mees lahkus toast, naine jäi sinna lamama. Arvas, et S. M on lihtsalt purjus. Ta ise oli ka purjus. Lähtudes tubade asetusest majas aadressiga xxx, ei saanud suures toas viibivad isikud juhul, kui uks oli suletud, näha seda, mis toimub väikeses toas, koridoris või köögis – kd.2 t.lk.
16. Keegi tunnistajatest ei andnud ütlusi, et ta nägi, kuidas I. Ovsijenko peksis S. M ja ta tappis. Süüdistatava ja tunnistajate ütlusi hinnates tuleb arvestada seda, et nad tarvitasid mitmel järjestikusel päeval alkohoolseid jooke, viibisid alkohoolse joobe seisundis, paljud nende päevade sündmused on neil mälus segamini. Tunnistaja R. H ütlustest nähtub, et 11.01.2007.a. hommikul palus V O teda kutsuda välja politsei. Ütles, et Igor Ovsijenko tappis S. Miks ta nii ütles ja millest ta sellised järeldused tegi, kohus ei tuvastanud. V O, olles Igor Ovsijenko vend ja kasutades oma õigust, keeldus ütluste andmisest. Ei ole tõendeid, et V. O oli S. M tapmise tunnistajaks. Süüdistatava ja tunnistajate antud ütlustest nähtub, et nad ei mäleta, millal 11.01.2007.a. hommikul ilmus V.O, kus ta viibis 10 jaanuari ööl vastu 11 jaanuari 2007.a. ja kus ta magas. On kindlaks tehtud, et I. Ovsijenko avastas kella 12 paiku päeval maja lähedalt S. M laiba, teatas sellest kõikidele majas viibijatele. Seejuures, sugugi mitte kõik neist ei mäleta, kes teatas S. M laiba avastamisest. Ja kes seejuures majas viibisid. I. Ovsijenko saatis venna V. O naabri, R. H juurde, et telefoni teel politsei välja kutsuda. Mida mõtles ja otsustas V. O, jäi välja selgitamata. Uuritud tõenditest nähtub, et keegi ei peksnud S. M ja keegi ei sõimelnud temaga. Kõikidest isikutest, kes olid 11.01.2007.a. hommikul xxx asulas, xxx majast politsei poolt kinni peetud, on kehavigastuste jäljed fikseeritud ainult T. N. T. N kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktist 18.01.2007.a. nähtub, et tal sedastati hulgalised hematoomid näo ja keha piirkonnas, mis olid tekkinud 4-9 päeva enne läbivaatust. Seega, perioodil alates 9 kuni 13 jaanuarini 2007.a. – kd.2 t.lk.
17. See ei välista nende tekkimist 9-11 jaanuaril 2007.a. T. N väidab, et I. Ovsijanko lõi teda üks kord vastu nägu. Keegi tunnistajatest, kes T. N ütluste põhjal selle juures viibisid, ei kinnita, et I. Ovsijenko peksis T. N. I. Ovsijenko ise eitab seda samuti. Kui I. Ovsijenko lõi T. N üks kord, jääb arusaamatuks, kust pärinevad tema kehal olevad ülejäänud ekspertiisiga tuvastatud peksmise jäljed. Kes, millal ja mis asjaoludel need talle tekitas? Vastavalt molekulaar-geneetilise ekspertiisi aktile, T. N kuuluval ja sündmuskoha vaatlusel 11.01.2007.a. xxx väikesest toast ära võetud voodikattel, öösärgil, parema ja vasaku käe kindal leiti T. N vere jälgi. Tema vere jäljed olid avastatud samuti spordipükstelt, jakilt ja lillat värvi jopelt, mis olid ära võetud T. N kinnipidamisel 11.01.2007.a. T. N kuuluva lilla jope voodril, selja piirkonnas, avastati S. M vere jäljed. S. M vere jäljed olid samuti avastatud sündmuskoha vaatlusel xxx maja koridoris ja väikeses toas – kd.2 t.lk.6-
18. Asjaolud, kuidas 5 S. M veri sattus väikeses toas olevatele esemetele, riietele ja kuidas tapetu veri sattus T. N jope voodrile, jäid välja selgitamata. I. Ovsijenko riietel, mida ta oma sõnade järgi kandis 10 ja 11 jaanuaril 2007.a., S. M verd ei avastatud. Mõlemalt I. Ovsijenko käelt avastati T. N DNA jäljed, kuid S. M DNA-d ei avastatud. T. N ja I. Ovsijenko olid elukaaslased ja sellepärast on T. N DNA olemasolu I. Ovsijenko kätel täiesti seadusepärane. Majast xxx peeti 11.01.2007.a. kell 12 kinni Igor Ovsijenko, V O, nende isa V O, T N, N S, E Š. Nende isikute ütluste alusel viibisid nad 10.01.2007.a. selles majas ja jõid pidevalt, alates 08.01.2007.a. Nende ütlustest nähtub, et sellel ajal toimunut mäletavad nad üleüldse halvasti, kõik päevad on omavahel segamini läinud. Nad väidavad, et mingeid konflikte ei olnud. Keegi ei peksnud kedagi. Nende kinnipidamisel kahtlustatavatena 11.01.2007.a. kahtlustati kõiki viit isikut S. M tapmises xxx asuvas majas ja tema keha ümberpaigutamises õue, maja kõrvale. S. M kohtu-meditsiinilise ekspertiisi aktist nähtub, et ta lamas vasakul küljel mitte vähem kui 18-24 tundi – kd.2 t.lk.
19. Sündmuskoha vaatlusel 11.01.2007.a kell 12, leiti laip maja kõrvalt, paremal küljel lamamas ja tekiga kaetuna – kd.2 t.lk.
20. Vaadeldes riideid, milles S. M 11.01.2007.a. surnukuuri toodi, näitas ekspert, et nende pükste külgmine välispind, mis olid tal jalas tema avastamisel, oli mullaga määrdunud nii vasakult kui ka paremalt poolt. Mullaga oli määrdunud samuti tema kampsuni parem varrukas, laibal jalas olnud sokkide tallapinnad – kd.2 t.lk.
21. Ei ole välistatud, et S. M ise liikus sokkides õues ja määris need mullaga ja et ta lamas mitte vähem kui 18 tundi kohas, kust ta 11.01.2007.a. kell 12 leiti. Vastavalt ekspertiisi aktile, S. M surm saabus aju-kolju kinnise tömbi trauma tagajärjel, millega kaasusid verevalandused kelmete alla ja peaaju vatsakestesse. Peale selle sedastati tal kõhu kinnine tömp trauma, verevalum paremat neeru ümbritsevas koes ja parema neeru väratis, maksa sagitaalne rebend, verevalumid pea juustega kaetud ala pehmetes kudedes ja näo pehmetes kudedes, hulgalised nahamarrastused, haavad ja nahaalused verevalumid näol, verevalumid üla- ja alahuule limaskestal, verevalumid vasakul pool rinna pehmetes kudedes. Kõik need vigastused olid elupuhused ja tekkisid lühikest aega enne surma kõva tömbi eseme toimel, võimalik, et korduvatest jalalöökidest; kusjuures kõhuõõnesisese verejooksuga maksarebend tekkis jõu rakendamisel kõhu eesseinale kannatanu selili asendis olles. Tema näol sedastati ka vanad nahaalused verevalumid, mis tekkisid 5-6 päeva enne surma saabumist. Mis ajavahemikus S. M peksti ja kes peksis, ei õnnestunud kindlaks teha. Tema surm saabus pärast kõikide kehavigastuste saamist ajavahemikus mõnest minutist kuni ühe tunnini. Missuguses järjekorras mingi kehavigastus tekitati, ei ole võimalik kindlaks teha. Ei ole välistatud, et hommikul löödi talle vastu huuli või mingid löögid näkku, rinna pehmetesse kudedesse, kuid samuti võib olla, et kõik kehavigastused olid tekitatud kohe, mitte aga mingi aja möödudes. S. M laiba vaatlusel avastati vasaku kulmukaare välisotsa kohal kulgeva haava kohal naha pinnal rohelist valget värvi kuivanud värvi osad – kd.2 t.lk.
22. Vastavalt ekspertiisi aktile, S. M pea laubaosas olevast haavas leitud värvkatte tükid on identsed xxx maja köögi uksepiidalt võetud värvkattega – kd.3 t.lk.
23. Seega, ta kas kukkus või teda löödi vastu uksepiita. Vastavalt eksperdi arvamusele ei saanud ülalnimetatud kehavigastused tekkida kannatanu kukkumisel oma kasvu kõrguselt. Seda kinnitavad kaudselt ka I. Ovsijenko ütlused. Ta räägib haavast S. M kulmu piirkonnas siis, kui I. Ovsijenko nägi teda 10.01.2007.a. õhtul väikeses toas. T. N kohtuistungi käigus antud ütlustest nähtub, et vara hommikul avastas ta S. M surnuna, lamamas selili koridoris, köögi sissekäigu juures. Selle väite lükkab ümber eksperdi arvamus, asetades samas kahtluse alla T. N ütlused. 6 Ei ole välistatud, et S. M ise, või siis keegi, peale talle kehavigastuste tekitamist, viis ta õue. S. M heitis või ta pandi vasakule küljele selles kohas, kust ta avastati. Hiljem keeras keegi ta paremale küljele. See on tõendatud sellega, et tema pükstelt avastati pori nii vasakult kui ka paremalt poolt, samuti ka parempoolselt põlvelt. Lohistamise jäljed puuduvad. Riiete seljapoolses osas pori ei ole. Löök kõhtu aga oli tekitatud siis, kui ta lamas selili. Võib oletada, et õues teda ei pekstud, vaid kõik kehavigastused olid tekitatud majas aadressiga xxx. S. M vere jäljed olid avastatud koridori põrandalt ukse kõrvalt, mis viib ruumi, kus asub ahju uks ja väikesest toast, voodi kõrvalt põrandalt. Ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et 11.01.2007.a. hommikul põletati xxx asuva maja ahjus riideid. I. Ovsijenko ütlustest nähtub, et 11.01.2007.a. kell 11 läks ta puude järgi, et ahju kütta. Avastas S. M laiba. Kutsuti välja politsei. Kui xxx majas koostati sündmuskoha vaatlusprotokolli, vaadeldi ka ruumi, kus asub ahi. Vaatlusest nähtub, et ahju uks on avatud. Selle kohta, et ahi köeb ja et seal põlevad asjad, pole protokollis midagi näidatud. Põletatud asjade jäänused avastati ahjust alles 19.01.2007.a. – kd.2 t.lk.90-
24. Pärast seda, kui 12.01.2007.a. vabastati vahi alt kõik kahtlustatavad peale I. Ovsijenko. Kes xxx maja elanikest pärast seda ahju küttis ja seal riideid põletas, ei ole tuvastatud. Kohtule jääb arusaamatuks, mille põhjal tegi süüdistus järelduse, et S. M peksis käte ja jalgadega vihahoos I. Ovsijenko. Mingeid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Tapmise motiivi tuvastatud ei ole. Ajavahemikus 10-11 jaanuarini 2007.a., kui oli toime pandud S. M tapmine, viibisid xxx majas vähemalt 6 inimest ja igaüks nendest võib olla kahtlustatav S. M tapmises. Uurinud kõiki kohtuistungi käigus kogutud tõendeid, jõudis kohus järeldusele, et need ei ole piisavad selleks, et tunnistada Igor Ovsijenko süüdi S. M tapmises xxx asuvas majas ajavahemikus 10 jaanuarist kella 08.00 kuni kella 12-ni
25. jaanuaril 2007.a. Tõendid, mis olid kogutud ja uuritud kohtuistungi käigus, et lükka ümber Igor Ovsijenko versiooni selle kohta, et tema S. M ei tapnud. Kohtul on põhjendatud kahtlusi selles, et nimetatud kuriteo pani toime Igor Ovsijenko ja süüdistusel ei õnnestunud neid kahtlusi kohtuistungi käigus ümber lükata. Vastavalt KrMK § 7 lg.3, kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Seoses ülaltooduga, tuleb Igor Ovsijenko süüdistuses kuriteo toimepanemises KarS § 113 järgi õigeks mõista, tema süü tõendamatuse tõttu. Süüdistuses KarS § 418 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises tunnistas I. Ovsijenko ennast täielikult süüdi. Andis ütlusi, et kõik 5 padrunit, mis tema xxx asuvas majas teostatud läbiotsimise käigus olid ära võetud, kuuluvad talle. Ta leidis need juba ammu ja hoidis väikeses toas kapi sahtlis. Kuidas üks viiest padrunist sattus T. N käekotti, selgitada ei oska. Luba jahipüssi laskemoona hoidmiseks tal ei ole. Kahetseb tehtut. T. N selgitas, et ta ei tea, kuidas sattus jahipüssi padrun tema kotti. Sellest, et I. Ovsijenko majas hoitakse jahipüssi padruneid, tema ei teadnud. Kohus uuris samuti järgmisi tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokoll 11.01.2007.a. majas aadressiga xxx. Väikese toa vaatlusel leiti ühest kapi sahtlist 4 padrunit kaliibriga 20, kapi riiulil olevast naiste musta värvi käekotist leiti üks padrun kaliibriga 20 – kd.2 t.lk.1-
26. Asitõendite vaatlusprotokoll, sealhulgas 5 padruni vaatlus. Kõikide padrunite kestadel on kiri Baikal 20 RUSSIA – kd.2 t.lk.126, fototabelid 128-129,
27. 7 Ekspertiisi akt nr. TB-029-07/
28. Eksperdi arvamusest nähtub, et kõik viis padrunit on identsed, kaliibriga 20, jahipüssi padrunid. On kasutamiskõlblik laskemoon – kd.2 t.lk.
29. Kohtuistungi käigus oli tõendatud, et I. Ovsijenko hoidis ebaseaduslikult oma kodus aadressil xxx kuni äravõtmise hetkeni 11.01.2007.a. viit jahipüssi padrunit kaliibriga 20, mis olid kasutamiskõlbulikud. I. Ovsijenkol puudus õigus jahipüssi laskemoona hoidmiseks. Ebaseadusliku lahingumoona käitlemisega rikkus ta Relvaseaduse § 45 lg.1 ja § 50 lg.1 sätteid. Kohus arvab, et 5 padruni hoidmine on oluline kogus, mis kuulub KarS § 418 lg.1 dispositsiooni. Seega pani I. Ovsijenko toime KarS § 418 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo ja tema süütegu on õieti kvalifitseeritud. Igor Ovsijenko on varem kohtulikult karistamata. Süüteo pani toime otsese tahtlusega. Tema süüd kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse. Võttes vastu otsust karistuse kohta arvestab kohus seda, et I. Ovsijenko viibis vahi all alates 11.01.2007.a. Juhindudes KrMK §§ 306, 311- 313; 315 -317; 318 kohus: OTSUSTAS: Igor Ovsijenko süüdistuses kuriteo toimepanemises KarS § 113 järgi õigeks mõista, kuna selle kuriteo toimepanemine tema poolt ei ole tõendatud. Igor Ovsijenko süüdi tunnistada KarS § 418 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Arvestades seda, et Igor Ovsijenko viibis KarS § 68 lg.1 alusel vahi all alates 11.01.2007.a. kuni 26.11.2007.a., lugeda kohtu poolt mõistetud karistus kantuks. Vabastada Igor Ovsijenko vahi alt kohtusaalis. Juhindudes KrMK § 180 lg.3 ja § 181 lg.1, loeb kohus võimalikuks vabastada I. Ovsijenko määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi kulude tasumisest osaliselt. Välja mõista Igor Ovsijenkolt menetluskulud määratud kaitsja poolt osutatud õigusabi eest summas 5000 krooni. Ülejäänud osas jätta nimetatud kulud riigi kanda. Välja mõista Igor Ovsijenkolt riigituludesse menetluskulud: 980 krooni ekspertiisikulud, 191.90 krooni kriminaalasja materjalide kopeerimise kulud, 5400 krooni sundraha. Väljamõistetud summad tuleb Igor Ovsijenkol tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus: „Igor Ovsijenko, 1-07-8605, kohtukulud“, „Igor Ovsijenko, 1-07-8605, sundraha“. Kohtukulud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul, arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumise päevast. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuse tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile, täitemenetluse läbiviimiseks Täitemenetluse Seadustikus sätestatud korras. 8 Asitõendid: nokats, saapad, talvejope, spordipüksid Yamahha, fliisjakk, T-särk, valget värvi jakk, spordipüksid Nike, lillat värvi jope, taskurätik, sokid, punased teksapüksid, roosa spordijakk, öösärk, osa voodikattest, nahksõrmikud, osa kardinast, tekikott, teksatagi, kampsun, jope, saabas ja musta värvi kile – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Salvestis 09/07 – jätta kriminaalasja juurde. Viru Maakohtu kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni korras kaebuse Viru Ringkonnakohtule, Viru Maakohtu kaudu, millest tuleb Viru Maakohtule teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Viru Maakohtule kirjalikult, 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolele oli tagatud võimalus kohtotsusega kohtus tutvuda. Vahi all peetav süüdistatav ja tema kaitsja võivad kaebuse esitada 15 päeva jooksul, alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Peale kohtuotsuse avaldamist on menetluspoolel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kohtunik Jüri Sakkart /allkiri/ Rahvakohtunikud Õie Ilikajeva, Gale Popva /allkirjad/ Tõlge õige Tõlk L. Nõmmik Viru Ringkonnakohtu 13.03.2008.a. kohtuotsusega Täiendada Viru Maakohtu 26.11.2007 otsuse resolutiivosa järgmiselt – süüdistataval Igor Ovsijenkol oli alusetult vabadus võetud 7 / seitse / kuud ja 16 / kuusteist / päeva. Muus osas jätta Viru Maakohtu 26.11.2007 otsus Igor Ovsijenko suhtes muutmata. Kaitsja Arvo Suubani apellatsioon rahuldada osaliselt, prokurör Mariza Lillepea apellatsioon jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus on kättesaadav Viru Ringkonnakohtu kantseleis 13.03.2008 peale kella 16.
30. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel. Riigikohtu 08.09.2008..a. kohtuotsusega
31. Jätta Viru Ringkonnakohtu
32. märtsi
33. a kohtuotsus Igor Ovsijenko süüdistusasjas KarS § 113 ja § 418 lg 1 järgi muutmata ja kassatsioon rahuldamata. 9