lg 2 p 4, 8 järgi.
lg 1, § 64 lg 1 järgi loeti 03.01.2005.a toime pandud kuriteo eest mõistetud karistus kaetuks 06.04.2005.a Xxx Linnakohtu otsuse alusel mõistetud 7 kuu ja 25-päevase vangistusega. Tunnistati süüdi
lg 2 p 4, 8; § 266 lg 1 järgi.
lg 1 järgi loeti mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskemaga ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 2 kuu pikkune vangistus.
Karistuse kandmise algus oli 06.06.2007.a ja lõpp on 06.10.2008.a. S. Slobodjanjuki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas resotsialiseerivate tegevustega hõivatud ei ole olnud. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama vanaema juurde , töökohta loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Slobodjanjuki vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava puhul seisneb oht narkootikumide tarvitamises. Kinnipeetav peaks läbima rehabilitatsiooniprogrammi vanglas korrigeerimaks oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ja leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Stepan Slobodjanjuk taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Vangistuses ei ole kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides, õppinud või töötanud, seega ei ole võimalik ka järeldada, et seekordne kriminaalhooldus mööduks tulemuslikumalt. Arvestades seda, et kinnipeetav on staažikas narkomaan, on uue kuriteo toimepanemise risk veel eriti suur. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ja ei toeta taotlust. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud S. Slobodjanjuki ja prokuröri arvamused, leiab, et S. Slobodjanjuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Slobodjanjuki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Vangistuses ei ole kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammides, õppinud või töötanud, seega ei ole võimalik ka järeldada, et seekordne kriminaalhooldus mööduks tulemuslikumalt. Arvestades seda, et kinnipeetav on staažikas narkomaan, on uue kuriteo toimepanemise risk veel eriti suur. Arvestades S. Slobodjanjuki poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 3 Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.