1-08-9462\2

1-08-9462 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9462 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Katrin – Jana Vaab Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Eduard Savkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Eduard Savkin (ik: 37710280273; viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Eduard Savkin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Eduard Savkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Eduard Savkin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.05.2008.a otsusega KarS § 184 lg 1järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega, s.o 1 aasta ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 13.09.2007.a ja lõpp on 08.10.2008.a. 2 E. Savkini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas resotsialiseerivate tegevustega hõivatud ei ole olnud. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama vanemate juurde Xxxs, töökohta loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub E. Savkini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetaval on olemas kindel elukoht ja lähedaste toetus. Eduard Savkin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani toime uue kuriteo. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Kinnipeetav on korduvalt karistatud ja tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning teda ei anna enam mõjutada kuritegudest hoiduma. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud E. Savkini ja prokuröri arvamused, leiab, et E. Savkin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E. Savkini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetav on juba korra ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuritarvitas kohtu usaldust ning pani toime uue kuriteo. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Kinnipeetav on korduvalt karistatud ja tal on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning teda ei anna enam mõjutada kuritegudest hoiduma. Arvestades E. Savkini poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik