1 Ärakiri Toimik nr 1-07-1566 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13. 03. 2008 Viru Maakohus koosseisus: Kohtunik TIIT KULLERKUPP Rahvakohtunikud Maie Allika, Ellen Lossi Sekretär Aile Siil juuresolekul

§ 114p5; 209 lg1; 201 lg2 p1; 349 järgi.

Raido Puuseppa süüdistatakse selles, et tema 2005.a. suvel xxxx, avaldas soovi osta ära K H kuuluv sõiduauto xxxx reg nr. xxxx väärtusega 85 000 krooni; saades auto K H oma valdusesse, lubas kannatanule raha auto eest tasuda mõne päeva jooksul, mida aga tegelikult ei kavatsenudki teha; seejärel müüs 2005.a. septembris K H kuuluva sõiduauto Audi A6 võltsitud müügilepingut kasutades K.H nõusolekuta ja viimase teadmata heausksele omandajale M V , kellele selgitas, et sõiduauto müüja K H volitas teda autot müüma, kuna sõiduk olevatki tegelikult tema oma ja ainult registreerimistunnistusel on veel K H nimi; autot M. V üle andes esitas viimasele müügilepingu 15.septembrist 2005.a., millele oli tema poolt väidetuna K H kirjutanud müüja kohale allkirja, lasi täita M.V müügilepingul puuduolevad andmed auto müüja, ostja ja sõiduki kohta ning andis koos nimetatud lepinguga M. V üle sõiduki registreerimistunnistuse ja sõiduauto xxxx reg nr xxxx, saades M V auto eest varalist kasu 53000 krooni. Seega R.Puusepp, luues varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, pani toime

§ 209lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Raido Puuseppa süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 23.05.2006 kuni 24.05.2006 omastas Tartus Raatuse 18 asuvalt ehitusobjektilt talle töö tegemiseks usaldatud ja tema valduses olevad OÜ-le Kaldram kuuluvad Makita tikksae väärtusega 4500 krooni ja Makita ketaslõikuri väärtusega 2500 krooni ning viis eelnimetatud esemed 25.05.2006 Tartus Kuu 41 asuvasse pandimajja. - tema,

§ 201

lg 2 p 1 täheldatud isikuna, 24.05.2006 kella 19.00 paiku omastas Tartus Raatuse 18 asuvalt ehitusobjektilt talle töö tegemiseks usaldatud ja tema valduses oleva OÜ-le Kaldram kuuluva laserloodi väärtusega 5000 krooni ja viis laserloodi 24.05.2006 Tartus Kuu 41 asuvasse pandimajja. - tema,

§ 201

lg 2 p 1 täheldatud isikuna, 20.06.2006 omastas Tallinnas Uus-Maailma 24 ehitusobjektilt talle töö tegemiseks usaldatud ja tema valduses olevad Tera Parkett OÜ-le kuuluvad nurgasae Dewalt väärtusega 5480 krooni, puurvasara Makita väärtusega 3683 krooni ja akutrelli Dewalt väärtusega 3048 krooni. Seega R.Puusepp,

§ 201

lg 2 p 1 täheldatud isikuna, pöörates tema valduses olevad ja talle usaldatud võõrad vallasasjad ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Raido Puuseppa süüdistatakse selles, tema, 15.aprillil 2006.a. Viljandi linnas Uueveski tänaval tellis kohale puksiirteenust osutava firma ME Holding OÜ puksiiri oma sõiduki xxxx kraavist väljatõmbamiseks, esitas puksiirautojuhile L P teenuse eest koostatava arve vormistamiseks enda valduses oleva K H juhiloa xxxx viimase nõusolekuta, vabanedes seega kohustusest tasuda ME Holding OÜ-le osutatud teenuse eest 736 krooni. - tema, kasutas 24.05.2006 ja 25.05.2006 Tartus Kuu 41 asuvas pandimajas K H nimele välja antud EV juhiluba xxxx, eesmärgiga omandada õigust varem omastatud esemete eest varalist kasu saada ja vabaneda pandilepinguga tulenevatest kohustustest. 2 Seega R.Puusepp, kasutades teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, pani toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Raido Puuseppa süüdistatakse selles, et tema, 29.07.2006 ajavahemikul kella 14.00 kuni 16.00 xxxx asuvas Võidu Laenukontoris tappis laenukontori omaniku E N , lüües E N korduvalt noaga keha piirkonda, tekitades lühikest aega enne surma kannatanule 3 kõhuõõnde tungivat torke-lõikehaava vasakul pool ülakõhul, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus ja millised vigastused põhjustasid kannatanu surma, lisaks tekitades pindmised torke-lõikehaavad vasakul pool roidekaare all, mõlemal pool rindkerel ja paremas peopesas, rohked lõikehaavad mõlema käe peopesas-sõrmedel ja surmajärgselt 2 torke-lõikehaava selja piirkonnas ning röövis E N kuuluvad 80 000 krooni, 2 mobiiltelefoni NOKIA 3100 väärtusega 2000 krooni, mobiiltelefoni SAMSUNG väärtusega 1000 krooni, sülearvuti Desknote koos koti ja laadijaga väärtusega 9000 krooni ning sõiduauto BMW 520 reg. märgiga 818 TFJ väärtusega 450 000 krooni, s.o. vara koguväärtuses 542 000 krooni. Seega R.Puusepp, tappes teise inimese seoses röövimisega, pani toime

§ 114

p 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 201

lg 2 p 1 ja § 349 järgi esitatud süüdistuses R.Puusepp oma süüd ei vaidlusta, esitatud süüdistuses

§ 114

p5 ja 209 lg1 järgi ta ennast süüdi ei tunnista.

§ 201

lg 2 p 1 ja § 349 järgi kvalifitseeritavate kuritegude objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu R.Puusepa tegevuses on tõendatud eelkõige R.Puusepa enda ütlustega. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et tööriistadega seotud kuriteoepisoodid leidsid aset pärast seda kui tal

1. aastal jäi ühel objektil tehtud töö eest saamata 70 000 krooni ja tal tekkisid raskused oma mitmesuguste rahaliste kohustuste täitmisega. Ta tunnistab, et nii OÜ-st Kaldram kui ka OÜ-st Tera Parkett võttis ilma loata temale tööülesannete täitmiseks antud süüdistuses nimetatud tööriistad ja viis need pandimajja, saadud raha kasutas enda tarbeks. Ta väidab küll, et kavatses asjad pandimajast välja osta esimesel võimalusel kuid ei oska seletada milliste rahaliste vahendite eest ta seda oleks teinud. Ta tunnistab, et pandimajades kasutas H juhiluba, väidab, et H ise andis talle 2006.a. kevadel juhiloa kasutada, hiljem oli H luba tagasi küsinud aga ta ei saanud minna neid talle Võrru ära viima. Politsei võttis loa temalt ära ja tagastas H . Ta tunnistab, et kasutas H juhilube ka siis kui talle puksiirteenuse osutamise eest arve koostati, teenuse eest tasus hiljem H , ta väidab, et on nimetatud arve tasumise H osaliselt hüvitanud, hüvitatud osa suurust ta nimetada ei oska, ka pole tal hüvitamise kohta esitada ühtegi dokumenti. R.Puusepa süü käsitletavates kuriteoepisoodides on lisaks tema enda ütlustele tõendatud veel - OÜ-de Kaldram ja Tera Parkett avaldustega, milledest nähtub, et R.Puusepa poolt on OÜ-le Kaldram tekitatud kahju 1240.00 krooni ja OÜ-le Tera Parkett tekitatud kahju 12 211.00 krooni, nimetatud kahju osas on esitatud tsiviilhagid, - kannatanu esindaja P M ja tunnistaja J L kohtus antud ütlustega, millistest nähtub, et R.Puusepp lahkus OÜ Tera Parkett objektilt oma esimesel tööpäeval võttes kaasa äriühingule kuuluvad süüdistuses märgitud tööriistad, andis hiljem telefoni teel lubadusi tööriistad tagastada aga ei teinud seda -OÜ Mulgi Pant 21.06.2006 laenulepingu nr.29572 koopiaga, millest nähtub, et R.Puusepp on võtnud laenu 2200.00 krooni ja laenu tagatiseks andnud panti akutrelli Dewalt ja nurksae Dewalt - tunnistaja M A kohtus antud ütlustega, millest nähtub, et ta töötas 2006.a. Tartus pandimajas ning R.Puusepp käis pandimajas u kolm korda tuues panti mitmesuguseid tööriistu. - Tartu Pandimaja pandilepingute nr.2014 ja 2010 koopiatega, millest nähtub, et
2. ja 25.05 2006 sõlmitud lepingud on sõlmitud K H nimel, kes on toonud panti tikksae Makita, ketaslõikuri Makita ja laserloodi. - isiku fotode järgi äratundmise protokolliga, millest nähtub, et M.A on tundnud ära R.Puusepa kui ülalnimetatud tööriistad panti toonud isiku. - tunnistaja L P kohtus antud ütlustega millest nähtub, et ta töötas aprillis 2006 ME Holding OÜ autopuksiiril, ta ei mäleta kuupäeva mil üks auto oli vaja kraavist välja tõmmata Viljandi linnas Uue Mõisa poe juures orus auto juures olid üks neiu ja autojuht, ta tõmbas auto välja, autojuht pidi tasuma aga sularaha tal polnud, pidi Statoili pangaautomaadist võtma minema, ootas pool tundi ja siis tuli noormees tagasi öeldes, et automaat on rikkis, ta koostas arve, summat enam ei mäleta juht andis juhiloa, ütles andmed ja mingeid kahtlusi ei tekkinud, pärast selgus, et arvet ei ole tasutud, ta ei mäleta noormehe nime aga arvele läks juhiloal olev nimi kirja. 3 - ME Holding OÜ 15.04.2006 arve nr.001006 koopiast nähtub, et K H nimele on L P poolt välja kirjutatud sõiduki kraavist väljatõmbamise eest arve 736,32 krooni - kannatanu K H kohtus antud ütlustega, millest nähtub, et tutvus Raido Puusepaga 2002.a Soomes, kui andis Puusepale raha võlgu. Ta kinnitab, et oma juhiload unustas ta Puusepa juurde korterisse, avastas nende puudumise 2006.a. ja küsis lube Puusepalt tagasi, Puusepp lubas korduvalt load tagastada aga ei teinud seda, ta sai load tagasi Politsei vahendusel ja siis sai teada, mida Puusepp nendega teinud oli, ise Puusepp talle midagi ei rääkinud, ta oli sunnitud tasuma puksiiri arve, menetluskulu ja kohtutäituri kulu kokku 2853.00 krooni mille hüvitamist nõuab. Nimetatud summade tasumine K.H poolt on tõendatud maksekorralduste, Tartu Maakohtu 15.05.2006.a. määruse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Kohus leiab, et isiku valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramine võib väljenduda ka selle asja pantimises kavatsuseta see hiljem välja osta või vähemalt mööndes, et väljaostmine ei ole pantija rahalist olukorda arvestades võimalik. Arvestades R.Puusepa mitmesuguseid rahalisi kohustusi ja püsiva sissetuleku puudumist on ilmne et tal puudus võimalus ja ei olnud kavatsustki panditud tööriistu välja osta ja omanikele tagastada ning seega pani ta

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

R.Puusepa poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Tõendamist on leidnud ka see, et Raido Puusepp kasutas teise isiku nimele väljaantud tähtsat isiklikku dokumenti, s.o. K H juhilube korduvalt saades aru oma tegevuse tähendusest ja soovides seeläbi vabaneda kohustustest (puksiiriteenuse arve maksmine) ja omandada õigusi (laenu saamine pandimajast) , ning seega pani kuriteo toime otsese tahtlusega, siingi puuduvad R.Puusepa tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. R.Puusepa poolt

§ 209

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo kohta kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tutvus K.H umbes 2005.a, sel ajal ta otsis, kes talle raha laenaks, ta kuulis H , võttis temaga ühendust ja laenas temalt 8000 krooni, mille ka tagasi maksis, väidab, et olid H sõbrad. Tunnistab, et 2005.a suve lõpus sõitis oma tuttava M V autoga BMW ja tegi avarii ning omanik nõudis auto kinni maksmist, V oli kokkulepe et tuleb maksta u 50 000 krooni ja avariilise auto saab ta endale, raha V maksmiseks tal polnud. Umbes samal ajal soovis H maha müüa oma sõiduauto xxxx. R.Puusepp väidab, et ta lasi H auto enda juurde tuua, öeldes viimasele et ostab selle ise ära, remondib seda ja hiljem müüb maha, tegi H ka kirjaliku lepingu mille alusel kohustus viimasele auto eest tasuma järelmaksuga kuna koheselt tal polnud võimalik tasuda, auto maksumuseks oli lepingus 60 000 krooni, ta ei mäleta täpselt lepingu sisu, igas kuus pidi midagi maksma nii nagu vaba raha oli, ta täpselt ei mäleta, palju ära maksis aga arvab, et üle poole nõutud summast on makstud, tõendada ta maksmist millegagi ei saa, maksis valdavalt sularahas, ta ei tea, kuhu sai temale jäänud lepingueksemplar, arvab, et läks kolimise käigus kaotsi. R.Puusepp võtab omaks, et kuna ta oli lõhkunud V auto otsustas, et annab H auto V BMW katteks, ta teavitas sellest ka H ja viimane oli nõus. Tema ütlustest nähtub veel, et H auto sai enda kätte augusti lõpus 2005 koos dokumentide ja võtmetega. Auto kasutamisõiguse kohta mingit paberit ei vormistatud ta ei pidanud seda ka vajalikuks, sest autodokumendid tal juba olid. R.Puusepp väidab, et H lubas tal autoga teha, mis ta heaks arvab, et H teadis tema loost V autoga, nad kavatsesid selle auto koos korda teha ja maha müüa. Väidab, et. H lubas volituse teha Audi V nimele ümberregistreerimise ajaks aga ei teinud. Tunnistab, et kirjutas volitusele ise H allkirja ja helistades teavitas sellest ka H , väidab, et ka V teadis, et ta ise volituse tegi. Tema ütlustest nähtub veel, et. H auto kattis ära võla V ja viimane maksis veel peale 5000 kr., et seda raha ta H ei andnud, tunnistab, et tal H ees on veel auto eest võlgnevus, kuid ta ei oska öelda kui suur see summa on ja ta pole selle peale ka mõelnud. Kannatanu K H kohtus antud ütlustest nähtub, et tutvus Raido Puusepaga 2002.a Soomes tööl olles, kui andis Puusepale raha võlgu, et 2005.a kevad-talvel soovis Puusepp osta tema autot xxxx. Algul ta ei olnud nõus müüma, kuna Puusepp oli talle juba niigi võlgu, siis aga pani Puusepp oma väga osava jutuga ta ümber mõtlema, Puusepp oli rääkinud, et tal on firma, mis tegeleb ehitusega ja ta uskus, et Puusepal on raha. Ta leppis Puusepaga kokku, et annab viimasele auto üle ja paari päeva pärast annab Puusepp temale 85 000 krooni, et andis auto Puusepale üle sügisel koos auto tehnilise passiga, volitust ta auto kasutamiseks ei teinud, tehnilises passis Puuseppa kasutajana kirjas ei olnud, et ei julgenud volitust teha, kuna polnud kindel, kas talle juba siis võlgu olnud Puusepp raha maksab. Väidab, et sõita Puusepp selle autoga ei tohtinud, auto pidi seisma Puusepa maja juures Viljandis, et ei kartnud pettust, 4 kuna ta polnud Puuseppa millekski volitanud, kui Puusepp oleks toonud raha, siis oleksid nad ARK-s vormistanud auto Puusepa nimele. Ta väidab, et pole auto eest Puusepalt raha saanud, tema telefonilistele järelepärimistele andis Puusepp korduvaid lubadusi raha maksmise osas, muutes tihti maksmise tähtaegu, Puusepaga kokku saada tal ei õnnestunud ja hiljem ei vastanud Puusepp ka telefonikõnedele. Tema ütlustest nähtub veel, et sai hiljem ARK-st teada, et tema auto on müüdud. Ka Puusepp tunnistas auto müümist, kuid ei vastanud küsimusele, miks ta müügist saadud rahast võlga ära ei maksnud. Väidab, et viivitas politseisse pöördumisega kuna Puusepp oli andnud mõista, et siis ei saa ta mitte midagi tagasi. Ta nõuab temale tekitatud kahju 85000 krooni hüvitamist. K.H poolt esitatud R.Puusepa poolt temale 26.07.2006. saadetud e-kirjast nähtub, et R.Puusepp teatab, et ei saa H tagasi anda sõiduautot Audi ja lubab selle eest tasuda rahas, ta tunnistab, et on H palju valetanud, et on alustanud ausat elu ja lubab kõik võlgnevused tasuda. Tunnistaja M V kohtus antud ütlustest nähtub, et tunneb Puuseppa kui oma venna M klassivenda, et 2005.aasta suvel sõitis Puusepp puruks tema sõiduauto BMW ning kohustus talle uue auto tooma või tasuma 48000 krooni, et Puusepp vaatamata korduvatele küsimistele raha ei toonud ja hiljem pakkus talle sõiduautot Audi, väites et see on ühe tema töölise auto, ta nõustus Puusepa pakkumisega, maksis viimasele peale 7000 krooni ja sai auto endale. Ta väidab, et ei teadnud eriti auto vormistamisest, et auto dokumendid olid Puusepa käes ja auto omanikuks oli märgitud H , et Puusepa ütluste kohaselt oli H Soomes tööl ja tal on õigus auto maha müüa, et auto ostu-müügi dokumendid täitis Puusepa etteütlemise järgi, et auto müüja allkiri oli dokumentidel juba enne all. Ta kinnitab, et müügilepingul on ostja allkiri kirjutatud tema poolt, et müüja allkirja tema ei kirjutanud. Tunnistaja M V kohtus antud ütlustest nähtub, et oli teadlik venna auto lõhkumisest Puusepa poolt, samuti sellest, et Puusepp lubas tasuda lõhutud auto eest paari päeva jooksul, kuid ei tasunud, et hiljem tõi Puusepp lõhutud auto katteks sõiduauto Audi, et on näinud ühte auto müügiga seotud paberit, kus H nimeline isik volitas oma auto müümist. 15.09.2005 kuupäeva kandva müügilepingu koopiast nähtub, et K.H on müünud sõiduauto Audi 6 reg nr.552 ANG M V 60 000 krooni eest. Kelmuse objektiivsed tunnused moodustab petmine, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmine on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine, mille tagajärjel teine inimene satub eksimusse. Ülalnimetatud tõenditest nähtub, et R. Puusepp lõi K H ettekujutuse, et ta on ettevõtte omanik, et tal on raha ja ta suudab auto eest maksta ja maksab paari päeva jooksul. Tegelikult polnud R.Puusepal ettevõtet ja polnud ka raha ega ka lootust seda kusagilt saada. K.H ütlustest nähtub, et juba enne autotehingut oli Puusepp temalt raha laenanud ja ei suutnud seda tagasi maksta, oma e-kirjas K.H on R.Puusepp ise tunnistanud, et on viimast palju petnud. R.Puusepal polnud kindlat sissetulekuallikat ja seega polnud tal algusest peale võimalust ega kavatsust K.H auto eest tasuda. Viimast väidet kinnitab ka tõendamist leidnud asjaolu, et lühikese ajavahemiku järel peale auto enda kätte saamist müüs R.Puusepp selle K.H allkirja võltsides ja ostjale valetades edasi, müügist saadud raha K.H aga ei andnud. Eelnevast nähtub, et oma rahalistest võimalustest teadlik olles lõi R.Puusepp kasu saamise eesmärgil ja teadvalt K.H tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse mille tulemusena viimane oma aoto talle üle andis, toimunust sai R.Puusepp rahalist kasu, K.H aga kahju, seega on tuvastatud kelmuse objektiivse ja subjektiivse süüteokoosseisu olemasolu R.Puusepa tegevuses ja ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega. R.Puusepa tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

§ 114p 5 järgi esitatud süüdistuses R.Puusepp ennast süüdi ei tunnista.

Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et E nime kuulis kusagilt kui otsis laenu saamise võimalusi, uuris tema kohta internetist ja saatis talle e-meili koos oma äriprojektiga milleks laenu vajas. Äriplaaniks oli mänguautomaatide saalide rajamine ja see mõte tekkis tal

1. aastal kui ta Rootsis töötas, tõsisemalt hakkas sellega tegelema 2006 aasta aprillis mais, kui ehitusasjadega hakkas viltu minema. Plaan oli tuua Rootsist mänguautomaadid ja teha Eestisse mängusaalid. Rootsis oli tal tuttav tüdruk K kelle kaudu uuris asja ja sai vajalikud kontaktid. K perekonnanime ta ei mäleta, meiliaadress on kusagil olemas. Ei mäleta ka selle Rootsi firma nime, kellega K aitas kontakte luua, kogu suhtlemine oli läbi Katrini, kuna tema rääkis rootsi keelt. Kui oleks asi konkreetsemaks muutunud, oleks ise kohale läinud. Üks mänguautomaat maksab u 100 000 krooni, plaan oli rentida kümme mänguautomaati ja teha kaks mängusaali. Plaani realiseerimiseks, automaatide ja ruumide rentimiseks oli vaja rahastajat, tunnistab et endal tal projekti asjaajamiseks ja käivitamiseks raha polnud. Algul arvas, et 50 000 krooniga saab ühe saali toimima, hiljem arvestades tuli 100 000 krooni ühe saali avamiseks. Leidis, et 5 saab ise projekti realiseerimisega hakkama, ühtegi nõustajat tal ei olnud, arvas, et selliste saalide vastu peaks huvi olema. Peale N e-kirja saatmist helistas ta N ja küsis tema arvamust, tundus, et N oli projektis kaasa löömisest huvitatud, küsis lisainformatsiooni ja soovis kokku saada, nad leppisid kokku kokkusaamise Rakveres. Ta tunnistab, et oma mänguautomaatide projekti illustreerimiseks otsis internetist suvalisi pilte ja saatis N . Ta ei mäleta täpset kuupäeva, aga sõitis Rakverre juulikuu esimese nädala lõpul, N laenukontori leidmiseks sai täpsemat informatsiooni turismiinfost , vestlesid N viimase kabinetis, arutasid projekti, N oli asjast väga huvitatud ja pidas tema plaani heaks. Ta rääkis N 50 000 krooni laenamisest, kuid viimane pidas seda summat liiga väikeseks, lepiti kokku, et mõlemad koguvad teavet juurde ja kohtuvad uuesti, N lubas helistada, millal kohtumine toimub. Mõni päev hiljem N helistaski, nad leppisid kokku kokkusaamise, mis toimus nädal peale esimest kokkusaamist. Kui ta jõudis N kontorisse, ajas N mingeid omi asju, ta ootas, kontoris olid veel poe-poiss ja V -nimeline tütarlaps, kes oli N kontoris asjaajaja. Ta arvab, et V luges ja printis välja N e-kirju ja seega oli projektiga kursis. Hiljem vahetas ta kirju ka V , samuti suhtles MSN-teel. Kohtumine N toimus jällegi viimase kabinetis, tundus, et N kahtles projektis ja kui varem oli kavatsenud osanikuks hakata, siis nüüd oli sellest mõttest loobunud. N lubas veel mõelda ja ise ühendust võtta. Seejärel vahetasid nad e-kirju, N saatis talle pika noomiva sisuga kirja ja käskis tal veel oodata. Siis 26.juulil N helistas ja tahtis kokku saada 28.juulil. ta sõitis 28.juulil Rakverre, jõudis kohale kella nelja paiku ja helistas N , viimane aga teatas, et sõidab Võsule ja pole kohtumiseks aega. Leppisid kokku, et kohtuvad järgmise päeva hommikupoolikul. Ta jäi ööseks Rakverre, leidis öömajaks turismiinfopunkti abil Nurga külalistemaja. Raha oli tal kaasas vaid tagasi sõiduks umbes 150 krooni, selle kulutas toidu ostmiseks, Nurga külalistemajas palus kirjutada arve, mille tasus hiljem ülekandega. Järgmisel hommikul ta helistas N , viimane lükkas paaril korral kokkusaamist edasi, lõpuks läks ta 14.30 paiku ise laenukontorisse, eelnevalt oli ta 100 krooni eest viinud pandimajja oma telefoni, ostnud suitsu ja 50 krooni maksnud taksofonikaardi. Minnes laenukontorisse, kohtas ta välisuksel kahte naist, kes väljusid, ta küsis neilt, kas E on veel siin ja nad vastasid jaatavalt. Ta sisenes, N töötas paberitega laoruumis, mõne aja pärast läksid N kabinetti, N istus laua taha, tema istus N laua vastu toolile, rääkisid projektist ja 100 000 kroonisest laenust, N teatas, et on nõus andma 80 000 krooni laenuks, koostasid kirjaliku laenulepingu kahes eksemplaris, ta ei mäleta laenu üksikasju, mäletab, et pidi kuue kuu jooksul N tagasi maksma 150 000 krooni. seejärel saatis N ta paariks minutiks ruumist välja, kui ta tagasi läks, oli laual 80 000 krooni 500-kroonistes rahatähtedes. Ta andis lepingule allkirja raha kättesaamise kohta. Siis tundis ta huvi N sülearvuti vastu, mida oli näinud, kui esimesel korral laenukontorit külastas, ta soovis seda osta oma asjade ajamiseks, algul N ei saanud aru, milleks seda vaja on, öeldes, et iga kroon on vajalik projekti jaoks, hiljem N siiski nõustus müüma, tegid selle kohta järelmaksulepingu, andis N tagasi sissemaksuks 3000 krooni, arvuti kogumaksumuseks oli 9000 krooni. Nii laenusumma tagasi maksmiseks kui arvuti eest tasumiseks lootis ta raha saada rajatavast mängusaalist. Ta pani raha, lepingud ja arvuti N saadud väikesesse spordikotti ja hakkas ära minema, kui kuulis koputust välisuksele, ta ei oska öelda, kas koputati hoovipoolsele või tänavapoolsele, arvab, et see oli hoovipoolne uks. N väljus kabinetist ja küsis koputajalt-kes on, midagi vastati, aga ta ei kuulnud mida täpselt. N tuli oma kabinetti, võttis laualt võtmed, läks ja avas ukse, seejärel kuulis ta hetkeks rüselust ja nägi, et N kukkus seljaga vastu tehnikapoe ust. Tema istus kogu selle aja samal toolil N laua vastas ja nägi kõike ainult avatud ukse kaudu. Ta arvab, et N tõugati, kuid nägi vaid N kukkumist ja ukse najal istuli jäänud N jalgu. Alles seejärel tuli üks ründaja kabineti uksele, see oli tema kasvu so 183 cm, käes krossimeestekindad, võõras ütles „üks on veel siin“ seejärel tuli ukse juurde teine võõras, kes oli pikem, lühikeste käistega särgiga, samuti krossimeestekinnastega, mõlemad mehed polnud vanemad kui 30-aastased. Esimesena sisenenu lõi teda rusikaga näkku, toetus vasaku käega tema toolileenile, paremas käes oli mingi terariist ja küsis kes ta on ja mis ta seal teeb, ta ütles oma nime ja teatas, et ajas N äri, proovis seejärel püsti tõusta ja samal hetkel tungis ründaja käes olev terariist talle vasakusse jalga põlvest kõrgemal, tuli natuke verd, aga tõsisem vigastus see polnud, seejärel anti talle korraldus otsida ja kokku panna võlaga seotud pabereid, ei öeldud täpsemalt milliseid pabereid, ta pani lauale kokku kaustu ja lahtiseid pabereid ning need pandi võõrastel kaasas olnud kotti, sama tehti ka laoruumis, kotti pandi ka N laual olnud kolm telefoni, seejärel kästi tal koridoris vastu tehnikapoeust istuli asendis olev N kabinetti tõmmata, ta üritas N sülle võtta, see aga ei õnnestunud, võttis siis N jalgadest kinni ja lohistas ta kabinetti. N sel ajal ei liigutanud, elumärke ta tähele ei pannud, samuti ei märganud ta N vigastusi, verd ei märganud ka N riietel ega mujal kontori ruumes, vaid laoruumis oli 6 verd aga see oli tema enda jalahaavast. Seejärel küsiti temalt, kas ta autoga sõita oskab, talle anti N autovõtmed, samuti tema kott ja võõrastel kaasas olnud kott ja kästi N autoga sõita majast paremale, kuni näeb xxxx sõiduautot ja siis seisma jääda, nad väljusid hoone hoovipoolsest uksest, juba trepikojas vajutati puldist ja auto lukustus võeti maha. Ta läkski N xxxx, mida oli näinud juba oma esimesel külaskäigul N juurde, võõrad jäid N ruumidesse. Vastupidiselt antud käsule pööras ta majast vasakule, ei mäleta täpselt mis teed mööda sõitis, oli šokis, kusagil linnast väljas olles sõitis temast mööda sõiduauto xxxx, mille kõrvalistuja andis talle märku peatuda. Ta kartis ja peatuski. Ta ei oska öelda, kuidas võõrad olid ta üles leidnud, ta ei oska seletada, miks ta vahepeal kelleltki abi ei küsinud, väidab, et polnud millegagi abi kutsuda. Võõrad küsisid temalt, miks ta põgeneb ja käskisid tal sõita Viljandisse ja vahetada riided, seejärel lubasid temaga edasi tegeleda, arvab, et võõrad võisid tema Viljandi elukohast teada saada laenulepingust või passist, mis olid N laua peal olnud. Ta läks Viljandisse koju, kodus oli ema, vist ka isa, vanematele ta juhtunust midagi ei rääkinud, seljas olnud riided pani ta saunaruumi kotti, hiljem viskas need minema, ta võttis kodust telefoni ja paar tuhat krooni N saadud raha, koti arvuti ja ülejäänud rahaga jättis koju, seejärel käks ta autosse ja hakkas lihtsalt ringi sõitma, ta ei teadnud, kuhu oli vaja sõita, teadis vaid, et temaga lubati edasi tegeleda, sõitis üle Tallinna maantee ja nägi eelpool nimetatud sõiduautot xxxx , ta peatus ja jäi ootama, tema juurde tuli pikem mees ja käskis sõita nende järel kuni Reiu rannani, Reiu ranna lähedal tõukas pikem mees teda ja ütles, et kui ta kellelegi midagi räägib, siis jääb ise süüdi, tal lubati ära minna, võõraste meeste kott pandi sõiduautosse xxxx. Ta helistas endale takso ja sõitis Pärnusse kavatsusega Viljandisse edasi sõita, nii hilja aga busse ei läinud ja võttis toa Koidula hotelli, läks ööklubisse kus töötas tema sõbranna A Z , veetsid öö koos, järgmisel päeval sõitis Viljandisse koju. Ta kinnitab, et saadud raha eest tasus pakilisemad võlad sõpradele ja BIG Pangale kokku 49500 krooni, ülejäänu kasutas enda tarbeks, võlad tasus ülekannetena enda ja isa arvetelt samuti sularahas, K. H ta sellest rahast midagi ei maksnud, N saadud koti ja sülearvuti võttis enda kasutusse, N telefonide võtmist eitab. Ta kinnitab, et mänguautomaatide projektile ta N saadud raha ei kulutanud, et projekti kavatses käivitada õelt saadava rahaga ja projektist saadavast tulust kavatses tasuda ka N saadud laenu. Tunnistab, et N sõlmitud laenulepingu ja sülearvuti järelmaksulepingu põletas kodus saunaahjus kartes, et need seondavad teda eelnevalt kirjeldatud sündmusega. Ta väidab, et ei oska öelda eelnevalt nimetatud sõiduauto xxxx numbrit, kuna ei vaadanud seda, ütleb, et auto oli pärlmutterroheline. Õiguskaitseorganitesse mittepöördumist ja võõraste meeste käskudele allumist põhjendab šoki ja hirmuga ja samuti kartusega, et tema või pereliikmete vastu tarvitatakse vägivalda, samas tunnistab, et võõrad ei pöördunud tema poole konkreetsete ähvardustega, tema enda või pere suhtes. Kohtuistungil kirjeldab ta ühte võõrast kui enda pikkust (183 cm), potisoenguga, helepruunide juustega, heledata jakimoodi asja kandva isikuna. Teise isiku kohta väitis ta, et see oli pikem, tumedate lühikeste juustega, pruuni lühikeste käistega särki ja pikki tumedaid pükse kandev. Kohtuistungil avaldatud kohtueelsel menetlusel antud ütlustest nähtub, et ajal kui tema peale N tehingute tegemist lahkus laenukontorist tänavapoolse ukse kaudu nägi ta hoovipoolsest uksest N tulevat külalist keda ta kirjeldab kui 175 cm pikkust, pikemate tumedate juustega valget jakki kandvat meesterahvast, N küsis sellelt meesterahvalt „kas tulid võlga ära maksma“, rohkem ta midagi ei kuulnud kuna lahkus majast, sõitis bussiga Tallinnasse ja sealt Viljandisse. Oma ütlustes olevaid vastuolusid ta seletada ei oska, arvab, et ajas eeluurimisel midagi segamini kuna oli närvis. Tunnistaja L T kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas E N alluvuses Võidu tehnikapoes 2004.a. suvest kuni 2006.a. augustini.. N surnukeha leidmise päeval helistati talle ja küsiti tema käest tööruumidesse saamiseks võtit, ta läks kohale ja avas ukse ning jäi koridori, kuni tuli politsei. Temal olid välisukse, poeruumide, lao ja N kabineti võtmed. Eelmisel päeval so laupäeval läks tööle hommikul kell 8.00 ja tööl oli kuni kaheni. Ka N oli sel laupäeval töö juures, kuid käis vahepeal ära. Kui poe uksed suleti, oli tema seal üksi, N enam seal polnud. Lahkus poest kell kaks ja samal ajal lahkusid ka kõrvalpoe kaks müüjat. Väljusid kõik koos Võidu tänava poolsest välisuksest ja sulgesid ukse, tagaukse võti oli ainult N , tagauks oli kogu aeg kinni, sest sealt ei käidud ja kindlasti see uks oli ka sel päeval kinni. E N endal oli 2 telefoni- klapiga Samsung ja NOKIA 5110, ühe telefoni võttis N veel poest müügist ära, et kasutada oma tarbeks, marki ei mäleta. Tema kasutuses oli sülearvuti ja teine oli poes müügis, laos ja N ruumis olid ka arvutid, need olid lauaarvutid. N ei rääkinud, et ootab sellel päeval kedagi, Puusepa nimi tuleb tuttav ette, kuna N lasi tal ühte kirja trükkida poe töö kõrvalt ja kiri tuli saata Puusepa meiliaadressile, kirja sisu oli selline, et keegi oli tulnud projektiga N juurde aga N laitis selle maha, ta on Puuseppa vähemalt kaks korda poes näinud. Väidab, et kui N peale 7 tööpäeva lõppemist ja tema lahkumist tööle jäi tuli ta temaga kaasa ja sulges välisukse seestpoolt, seda juhul kui kõrvalpoes kedagi ei olnud. Tunnistab, et kõike enam täpselt ei mäleta, kuna toimunust on juba aasta möödas. ülekuulamisel politseis mäletas täpsemini. Tunnistaja P V kohtus antud ütlustest nähtub, et E N oli tema äi, ta käis vahel ka E.N töökohas ja tundis töötajaid, teab, et N oli 2-3 telefoni- klapiga Samsung ja kaks vanemat Nokiat, poes oli tal kasutusel kaks tavalist lauaarvutit ja ühel töötajal sülearvuti, N hoidis sularaha tööl, tal oli mingi karp raha hoidmiseks ja tema nähes on ta raha sealt välja võtnud. Tema leidis E N
2. juulil surnuna. Alates laupäeva õhtust E N enam telefonile ei vastanud ja kuna see oli ebatavaline, siis tuli ta pühapäeval kella 11.00 ajal ämma palvel linna, et vaadata, kus N auto on, käis töökoha hoovil vaatamas, autot polnud, ta helistas A H , et saaks võtmed, et saaks sisse vaadata, said L T kätte ja tema võtmetega läksid laenukontorisse sisse, see oli pühapäeval kella 14.00 ajal, kõik kolmekesi läksid sisse tänavapoolsest välisuksest, mis oli lukus, koridoris olid verepritsmed näha ja siis hakkas juba kahtlus tekkima, edasi läks tema üksi, N kabineti uks oli lahti, ta läks edasi ja siis nägi N surnukeha, seinad olid verised, ta ehmus, helistas või lasi helistada politseisse ja politsei tuli 5-10 minuti jooksul. Ta ei oska öelda mis esemed N töökohast kaduma olid läinud. N oli paar nädalat enne juhtunut pere ringis rääkinud Puusepast ja mänguautomaatide projektist, nad olid selle maha laitnud, Puusepp olevat laenu küsinud u 200 000 krooni ja nii vähese rahaga poleks see plaan olnud teostatav. Tunnistaja J L kohtus antud ütlustest nähtub, et oli E N juures tööl pikka aega, kuid 2006.a. ta enam mitte, et turvafirma VSS helistas talle laupäeval juulikuus, kuigi ta oli kaks kuud enne seda sealt töölt lahkunud, et pood pole valve all, helistamine pidi olema pool tundi peale sulgemist sest siis nad hakkasid helistama sellistel puhkudel, ta ütles, et enam seal ei tööta ja ei saa aidata, pühapäeval helistasid nad kella 11.00 paiku päeval uuesti ja oli sama jutt - pood pole valve all. Ta teab, et N kasutas kolme telefoni korraga ja vahetas neid tihti. Tunnistaja A H kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas E N juures alates 2005.aastast, ühel pühapäeval peale lõunat helistas N väimees P V ja kurtis, et ei saa äiaga kontakti ja kutsus teda poe juurde, tal ei olnud võtit ja kella kahe-kolme ajal said nad kätte L T , kes tuli koos võtmega poe juurde, L andis P kätte võtmed ja P avas välisukse, välisuksest läksid koos sisse, oli lõhna tunda ja P astus üksinda edasi, tema laipa ei näinud, keegi neist kutsus politsei ja politsei tuli 15 minuti jooksul. Tunnistaja V T kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas E N juures 2005.a juuni lõpust. 2006.a. juuli algul tuli e-kiri Puusepalt, kes küsis võlgu mänguautomaatide ostmiseks, ta printis kirja välja ja viis N . kirju tuli umbes 5, summad olid erinevad ja muutusid, kuid jäid umbes 200 000 piiresse, kui kiri tuli, siis N vastuseks helistas ja siis tuli jälle Puusepa kiri, N ei kasutanud arvutit, ainult viimasel korral kirjutas L T vastuseks kirja, N oli esialgu huvitatud Puusepa äriplaanist, kuid pärast poole ta entusiasm vaibus, Puusepp käis kaks korda ka kohal laenukontoris N kohtumas, nende juttu ta ei kuulnud, aga räägiti pikalt, Puusepp kirjutas talle ja saatis sõnumeid, küsis telefoninumbrit, ta hoiatas Puuseppa, et kui suurt summat laenuks küsida, siis on suur protsent, küsis, kuidas Puusepal läheb ja ta vastas, et otsib mujalt ka laenu, viimati suhtles Puusepp N
3. juuli paiku, ta ei teadnud, et Puusepp tuleb veel N juurde, sest kui tavaliselt Puusepp teatas e-mailile, et ta tuleb N rääkima, siis viimasel korral selliseid teateid ei olnud, paar päeva peale juhtunut Puusepp helistas ja küsis, kas lehes kirjutatud jutt N surmast on tõsi. Tema kinnitas seda. Puusepp küsis tapmise kohta aga tema ei osanud midagi vastata. Tunnistaja M V kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas 29.juulil 2006.a. kaupluses Kuldkalake, mis asub Rakveres Võidu 52 hoones Võidu laenukontori vastas, oli laupäev ja tavaline tööpäev, oli koos I P tööl, Kell 14.00 sulgesid poe ja väljusid koos I , tehnikapoe müüja L lõpetas ka ja tuli nendega koos ära. Kui L väljus laenukontorist, siis ta ust ei sulgenud, N ruumist jäi valgus paistma ja talle tundus et N jäi sinna, teda ennast ta küll ei näinud, kuid pikaajalise töökogemuse põhjal seal majas oletas, et kui uks on avatud, siis on N veel seal, nad väljusid tänavapoolsest uksest, nemad hooviust ei kasutanud, N kasutas väga tihti hooviust, kui väljusid, siis P lukustas ukse, P kätte jäid alati võtmed, tema käes olidki nende ruumide uksevõtmed, väljudes nad kedagi ei kohanud. Nende majas oli kokku lepitud, et kui kummagi poole inimesed peale tööd lahkuvad, lukustatakse välisuks ka siis kui kummalegi poole veel keegi tööle jääb. Tunnistaja I P kohtus antud ütlustest nähtub, et laupäeval
4. juulil 2006 lõpetas töö kell kaks, tema lahkus samal ajal kohe ka tööruumidest koos tehnikapoe poolelt müüja L ja oma kolleegi M V , väljusid Võidu tänava poolsest välisuksest, tema lukustas ukse, hoovipoolset ust ei kasutanud nemad kunagi, kasutas vaid N , see uks oli alati kinni, N veel lahkunud ei olnud, tema uks oli pooleldi 8 avatud, teda ennast ei näinud, ukse järgi ta teabki, et N pidi seal olema, töö lõppedes ja lahkudes suleti alati välisuks. Tunnistaja V P kohtus antud ütlustest nähtub, et töötab Nurga külalistemajas administraatorina. Raido Puusepp oli 28-l ehk ööl vastu
5. juulit 2006 neil majutuses, Puusepp tuli peale kella 6 õhtul, võttis toa üheks ööks, Puusepp ei saanud maksta, kuna pangad olid kinni ja mingil põhjusel ei saanud ta kasutada pangakaarti, nad võtavad alati raha ette, kuid Puusepa puhul tekkis usaldus ja nad lasid tal jääda ööseks. Kui ta
6. augustil järgmisse vahetusse tööle tuli, siis vahetuse üleandmisel öeldi talle, et seda meest ei saa kätte, telefon on välja lülitatud ja raha on maksmata, Puusepp helistas ise kella 10-11 vahel hommikul, tahtis tasuda arvega ning kandis pärast seda ka raha üle. Tunnistaja E P kohtus antud ütlustest nähtub, et töötab Falck Ida-Eesti AS-is ja E. N Pandimaja Võidu 52 oli nende lepinguline klient.
7. juulil 2006 kell kolm päeval teatati talle keskusest, et Võidu 52 laenukontor pole valve all, saadeti vaatama milles asi, kell 15.08 oli häire, 15.12 oli ta kohal, vaatas hoone väljast üle, mõlemad uksed, nii ees kui taga, olid kinni ja lukus, aknad olid terved ja kinni, neil õigust sisse minna ei ole, autot õues ei olnud, st akna all ei olnud, päris hoovi taganurka ei vaadanud. Ta helistas operaatorile, tegi akti ja sõitis minema. Tunnistaja S B kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas ja töötab ka praegu Falcki peafirmas operaatorina. Juuli lõpus 2006 sai valvekorra ajal signaali N kauplusest graafikurikkumise kohta. Vastavalt väljaõppele pidi ta kliendile helistama ja häirest teatama -objekt pole valve all. Ta helistas kliendile 29.07.2006 kella 15.00 paiku mobiiltelefonile, kuid see ei vastanud -sellele ei reageeritud neljal korral. Püüdis helistada teisele kontaktisikule, kes vastas, et ta enam ei tööta selles firmas. Ta saatis ekipaaži kohale probleemi selgitamiseks, nemad teatasid, et kõik on lukus, kedagi kohal ei ole. Tunnistaja E P kohtus antud ütlustest nähtub, et töötas taksojuhina ja eelmise aasta juulis oli tavaline väljakutse Reiu tallide juurde, kust tuli peale mees, kelle viis Pärnu bussijaama, nad vestlesid noormehega, et ta sõbrad jäid randa ja temal sai läbust kõrini ning tema läheb vanaema juurde linna, noormees oli mõnusa jutuga ja meeleolu oli tal rahulik, arve oli 170 krooni, maksis 500 rahatähega, noormehel vigastusi ei märganud, ei olnud verd ega sidemeid, käes oli tal kilekott, jalas tumedad püksid ja seljas tagi. Tunnistaja A Z kohtus antud ütlustest nähtub, et tutvus Raido Puusepaga
8. aasta alguses, kui töötas Tartus ööklubis ja Puusepp käis seal aega veetmas. Puusepp rääkis, et on pärit Viljandist, elab Tartus, tegeleb ehitusega, rääkis korra ka mängusaalist aga ei midagi põhjalikumalt ega pikemalt, kohtusid ka suvel Pärnus kui ta sinna kolmeks kuuks tööle läks, kõige eest maksis Puusepp, viimati kohtusid mõni päeva enne Puuseppa kinni võtmist. Raidol oli jalal haav ja tal oli plaaster põlve juures. 30.07.2006 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja tehnilise uuringu protokollist ning sündmuskoha skeemist nähtub, et Võidu tehnikapood ja laenukontor asuvad Rakveres Võidu 52 hoone esimesel korrusel. Alumise korruse ühiskoridori pääseb tänavapoolsest ja hoovipoolsest välisuksest, ustel ja akendel puuduvad silmaga nähtavad muukimis- ja lõhkumisjäljed, hoovipoolne välisuks lukustatud. Sisenedes tänava poolt ühiskoridori viib ühiskoridoris vasakut kätt jääv uks tehnikapoodi ja laenukontorisse, paremat kätt jääv uks viib kauplusesse Kuldkalake. Laenukontor ja tehnikapood asuvad neljas ruumis - u 5,5 m pikkune koridor millest esimene vasakpoolne uks viib raamatupidamis-ja laoruumi, teine vasakpoolne uks viib kabinetti ja koridori otsas olev uks viib poeruumi. Sündmuskoha vaatlusel tuvastati: - veretaolise aine pritsmed ühiskoridori põranda kiviparketil laenukontorisse ja tehnikapoodi viiva ukse juures -veretaolise aine jäljed koridori seinal 150 cm kõrgusel põrandast enne raamatupidamis-ja laoruumi ust -veretaolise aine jäljed poeruumi viival uksel ja paremal pool seinal ja seina ääres oleval riiulil ja toolil -veretaolise ainega määrdumine koridori põrandat katval taftingkattel poeruumi ukse juures -pritsmed veretaolisest ainest raamatupidamis- ja laoruumis põrandal -kabinetis põrandal kirjutuslaua ja diivani vahe E N surnukeha, jalad akna poole pea ukse poole, jalas olevatel püksid, püksirihm, kingad verega määrdunud, pluusil torkeaugud ja veri Surnu Kohtuarstlikust Ekspertiisiaktist nr 266 nähtub järgnev: - E N surma põhjuseks olid kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul pool ülakõhul (kokku 3) vasaku neeruarteri, suurrasviku ja X roide kõhrelihase osa vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus, antud vigastused on eluohtlikud. 9 - lisaks surma põhjustanud vigastustele esinesid veel pindmised torke-lõikehaavad vasakul pool roidekaare all

§ 114p 5 järgi tapmisena mis on toime pandud seoses röövimisega.

Olemasolevate tõendite kogum ei välista ka süüdistuses toodust pisut erinevat sündmuste kulgu ja seega ka teistsugust karistusõiguslikku hinnangut R.Puusepa tegevusele. R.Puusepa tegevus võiks teatavatel asjaoludel olla kvalifitseeritud ka tapmisena omakasu motiivil või tapmisena teise süüteo varjamise või selle hõlbustamise eesmärgil. Vaatamata sellele, et kõik need kuriteod on karistatavad võrdselt, ei saa kohus süüdistatava kaitseõigust rikkumata kuriteo kvalifikatsiooni muuta. Samas eeldavad nii tapmine omakasu motiivil kui ka tapmine teise süüteo varjamise või hõlbustamise eesmärgil tapmise suhtes tahtluse raskeimat liiki kavatsetust, mille kohta aga antud juhul usaldusväärsed tõendid puuduvad. R.Puusepa poolt toimepandu õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Võlaõigusseaduse § 1043 alusel peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Sama seaduse § 1045 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kuna käesolevas kohtuotsuses on tuvastatud R.Puusepa süü OÜ-le Kaldram, OÜ-le Tera Parkett, K.H ja A.N varalise kahju tekitamises kannatanute poolt nimetatud suuruses, siis tuleb kannatanute tsiviilhagid rahuldada ja tekitatud kahju temalt välja mõista. Karistuse mõistmisel juhindub kohus

§ 56sätetest.

Raido Puusepa vastutust raskendavad ning kergendavad asjaolud puuduvad. Raido Puusepp on varem kriminaalkorras karistamata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus R.Puusepa süü suurust ja asjaolu, et ta on kuritegusid toime pannud 12 korduvalt, et ta on kuriteod toime pannud otsese tahtlusega ja kavatsetult. Samuti arvestab kohus karistuse mõistmisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 311-319; 175 lg1 p 2,3,4,9; 179 lg1 p 2; 180 lg1 kohus otsustas: RAIDO PUUSEPP süüdi tunnistada

§ 209lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

RAIDO PUUSEPP süüdi tunnistada

§ 201lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

RAIDO PUUSEPP süüdi tunnistada

§ 349järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

RAIDO PUUSEPP süüdi tunnistada

§ 114

p 1, 5 järgi ja mõista talle karistuseks 16 (kuusteist) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja lõplikuks karistuseks lugeda 16 (kuusteist) aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 25.05.2006-26.05.06.a., s.o.

2 päeva ning lõplikuks karistuseks lugeda 15 (viisteist) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tõkend- vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda Raido Puusepa kinnipidamise päev, s.o. 14.08.2006.a. Välja mõista Raido Puusepalt kohtukuludena riigituludesse: 1) väljamakstud kaitsjatasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 3398,40 (kolm tuhat kolmsada üheksakümmend kaheksa, 40 sh käibemaks 18%) krooni; 2) ekspertiisitasud: surnu kohtuarstliku ekspertiisimaksumus 6800,00 (kuus tuhat kaheksasada,00)krooni, sõrmejälje ekspertiisimaksumus 12 250,00 (kaksteist tuhat kakssada viiskümmend,00) krooni, DNA ekspertiisimaksumus 30 660,00 (kolmkümmend tuhat kuussada kuuskümmend,00) krooni, toimiku paljundamise kulu 352,30 (kolmsada viiskümmend kaks,30) krooni; tunnistajate kohtuistungile ilmumisega seotud kulud kokku 1083,46 (üks tuhat kaheksakümmend kolm, 46) krooni; sundraha 10875,00 (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis.00) krooni. Tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas arveldusarvele nr 221023778606, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: Raido Puusepp, 1-07-1566, kohtukulu; Raido Puusepp 1-07-1566, sundraha. Kohtukulu ja sundraha tasuda 30 (kolmkümmend) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Raido Puusepalt tsiviilhagide katteks kuritegudega tekitatud kahjude hüvitamiseks: 1) kannatanu A N (xxxx) kasuks 124 745,00 (ükssada kakskümmend neli tuhat seitsesada nelikümmend viis,00) krooni, 2) K H ( xxxx) kasuks 87 853,00 (kaheksakümmend seitse tuhat kaheksasada viiskümmend kolm,00) krooni, 3) OÜ Kaldram (Riia 10-52 Tartu) kasuks 1240,00 (üks tuhat kakssada nelikümmend,00) krooni, 4) OÜ Tera Parkett (SEB Ühispank 10220020169018) kasuks 12 211,00 (kaksteist tuhat kakssada üksteist,00) krooni. Asitõendid: hõbedane kaelakett, R. Puusepa Hansapanga deebetkaart, SEB Ühispanga ajutine deebetkaart, SEB Ühispanga U-neti paroolide kaart, Elioni telefoniautomaadi kaart, sülearvuti DESKNOTE koos koti ja laadijaga, mobiiltelefonid Nokia 3100, Nokia 3210 ja Ericsson, R. Puusepa saunalina, Adidas dressipüksid, spordikott Spatcific tagastada Raido Puusepale kohtuotsuse jõustumisel; DNA proovid, E. N küüned ja juuksekarv, kiuproovid, 3 SIM kaarti ja E. N pluusi rinnataskust võetud paberid, E. N pluus ja kingad hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse 13 kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik Rahvakohtunikud Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjad/ T.Kullerkupp M.Allika, E.Lossi I.Golubev Viru Ringkonnakohus 17.06.2008.a o t s u s t a s: Viru Maakohtu 13.03.2008 kohtuotsus Raido Puusepp´a süüdistuses jätta sisuliselt muutmata ning teha sellesse täpsustusKohtuotsuse resolutsioonist jätta välja Raido Puusepa süüditunnistamine

§ 114p 1 järgi.

Ülejäänud osas jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu kohtumäärusega 03. septembril 2008.a Nooremreferent I.Golubev