Obsah (8)
§ 306§ 126§ 180§ 296§ 293§ 288§ 175§ 1791-08-1268 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2008.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts rahvakohtunikud Eha Rajasalu ja Marg
§ 306ja § 309 lg. 3 Süüdi tunnistada Silver Piller Kar
S § 113 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. KarS § 65 lg. 1 alusel lugedes kergema, Tartu Maakohtu 20.11.2007.a. otsusega mõistetud karistuse, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, kaetuks raskeima karistusega mõista Silver Pilleri liitkaristuseks 10 (kümme) aastat vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 22.08.2007.a. kuni 26.03.2008.a., s.o. 7 (seitse) kuud ja 5 (viis) päeva karistusaja hulka ning mõista Silver Pilleri kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) aastat 4 (neli) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Kandmata karistuse aja algust arvestada alates 27.03.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata.
§ 126lg.
3 p. 2 alusel vabastada asitõendi staatusest mobiiltelefon Nokia 1600 IMEI numbriga 355517012056101, mis jätta omaniku A.A. valdusse.
§ 126lg.
3 p. 4 alusel hävitada asitõendiks olevad puukaikad (pakid nr 1 ja 2).
§ 180lg.
1 alusel välja mõista Silver Pillerilt 22 483 (kakskümmend kaks tuhat nelisada kaheksakümmend kolm) krooni ja 50 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
§ 180lg.
3 alusel jätta menetluskuludest 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtuotsuse tervikteksti menetlusosalistele kättesaadavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast arvates. Kirjaliku apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsuse terviktekst menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 18. aprillil 2008.a. Süüdistuste sisu, mille järgi kohus süüdistust arutas. Silver Pillerit süüdistatakse selles, et tema 22.07.2007.a. pärastlõunasel ajal Tartus Kase põik tänaval, Tartus Riia 26 asuva Kauburi Kaubamaja läheduses tahtliku tapmise eesmärgil peksis puukaikaga Z.G. ’it, lüües teda vähemalt kolmel korral peapiirkonda, tekitades kannatanule eluohtlikud vigastused: pea kinnine tömp trauma koljulae ja– põhimiku luude murdude ning peaajupõrutuse ja kelmetealuste verevalumitega, mille tagajärjel saabus Z.G. i surm. Seega pani Silver Piller toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese tapmise. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtu järeldused. Kohtuistungil Silver Piller eitas süüd tahtlikus tapmises, tapmises tunnistas enda süüd. Süüdistatav tunnistab, et kannatanu suri tema käe läbi aga tal ei olnud põhjust teda tappa. Ta ei olnud vihavaenlane. Läks tema tüdrukule ligi, suri mitu tundi hiljem, elas pärast peksmist. 2
(2)Kohtuistungil andis Silver Piller ütlusi selle kohta, et juulis 2007.a. sai ta kokku M.N. ja V.N. . M.N. oli ta juba koos, kui juhuslikult kohtusid V.N. tänaval Pizzapoe juures. M.N. tunneb ta 2,5 aastat, lapsepõlvest teda ei mäleta. Suhted nende vahel olid vahel halvad, vahel normaalsed. 2 aastat olid lähedased suhted, ka intiimsuhted, mis lõppesid siis kui Piller kinni võeti. M.N. on elukaaslane ja lapsed. See ei seganud lähedasi suhteid. Hommikust saati olid nad kolmekesi koos, lõuna paiku kohtusid kannatanuga Sõbra kiriku pargis. Kannatanut kõnetas kõigepealt V ja siis M, Piller sinna ligi ei läinud. Nad rääkisid midagi. M küsis kannatanult telefoni helistamiseks ja sai. Piller nägi, et M helistas. V käis vahepeal kirikus ära, nemad 3-kesi pikutasid õues, mees jõi õlut. Siis läksid neljakesi Sõbra keskusesse. Piller oli neist eraldi, läks järgi lihtsalt ja ei süvenenud, miks mees nendega koos läheb. M ja nendega liitunud mees käisid poes. Pärast poes käimist läksid nad Sõbra keskuse taha, kus hakkasid õlut jooma. Kõik jõid õlut. Õlu sai otsa ja nad läksid poodi teisele tiirule. Sama mees ostis teist korda õlut. Piller väidab, et tal oli algusest saadik ebamugavus, kui seda meest nägi. Õlu võttis ta vastu M, kes omakorda sai selle mehelt. M vahendusel ei olnud ebamugav õlut vastu võtta. Pärast teistkordset õlu ostmist läksid nad samasse paika ja jätkasid neljakesi õlle joomist. Piller jäi päris purju vahepeal ja V viis teda heina sisse magama, mingi aeg oli seal. Kui ta ärkas, siis nägi, et M ja seda meest ei ole. Ta küsis V, et kus nad on ja sai vastuseks, et ei tea. Nad jõid õlut edasi ja siis kuulis Piller M hüüet, kes hüüdis teda eesnime järgi. Piller oli segaduses, võttis 2-3 meetrise kaika ja murdis sellest umbes 1 m pikkuse kaika. Ta oli endast väljas, mõtles, kus M on, närv ütles ülesse. Nad hakkasid V minema ja Piller viskas kaika eemale. Kohalpeal Piller küsis, mis on ja nägi, et mees toetas küünarnukkidele ja tal oli jope peal. M tõmbas jope ära ja Piller nägi seda pilti: mehel olid püksid maas, alakeha oli paljas. Pilleril kadus enesevalitus. Siis läks ta tagasi kaika järgi, mis tal oli visatud umbes 3 sammu kaugusele, võttis selle kaika ja lõi mehele 2 korda pähe. Peale esimest lööki hakkas mees pükse jalga tõmbama. Ei mäleta kas see õnnestus, sest kohe järgnes teine hoop. Pärast esimest lööki hakkas verd jooksma, mehel oli nägu verine. Ta jäi pärast lööke külili või selili. Piller viskas kaika pärast löömist eemale. Pärast seda läksid nad kõik kolmekesi sealt üheaegselt ära tee peale, kus Vello või keegi näitas telefoni. Piller sai aru, et on tegemist kannatanu telefoniga, sest neil sellist kellelgi ei olnud. Nad läksid Pizzapoe taha, Piller M rääkisid kaardi tühjaks, võtsid kaardi välja ja viskasid minema. Seejärel nad panid Pilleri kaardi telefoni sisse. Seejärel suundusid Võru tänavale, et telefoni maha müüa. V tahtis telefoni maha müüa oma tuttavale, kes jooksis Pillerile pärast järgi ja küsis telefoni. Piller ütles, et temal ei ole telefoni, valetas, kuigi telefon oli tema käes ja jäi 2 nädalaks tema kätte. Piller viis koos M telefoni Kuu pandimajja ja M oma dokumendiga andis telefoni panti. Piller ise hiljem ei käinud seal kohas, kuhu mees maha jäi. Ta mäletab, et ütles M, et ta käiks vaatamas kas mees on seal. See oli vist järgmisel päeval. Ta ei saanud terve öö magada, olid süümepiinad. Piller ei oska seletada, miks ta ise ei läinud vaatama. Ei olnud julgust. Oli hirm, et kui ta on seal alles, siis tuleb midagi ette võtta, kiirabi kutsuda. Dokumentaalsed tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli 25.07.2007.a. andmetel (I kd., tl.1-6) asus sündmuskoht Tartus, Riia tänava poolt vaadatuna Kauburi Kaubamaja taga, kus asub Kase põik tänav. Liikudes mööda nimetatud tänavat kaarhalli suunas on tänava paremal pool Kauburi Kaubamajast 270 meetri kaugusel lõkkekoht, mille läheduses raudtee. Lõkkekohast 12 meetri kaugusel kasvab pähklipuu, mille ümber põõsad. Põõsa alt leitud umbes 50-aastase hallipäise 165-170 cm pikkuse meesterahva laip, selili maas. Laiba jalas olnud pükste rihm ning lukk on lahti ja paistavad valget värvi aluspüksid. Isiku tuvastamise määruse 30.07.2007.a. andmetel (I kd., tl. 8-10) 25.07.2007.a. kell 16.28 Tartus, Kase põik tänava ja raudtee vahelistest põõsastest leitud meesterahva surnukehas tundis G.G. ära oma mehe Z.G. i. Laip tuvastati G.G. ütluste ja tema poolt üleantud isikut tõendava dokumendi, Z.G. i passi andmete võrdlemisel politsei infosüsteemi K 3 ja Rahvastikuregistri andmetega. 3
(2)Surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 328 04.10.2007 (I kd., tl.13-24) antud kohtuarstieksperdi arvamuse järgi Z.G. i surma põhjus on pea kinnine tömptrauma koljulae ja – põhimiku luude murdude ning peaajupõrutuse ja kelmetealuste verevalumitega. Nimetatud vigastused on eluohtlikud. Surma põhjustanud vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et korduvatest löökidest kõva tömbi esemega pea ja näo piirkonda. Z.G. i surm võis saabuda orienteeruvalt 2-4 ööpäeva enne surnukeha kohtulikku lahangut (26.07.2007). Surnu kohtuarstliku täiendekspertiisiaktis nr 14 /aktile 328/04.10.2007/ 05.12.2007 (I kd., tl.27-29) antud kohtuarsti-eksperdi arvamuse järgi Z.G. i surnukehal pea piirkonnas esinenud vigastused, mis loetletud ekspertiisiaktis nr 328, võivad olla tekitatud löökidest eksperdile esitatud esemega (puukaikaga). Arvestades väliste vigastuste hulka, paiknemist ja iseloomu võis lööke olla vähemalt kolm. Jälitusprotokolli 30.08.2007 andmetel (I kd., tl.45-60) Z.G. i ja Silver Pilleri abonentnumbritel teostatud kõneeristustest selgus, et Z.G. i abonentnumbrit kasutati välja helistamiseks viimast korda 22.07.2007.a. kell 18.
- 22.07.2007.a. sisestati Z.G. i mobiiltelefoni teine SIM kaart ning selle abonentnumbrilt helistati teisele numbrile. Sama abonentnumbrit kasutati Z.G. i mobiiltelefonis ajavahemikul 22.07.2007 kella 18-41-st kuni 08.08.2007 kella 19.34-ni. Samal ajavahemikul kasutati Z.G. i mobiiltelefonis veel kolme abonentnumbrit. Z.G. i mobiiltelefoni IMEI koodi ja abonentnumbri edastas A.A. . Asitõendi - mobiiltelefoni vaatlusprotokolli 23.07.2007 andmetel (I kd., tl.136-138) on vaadeldud mobiiltelefon Nokia
- IMEI kood vastab A.A. ilt saadud IMEI koodi numbrile. Mobiiltelefon tagastatud omanikule, A.A. ile. Asitõendite - puuokste vaatlusprotokoll 27.08.2007 andmetel (I kd., tl.145-149) on kahest kuivanud puuoksast üks pikkusega 77,5 cm, ümbermõõduga 14,8 cm, mille üks ots on murtud. Teisest otsast 6 cm kaugusel on temast väljakasvanud murtud oks pikkusega 3 cm. Teine kaarekujuline puuoks on pikkusega 130 cm ja ümbermõõduga 18 cm, mõlemad otsad on ära murtud. Kuriteo toimepanemise koht on tõendatud süüdistatava Silver Pilleri ja tunnistaja M.N. ütlustega (II kd., tl. 43), V.N. ütluste ja olustiku seostamise protokolli 04.09.2007 juurde lisatud videosalvestusega (I kd., tl.83, II kd., 47), Silver Pilleri ütluste ja olustiku seostamise protokolli 24.08.2007 juurde lisatud videosalvestusega (I kd., tl.141, II kd., 49); samuti dokumentaalsete tõendiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kuigi dokumentaalse tõendi andmetel on sündmuskohale mineku lähtekoht (Kauburi Kaubamaja Riia tänaval) erinev süüdistatava ja tunnistaja ütlustes kirjeldatud lähtekohast (Sõbra Keskus Võru tänaval) on tegemist sama sündmuskohaga, mille oluliseks orientiiriks on raudtee. Süüdistatava ja tunnistaja M.N. ütlustega on tõendatud, et sündmuskohal olid ühel ja samal ajal koos Silver Piller, M.N. , V.N. ja Z.G. . Tunnistaja V.N. ütluste tõendina kasutamise välistab asjaolu, et tunnistaja oli kohtuistungil saalis, kui kohus vaatas V.N. ütluste ja olustiku seostamise protokolli 04.09.2007 juurde lisatud videosalvestust.
§ 296lg.
1 alusel on uurimistoimingu protokolli ja selle juurde kuuluva salvestuse vaatamine lubatud, kuid seejuures tuleb arvestada kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamise
§des 289, 291, 292 ja 294 sätestatud erandeid. Videosalvestuses andis V.N. ütlusi tõendamiseeseme asjaolude kohta. Tunnistaja poolt videosalvestuse kuulamise ja vaatamisega ütluste andmise eel ei ole võimalik kontrollida tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Ka süüdistatav vaatas ja kuulas kohtuistungil enne ütluste andmist Silver Pilleri ütluste ja olustiku seostamise protokolli 24.08.2007 juurde lisatud videosalvestust, mis avaldati
§ 296lg.
1 alusel. Kohus on seisukohal, et süüdistatava ja tunnistaja õigused ja kohustused ütluste andmisel on erinevad. Kuigi süüdistatava ülekuulamine toimub
§ 293lg.
1 alusel ristküsitlemisega juhindudes
§ 288
ja § 289 sätestatust, ei ole
§-s 296 viidet §-le 293. Süüdistatav arutles ütlusi andes oma teo põhjuste üle ning seetõttu ei ole kohtul alust seada tema ütlusi täies ulatuses kahtluse alla. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamist on põhjendatud ka järgnevalt. Kuriteo toimepanemise aeg on tõendatud kannatanu G.G. ja tunnistaja A.A. ütlustega, samuti dokumentaalsete tõendite: sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja eksperdiarvamusega. G.G. 4
(2)ütluste järgi oli Z.G. kodus viimati pühapäeval. Mees sai laupäeval palka ja pühapäeva hommikul andis abikaasale raha. G.G. läks turule ja abikaasa jäi koju. Kui ta turult tagasi tuli, oli mees ära läinud. Ta tuli alati koju tagasi, ka purjus peaga. Abikaasa telefon oli välja lülitatud. Kui hilisõhtuks ei olnud tagasi tulnud, helistas kannatanu politseisse ja traumapunkti (II kd., tl. 41). Tunnistaja A.A. , kes oli Z.G. i tööandja, nägi viimast viimati reedel, kui nad leppisid kokku töö esmaspäevaks 23.juuliks 2007.a. Esmaspäeval Z.G. it ei tulnud ja ta ei helistanud. Tema käes oli tunnistaja ostetud mobiiltelefon sidepidamiseks ja asjaajamiseks (II kd., tl. 42). Kannatanu ja tunnistaja ütlustest ning sündmuskoha vaatlusel 25.07.2007.a. tuvastatud laiba lahangul 26.07.2007.a. eksperdiarvamusega tuvastatud surma saabumise ajast lähtudes on tõenäoline kuriteo toimepanemise aeg 22.07.2007.a., mis oli kalendri järgi pühapäevane päev. Silver Pilleri poolt Z.G. i peksmine puukaikaga on tõendatud süüdistatava ja tunnistaja M.N. ütlustega. Löömiseks kasutatud puukaigas on kriminaalasjas asitõendiks. Silver Piller tunnistab tema poolt Z.G. i löömist kahel korral puukaikaga pähe. Esimese ja teise löögi vahe oli 2-3 minutit. Löömise järel oli mehe nägu verine, pärast löömist jäi mees külili või selili. Tunnistaja M.N. nägi Silver Pilleri poolt antud ühte lööki, mille tagajärjel mees kukkus pikali ja tuli tagasi istukile. M.N. jooksis ära raudtee äärde ja jäi sinna kaaslasi ootama. Natukese aja pärast tulid järele V.N. ja Silver Piller. Nad seletasid, et mees jäi sinna, kukkus korra pikali ja tuli istukile (II kd., tl. 44). Asitõendi vaatlusel kohtuistungil Silver Piller tunnistas tema poolt löömiseks kasutatud vahendiks lühema kuivanud puukaika ja kirjeldas löömise viisi: kahe käega kaikast kinni hoides tõstis kaika üles üle õla ja lõi alla (II kd., tl. 51 pöördel, 52 üleval). Eksperdiarvamusega on tõendatud Z.G. i surma põhjus, milleks on pea kinnine tömptrauma koljulae ja –põhimiku luude murdude ning peaajupõrutuse ja kelmetealuste verevalumitega. Nimetatud vigastused on eluohtlikud. Surma põhjustanud vigastused on saadud tömbi vägivalla toimel. Ekspert ei välista vigastuste tekkimist korduvatest löökidest pea ja näo piirkonda eksperdile esitatud esemega (puukaikaga). Eksperdiarvamuse järgi, arvestades väliste vigastuste hulka, paiknemist ja iseloomu võis lööke olla vähemalt kolm. Z.G. i surm võis saabuda orienteeruvalt 2-4 ööpäeva enne surnukeha kohtulikku lahangut (26.07.2007). Tõendite kogumis hindamise tulemusena on kohus jõudnud järeldusele, et Silver Piller pani tapmise toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg. 1 järgi tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus. Silver Pilleri eesmärgiks ei olnud Z.G. i surm. Mitte ükski tõend ei anna alust järeldada, et süüdistatav kannatanu surma otseselt soovis. Süüdistatav ei teadnud teo toimepanemise ajal, et kannatanu surm saabub ja ta ei pidanud seda ka võimalikuks. Seega ei ole tõendatud süüdistuses nimetatud tahtliku tapmise eesmärki ja Silver Piller ei pannud kuritegu toime kavatsetult. Nagu eelpool öeldud, süüdistatav ei teadnud, et tema tegu põhjustab kannatanu surma ja tal ei tekkinud teo toimepanemise ajal ka arusaama, et surm on tema peksmise vältimatu tagajärg. Seega ei ole kinnitamist leidnud teo toimepanemine otsese tahtlusega. Silver Pilleri esimesest löögist mehele pähe, kukkus viimane maha. Sellest asjaolust järeldub löögi tugevus, mis saavutati löögivahendina puukaika kasutamisega. Lühikese vaheaja järel kordas lööja oma tegu samal viisil. Puukaikaga korduvast jõulisest löömisest pähe ei ole alust järeldada, et süüdistatav ei möönnud kannatanu surma saabumist ja lootis seda vältida. Silver Piller väidab, et ta sai aru, et lööb kannatanut ja selle kaikaga löömisel on kannatanul valus. Pärast esimest lööki hakkas kannatanul verd jooksma. Veelkord löömise põhjuseks oli viha (II kd., tl. 52). Löögiriista kasutamisega korduvast pähe, inimese elutähtsasse piirkonda löömisest möönab lööja mistahes tagajärje saabumist, sealhulgas inimese surma saabumist. Seega on Silver Pilleri tegu toime pandud kaudse tahtlusega. Tapmise subjektiivse tunnuse tuvastamisel piisab kaudse tahtluse tuvastamisest. Sellele viitab ka Silver Pilleri käitumine pärast löömist. Ta sai enda valdusse kannatanu telefoni ja helistas sellelt telefonilt omaniku arvel. Ta ei helistanud kiirabisse ega kutsunud abi, et ära hoida raske tagajärje saabumist. Need asjaolud välistavad teo toimepanemise kergemeelsusega ja surma põhjustamise ettevaatamatusest. 5
(2)Eksperdiarvamusega on tõendatud Z.G. i surma põhjus, milleks on pea kinnine tömptrauma eelpoolkirjeldatud vigastustega. Süüdistatava ja tunnistaja M.N. ütlused ja ekspertarvamus kinnitavad vigastusi elutähtsas piirkonnas, peas ja tõendavad vigastuste tekitamist süüdistatava poolt eelpoolkirjeldatud peksmise tulemusena. Tekitatud vigastused on eluohtlikud. Eeltoodust järeldub, et Silver Pilleri peksmise tagajärjeks oli Z.G. i surm. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. Tõendid kinnitavad peksmise ja surma saabumise vahel põhjuslikku seost: kannatanule olid peksmisega tekitatud eluohtlikud vigastused, ta jäi peksmise kohta, kust hiljem leiti. Eksperdiarvamuses peetakse võimalikuks surma saabumist peksmise päeval, kuid ei välistata surma saabumist ka kaks päeva hiljem. Peale Silver Pilleri poolt kannatanu peksmise ei ole tuvastatud muid faktoreid, mis võisid surma põhjustada. Süüdistatava väited hingelise erutuse seisundist, mille tulemuseks oli toimepandud tegu, ei ole tõendamist leidnud teiste tõenditega. Tapmise vähemohtliku koosseisuga, mida kvalifitseeritakse KarS § 115 järgi oleks tegemist juhul, kui erutusseisund on tekkinud äkki ning see on esile kutsutud kannatanupoolse vägivalla või solvamisega süüdlase või tema lähedaste suhtes ning sellises seisundis pannakse toime tapmine. Z.G. i poolt Silver Pilleri või M.N. suhtes vägivalla toimepanemist ei ole tuvastatud. Süüdistatava ütlusi kinnitavad tunnistaja M.N. ütlused selles, et nad on teine-teisele lähedased inimesed vähemalt 2 aastat. M.N. pere ei ole nende suhteid seganud vaatamata asjaolule, et M.N. on elukaaslane ja lapsed. Süüdistatava ütluste järgi nägi ta oma tüdrukut istumas mehe kõrval, kellel olid püksid maas ja tal tekkis armukadedus. Ta ei suutnud oma käitumist talitseda. Mehe poolt M eelnevast raha maksmisest oli ta ärritunud aga ei olnud põhjust minna kallale, sest siis ei olnud midagi juhtunud. Samas Silver Piller kinnitab, et enne kui ta lööma läks, oli see 50 krooni tema taskus ja ta teadis mille eest see raha oli. M.N. ja Z.G. i eemaldumisel ei läinud ta kohe neile järgi, sest magas siis (II kd., tl. 52 pöördel). Süüdistatava ütlused on kuriteo toimepanemise aja, koha ja viisi osas usaldusväärsed ja kooskõlas teiste tõenditega. Süüdistatav ütluste usaldusväärsus on seatud kahtluse alla eeluurimisel ja kohtuistungil antud ütlustes esinevate vastuolude tõttu selles osas, mis oli teo toimepanemise motiiviks, mistõttu tuli kohtuistungil eeluurimisel antud ütlusi avaldada. Eeltoodud asjaolust ning uuritud tõenditest ei järeldu Silver Pilleril löömise eel äkki tekkinud tugevat hingelise erutuse seisundit. Tunnistaja M.N. ütluste järgi sai ta Z.G. ilt 50 krooni raha. Raha saamise järel läksid M.N. ja Z.G. kahekesi poodi, kus viimane ostis alkoholi ja toitu. Lõkkekohas eemaldusid M.N. raha andnud mehega viimase kutsel põõsastesse (II kd., tl. 43). Asjaoludest, miks M.N. ja Z.G. teistest eraldusid ja varjatult omaette olid, oli Silver Piller teadlik juba poest sündmuskoha läheduses asuvale lõkkeplatsile minnes. Z.G. oli neile pakkunud alkoholi ja andnud M raha sooviga saada vastuteeneks intiimsuhet. Kuigi Silver Piller oli intiimsuhte võimalikkusest rahulolematu, ei teinud ta midagi selleks, et sellele vastu olla. Ta võttis vastu Z.G. i pakutud alkoholi ja võttis enda kätte M.N. antud raha ning sellega pidas võimalikuks järgnevat tegu. Mitte millegagi ei ole tõendatud, et Z.G. M.N. halvustas või solvas. Kannatanu G.G. ütluste järgi ei olnud Z.G. iseloomult agressiivne, usub, et oli purjus. Joobes ta tavaliselt magas ükskõik kus, kas pingil või toolil. Kannatanu teab seda 28aastase kooselu põhjal (II kd., tl. 41 pöördel all). Kohus on jõudnud järeldusele, et Silver Pilleri tegu oli toime pandud alkoholijoobest tulenevas seisundis ja kantud vihast kannatanu vastu. Süüdistatav, ärganud alkoholijoobes ning näinud M.N. ja Z.G. it koos sai põhjuse viimast lüüa. Kuna seksist oli sel päeval varem juttu M, siis ei olnud neid uusi asjaolusid, mis oleks olnud ootamatud ja võisid süüdistatavat endast välja viia, kui ta nägi M mehe kõrval istumas. Eelpoolkirjeldatud korduv peksmine on põhjuslikus seoses teo ja tagajärje vahel ning kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 järgi. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Seega on Silver Piller süüdi KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. teise inimese tapmise. 6
(2)Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüdistatavatel KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid asjaolusid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on Silver Piller kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Neist esimesel korral on karistus mõistetud varguse ja kehalise väärkohtlemise eest, teisel korral kehalise väärkohtlemise eest ning kolmandal korral varguse eest. Kõik kriminaalkaristused on olnud vangistused. Kahel esimesel korral on kohus pidanud võimalikuks Silver Pilleri vangistusest täielikult ja osaliselt tingimuslikult vabastada KarS § 74 alusel. Hiljem on tingimisi karistusest vabastamised tühistatud ja karistused täitmisele pööratud. (I kd., tl. 99103, 104-106, 108-110, 182-185). Väärteomenetluses on Silver Pillerit karistatud 13-l korral. Väärtegudest on kaks karistust mõistetud varguse eest, kaks karistust mõistetud liikluseeskirjade rikkumisega kaasnenud väärtegude eest ning üheksa karistust mõistetud alkoholiseaduse järgi. Silver Pillerit on alkoholiseaduse järgi karistatud korduvalt ajal, kui ta oli alaealine ja tal oli alkoholi tarbimine keelatud AS § 46 järgi. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku teatel on Silver Piller olnud psühhiaatriakliinikus ambulatoorsetel uuringutel perioodil 1994.-1999.a. ning statsionaarsel uuringul 19.-26.04.1999.a. Diagnoositud lenduvate lahustite kuritervitamist ja kerget vaimset alaarengut. Viimane pöördumine augustis 2004.a. (I kd., tl. 97). Tartu Vanglast iseloomustatakse Silver Pillerit iseloomult kinnise ja vaoshoitud isikuna, käitumine agressiivsuse ilminguteta. Ta on allaheitliku loomuga ja mitte domineeriv. Vanglas autoriteeti ei oma. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole (I kd., tl. 95). Silver Pillerit iseloomustab eelkõige alkoholi tarvitamisega kaasnev eluviis. Seda kinnitavad väärteokaristused alkoholiseaduse järgi ja LS § 7419 järgi. Viimatinimetatud väärteo koosseisuliseks tunnuseks on alkoholijoobes olek. Silver Piller on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud õiguskorraga kaitstud erinevate õigushüvede vastu suunatud kuritegude eest, s.h. korduvalt inimese tervise vastu suunatud kuritegude eest, millega kahjustati inimese kehalist ja vaimset heaolu. Tema kuriteod on muutunud raskemaks, arutatav kuritegu on esimese astme kuritegu. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, tähtsaim individuaalne õigushüve. Arvestades Silver Pilleri isikuga, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega, on süüdlast võimalik mõjutada KarS § 113 sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedase karistusega. Arvestades kuriteo raskusastet ja kahjustatud õigushüve olulisust ei ole karistusest tingimisi vabastamine võimalik. Kohtuotsuse tegemise ajaks on Silver Piller ära kandnud kõik varasemad kriminaalkaristused. Viimast, Tartu Maakohtu 20.11.2007.a. otsusega mõistetud karistust ta kandis eelvangistuse ajal. Kuna süüdlane on enne kohtuotsuse kuulutamist pannud toime teise kuriteo, tuleb talle mõista liitkaristus KarS § 65 lg. 1 alusel KarS § 64 sätestatud korras. Mõlemad karistused on samaliigilised karistused, kuid liidetav karistus on mõistetud teise astme kuriteo eest, millega kahjustatud õigushüveks oli omand. Kohus leiab, et arvestades resotsialiserumisväljavaateid on liitkaristust võimalik mõista lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega. Tartu Maakohtu 24.08.2007.a. vahistamismäärusega on süüdistatavale kohaldatud tõkend vahistamine. Silver Piller on kinni peetud kahtlustatavana 22.08.2007.a. (I kd., tl. 111-112, 124-126). KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb eelvangistus arvestada karistusaja hulka ja kandmata karistuse aja algust arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asitõendid ja nende suhtes kohaldatavad abinõud. Kriminaalasjas on asitõenditeks järgmised asjad: - mobiiltelefon Nokia 1600 IMEI numbriga 355517012056101, mis on üle antud omanikule A.A. ile; 7
(2)- puukaikad, mis pakitud eraldi paberkottidesse (pakid nr 1 ja 2) ja asuvad kriminaalasja juures. Mobiiltelefoni kuuluvuses A.A. ile ei ole vaidlust.
§ 126lg.
3 p. 2 alusel on telefon omanikule tagastatud. Mobiiltelefon Nokia 1600 tuleb vabastada asitõendi staatusest ja jätta omaniku A.A. valdusse. Sündmuskoha vahetust läheduses teo toimepanemiseks haaratud puukaikad on väärtusetud asjad ja tuleb
§ 126lg.
3 p. 4 alusel hävitada. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.
§ 175lg.
1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
§ 179lg.
1 p. 1 järgi 10 875 krooni kummalgi süüdistataval.
§ 175lg.
1 p. 3 alusel ekspertidele makstud ekspertiisi tegemise kulu on 6800 krooni;
§ 175lg.
1 p. 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu on 27 092,80 krooni;
§ 175lg.
l p. 5 alusel toimiku materjalidest koopia tegemise kulud on kokku 156,10 krooni;
§ 175lg.
1 p. 10 alusel kohtus kriminaalasja menetlemisega seotud posti ja kutsete kättetoimetamise kulud on kokku 59,60 krooni. Menetluskulude summa on 44 983,50 krooni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades Silver Pilleri varalist seisundit käib menetluskulude täies ulatuses hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seda asjaolu ja resotsialiseerimisväljavaateid arvestades jätab kohus
§ 180lg.
3 alusel pool menetluskuludest riigi kanda. Ümardamise põhimõtteid järgides jääb riigi kanda menetluskulusid 22 500 krooni ulatuses. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud 22 483,50 krooni ulatuses süüdimõistetava kanda
§ 180lg 1 alusel.
Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts kohtunik Eha Rajasalu rahvakohtunik Margus Pissarev rahvakohtunik 8
(2)