1-08-9579\2

1-08-9579 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9679 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Prokurör Eneli Pau Kohtuasi xxx Vangla esitatud materjalid Janek Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Janek Tamm (ik: 38109114220; viibib xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Janek Tamm tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused xxx Vangla esitas 18.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Tamme tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Janek Tamm on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 04.02.2008.a otsusega KarS § 121 järgi. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 16.01.2008.a ja lõpp on 16.03.2009.a. J. Tamme kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei ole õppinud, töötanud ning keeldus osalemast sotsiaalprogrammis. Vangistuse 2 jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseks elama ema juurde ning töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Tamme vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, arvestades tema rikkumisi eelneval katseajal, soovimatust vanglas osaleda sotsiaalprogrammis ning oma alkoholiprobleemi eitamist. Janek Tamm taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see pole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. kinnipeetav soovib vabaneda allutamisega elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Arvestades seda, et elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist, leiab prokurör, et arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole olust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Parik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Tamme isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda käituma seaduskuulekalt. Ka kriminaalhooldaja järelevalve all oldud aeg ei ole suutnud mõjutada kinnipeetavat elama seaduskuulekat elu. Seega ei kanna katseaeg tema puhul seda eesmärki, mida peaks. Kinnipeetav soovib vabaneda allutamisega elektroonilise valvega käitumiskontrollile. Arvestades seda, et elektrooniline valve tähendab veelgi rangemate kontrollnõuete täitmist, leiab kohus, et arvestades kinnipeetava varasemat käitumist ei ole olust arvamiseks, et ta sobib käitumiskontrollile. Arvestades J. Tamme poolt toimepandud kuritegude raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik