← Eesti

1-08-9212\4

1-08-9212 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. augustil 2008.a Kohtla-Järve kohtumajas avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9212 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungisekretär Olga Štšeglova, tõlk Svetlana Hamaza Prokurör Kristiina Erte Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Andrei Iljuhhin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Iljuhhin (isikukood: 36110170354; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Andrei Iljuhhin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Andrei Iljuhhin´ile. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11.07.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Iljuhhin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Iljuhhin mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 22.01.1996.a kohtuotsusega krK § 207 lg.1, § 207 lg 3, § 143 lg 3 p 1, § 141 lg 2 pp 2,3,4,5, § 188, § 101 p.p. 3,4,5 järgi ning KrK §40 lg 1 kohaldamisega karistati 15 aastase vabadusekaotusega. Karistuse kandmise algus oli 15.12.1994.a ja lõpp on 15.12.2009.a. 1 Viimati arutati A. Iljuhhini ennetähtaegse vabanemise küsimus Harju Maakohtus 04.06.
  2. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest ning määrati, et uuesti vabastamise küsimust võib arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel alates määruse jõustumisest. Määrus jõustus 17.07.2007 ( is toimik lk 56-59). Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 17.07.
  3. Andrei Iljuhhini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et võimalikul vabanemisel asub ta elama elukaaslase M. G. juurde aadressil xxx. Enne vangistust töötas. Vanglas ei tööta, sissetulek puudub. Peale vabanemist planeerib minna tööle xxx OÜ, xxx. Omab eriala, vanglas täiendas ennast ning õppis riigikeelt, osales sotsiaalprogrammides. Soovib elada seaduskuulekalt, töötada ja tasuda hagi. Tunnistab ühiskonnas aktsepteeritud väärtusi: perekonda, kodu, tervislikke eluviise. Sooritanud kuritegu kahetseb. Karistatud vaid 1 kord. Pani toime rea raskeid isikuvastaseid kuritegusid, mis olid ettekavatsetud, organiseeritud ning milles kasutati tulirelvi. Ohtu suurendavaks teguriks on isiku suhtlemine kriminaalse taustaga isikutega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Viru Vangla taotlust Andrei Iljuhhini tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetaval on vabaduses elu- ja töökoht ning vestluses elukaaslasega selgus, et ta on nõus kinnipeetava enda juurde elama võtma. Andrei Iljuhhin kahetseb toimepandut, mistõttu usub kriminaalhooldusametnik, et kinnipeetav ei pane toime uut kuritegu ja elab seadusekuulekalt. Kriminaalhooldusametnik arvab, et Andrei Iljuhhin on oma karistust kaua kandnud (14 aastat) ning ühiskonnast eemal olnud vajab enne täieliku vabanemist kriminaalhooldusametniku järelvalvet, et ühiskonda sulanduda. Andrei Iljuhhin taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta kahetseb sügavalt oma kuritegu ja saab aru, milliseid kannatusi on ta toonud kannatanute peredele. Tal oli tööandjalt garantiikiri, see oli esitatud Murru Vangla kontaktisikule. Prokuröri hinnangul on Andrei Iljuhhini ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. A. Iljuhhin pani toime raske kuriteo, mille tagajärjed kaaluvad üle tema ühtlasi positiivset käitumist vangistuse ajal. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Andrei Iljuhhini ja prokuröri arvamuse, leiab, et Andrei Iljuhhin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Iljuhhini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Enne vangiminekut polnud süüdimõistetu varem kriminaalkorras karistatud, töötas valvurina, ülalpidamisel oli 1 alaealine laps. Seega, süüdimõistetu käitumine enne kuritegude toimepanemist, millega seoses võeti ta vahi alla ja hiljem mõisteti süüdi ja karistati pikaajalise vangistusega, oli seadusekuulekas. Vangistuse ajal oli tema suhtes kohaldatud distsiplinaarkaristused. Veebruaris 1996 paigutatud kartserisse 10 ööpäeva, sest isiklike asjade hulgast leiti nuga. Aprillis 1996 karistati noomitusega, septembris 1996 paigutati kartserisse 10 ööpäevaks- vigastas aknatrelli, peale seda veebruaris 1997 sai süüdimõistetu ühe ergutuse, samas kuus oli aga jälle karistatud 2 noomitusega. Detsembris rikkus režiimi, piirduti vestlusega. Veebruaris, mais 1998 – ergutused. September 1999 - ergutus. Oktoobrist 1999 kuni veebruarini 2000 viibis kartseris 4 kuud. Peale selle, 28.02.2007 karistati noomitusega - ei väljunud hommikusöögile. 12.10.2007 karistati ühe pikaajalise kokkusaamisekeelamisega – suundus mittelubatud tsoonile ja andis teisele kinnipeetavale CD-plaadi. 06.06.2008 karistati ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega - hoidis enda juures mittelubatud eset kööginuga. Ei saa väita, et süüdimõistetu käitumine vanglas oleks eeskujulik. Aastal 2007 toimepandud rikkumised

(2)on küll väiksemad, kuid viimane rikkumine on suurema ohtlikkusega. Tuleb tunnistada, et ajavahemikus alates 2000 kuni
  1. aastani ei esinenud süüdimõistetul ühtegi rikkumist. Vangistatu käitumine on ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus ( Riigikohtu lahend 3-11-96-06, p 8.1). Andrei Iljuhhinil on kehtiv isiksusttõendav dokument – isikutunnistus kehtivusega kuni 09.02.
  2. Samuti A. Iljuhhin on EV kodanik, millega seoses tema võimalused tööturul on avaramad ja töökoha saamine on lihtsam ( ei ole vaja taotleda elamis- ja tööluba). KarS § 76 lg 3 seab isiku vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise tingimuseks ka toimepandud kuriteo ja selle asjaoludega arvestamise. Kohtul on õigus keelduda ennetähtaegsest vabastamisest toimepandud kuriteo raskuse motiivil. Tutvunud kohtuotsusega, mille alusel kannab A. Iljuhhin karistust, leiab kohus, et võttes arvesse A. Iljuhhini poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja tagajärgi ( kahe teenistuskohustusi täitnud politseinike surm ja tulirelva kasutamine) poleks ühiskonna silmis A. Iljuhhini ennetähtaegne vabastamine õiglane ja põhjendatud. Samas aga ei ole täielikult välistatud A. Iljuhhini ennetähtaegne vabastamine. Tema karistuse lõpp on detsembris
  3. Kohus leiab, et peale vabanemist vajab A. Iljuhhin kriminaalhooldusvalvet, mis on võimalik üksnes siis, kui isik vabastatakse ennetähtaegselt. Kohtuistungil ei ole esitatud usaldusväärset tõendit selle kohta, et isiku vabanemisel tagatakse talle kindel töökoht. Samuti tuleks jälgida, kas A. Iljuhhin hoidub edaspidi distsiplinaarrikkumiste toimepanemisest. Isikul säilib subjektiivne õigus ennetähtaegsele vabanemisele ja selle küsimuse järgmine arutamine võib toimuda 6 kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
  4. Inna Kirsipuu Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.