ja § 424 järgi ning
lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 5 alusel pöörati Viru Maakohtu 27.06.2007.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust täitmisele.
lg 2 alusel mõisteti liitkaristus mõistetud 2 üksikkaristustest raskeima suurendamise teel – 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 25.09.2007.a ja lõpp on 25.03.2009.a. A. Imaksoni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav distsiplinaarkorras ei ole karistatud. Vabanemisel läheb elama töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Imaksoni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et A. Imakson vabaduses on võimeline elama seaduskuulekalt ega kujuta ohtu ühiskonnale. A. Imaksoni puhul on olemas uue kuriteo risk peaaegu kõikides riskihindamise valdkondades. Kergesti allub negatiivsele mõjutusele, ebakindla iseloomuga, puudub kindel töökoht, pikka aega olnud alkoholi kuritarvitaja. Aivar Imakson taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ka varasemad kriminaalhoolduse perioodid ei ole tema puhul olnud tulemuslikud – ta on korduvalt eiranud käitumiskontrolli nõudeid. Ka uue kuriteo pani ta toime katseajal. Kinnipeetava varasem käitumine näitab seda, et ta ei sobi käitumiskontrollile, teda ei ole võimalik enam mõjutada ning karistus tuleks kanda lõpuni. Samuti ole ta osalenud vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides, mis maandaks uue kuriteo riski ning näitaks seda, et ta on tõepoolest teinud järeldused ning muutunud. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Imakson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Imaksoni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et ka varasemad kriminaalhoolduse perioodid ei ole tema puhul olnud tulemuslikud – ta on korduvalt eiranud käitumiskontrolli nõudeid. Ka uue kuriteo pani ta toime katseajal. Kinnipeetava varasem käitumine näitab seda, et ta ei sobi käitumiskontrollile, teda ei ole võimalik enam mõjutada ning karistus tuleks kanda lõpuni. Samuti ole ta osalenud vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides, mis maandaks uue kuriteo riski ning näitaks seda, et ta on tõepoolest teinud järeldused ning muutunud. Arvestades A. Imaksoni poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.