← Eesti

1-08-11078\3

Obsah (4)§ 199l§ 68§ 70§ 199

Kriminaalasi nr 1-08-11078 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja27. augustil 2008. a., Tartu Kalevi 1, Tartu kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-08-11078 Kohtu

§ 199l

g2p7,8järgi ja Samvel Nersesyan

§ 199l

g2p7,8järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör Alar Häidberg Süüdistatavad Samvel Nersesyan elukoht: XXXXXXX XX-XX, isikukood: 36008282748; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud. Stepan Akuševitš elukoht: XXXXXX XX; isikukood: 36604092727; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; tõkendit ei ole kohaldatud. van.adv Anu Pärtel Kaitsja Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: Süüdi mõista Stepan Akuševitš

§ 199l

g2p7,8järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) miinimumpäevamäära .

§ 68

lg.1 alusel lugeda kantud karistuseks kolm päevamäära (so kahtlustatava kinnipidamise aeg 27.08.2008) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 97 miinimumpäevamäära, s.o. 4850.00 krooni. Süüdi mõista Samvel Nersesyan

§ 199l

g2p7,8järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära

§ 68

lg.1 alusel lugeda kantud karistuseks kolm päevamäära (so kahtlustatava kinnipidamise aeg 27.08.2008) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 97 miinimumpäevamäära, s.o. 5820.00 krooni. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus Stepan Akuševitši ja Samvel Nersesyani suhtes

§ 70

alusel asendamisele vangistusega Vabatahtlikuks tasumiseks võib rahalise karistuse tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ja kriminaalasja numbri. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista Stepan Akuševitšilt ja Samvel Nersesyanilt kummaltki sundraha 3262.50 krooni (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni ja 50 senti) ja kaitsjatasud Stepan Akuševitšilt ja Samvel Nersesyanilt kummaltki 1486.80 krooni (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni ja 80 senti) ja 147.50 krooni riigituludesse Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber

  1. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistus Stepan Akuševitšit süüdistatakse selles, et tema, 27.08.2008.a. kella 00.30 paiku, grupis koos Samvel Nersesyaniga, tungis sisse Tartus, Sõbra 56 asuvale T. KV OÜ piiratud territooriumile, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 1 metallist I-tala pikkusega 2,65 m väärtusega 1700 krooni, 1 metallist I-tala pikkusega 1,58 m väärtusega 1100 krooni, 1 metallist I-tala pikkusega 2,30 m väärtusega 1500 krooni, 1 metallist toru pikkusega 1,10 m väärtusega 1000 krooni, 1 metallist toru pikkusega 1,1 0m väärtusega 1000 krooni, 1 armatuuriga metallist nurkraua pikkusega 0,90 m väärtusega 1150 krooni, 1 metallist nurkraua pikkusega 0,97 m väärtusega 1000 krooni, 1 metallist nurkraua pikkusega 0,80 m väärtusega 1000 krooni ja 1 metallist nurkraua pikkusega 1,05 m väärtusega 1000 krooni. Kokku tekitas vargusega kahju 10 450 krooni. Sellega pani Stepan Akuševitš toime

§ 199lg.2 p.7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega. Samvel Nersesyani süüdistatakse selles, et tema, 27.08.2008.a. kella 00.30 paiku, grupis koos Stepan Akuševitšiga, tungis sisse Tartus, Sõbra 56 asuvale T. KV OÜ piiratud territooriumile, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära 1 metallist I-tala pikkusega 2,65 m väärtusega 1700 krooni, 1 metallist I-tala pikkusega 1,58 m väärtusega 1100 krooni, 1 metallist I-tala pikkusega 2,30 m väärtusega 1500 krooni, 1 metallist toru pikkusega 1,10 m väärtusega 1000 krooni, 1 metallist toru pikkusega 1,1 0m väärtusega 1000 krooni, 1 armatuuriga metallist nurkraua pikkusega 0,90 m väärtusega 1150 krooni, 1 metallist nurkraua pikkusega 0,97 m väärtusega 1000 krooni, 1 metallist nurkraua pikkusega 0,80 m väärtusega 1000 krooni ja 1 metallist nurkraua pikkusega 1,05 m väärtusega 1000 krooni. Kokku tekitas vargusega kahju 10 450 krooni. Sellega pani Samvel Nersesyan toime

§ 199lg.2 p.7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega. Kuriteoga tekitatud kahju OÜ T. le summas 10450 krooni, kuna vara on tagastatud, siis tsiviilhagi esitatud ei ole Kokkulepe Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 199l

g2p7,8järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Samvel Nersesyanile karistuseks rahalise karistuse 100 (ükssada) päevamäära .

§ 68

lg.1 alusel lugeda kantud karistuseks kolm päevamäära ja ärakandmisele kuuluvaks 97 päevamäära, s.o. 5820.00 krooni.

§ 199l

g2p7,8järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Stepan Akuševitšile karistuseks rahalise karistuse 100 (ükssada) miinimumpäevamäära .

§ 68

lg.1 alusel lugeda kantud karistuseks kolm päevamäära ja ärakandmisele kuuluvaks 97 miinimumpäevamäära, s.o. 4850.00 krooni Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus Stepan Akuševitši ja Samvel Nersesyani suhtes

§ 70alusel asendamisele vangistusega Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavatele arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Stepan Akuševitš tuleb süüdi mõista süüdistuses

§ 199l

g2p7,8järgi ja Samvel Nersesyan tuleb süüdi mõista

§ 199lg2p7,8järgi ning mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas kuuluks KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammäära ulatuses, s.o. 6525.00 krooni. KrMS § 2565 lg 2 sätestab aga, et tehes süüdimõistvat otsust kiirmenetluses, vähendab kohus sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks vähendada Stepan Akuševitšilt ja Samvel Nersesyanilt kummaltki väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o 3262.50 krooni ulatuses. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista süüdimõistetutelt kummaltki menetluskuluna riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu 1486.80 krooni ja 147.50krooni . Kaie Uusen Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.