← Eesti

1-08-8975\3

Obsah (6)§ 76§ 200§ 65§ 75§ 78§ 55

Kriminaalasi nr 1-08-8975 MÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 01.september 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8975 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär

§ 76

lg 2 p 2 ja

§ 76

lg 3, 4 alusel vabastada Taavi Serpov talle 28.11.2003.a Põlva Maakohtu kohtuotsusega

§ 200

lg 2 p 4,9 järgi

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 5 aasta 1 kuu 12 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 12.09.2008.a ja Taavi Serpov vabaneb vangistusest 12.09.2008.a, siis 3 kuud ja 26 päeva vangistust) ei pöörata Taavi Serpovi suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse 2 kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle

§ 75

lg 1 ja

§ 75

lg 2 p 1,2,4,5,7,8 ning

§ 75

lg 4 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas – x; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, et hõlbustada süüdimõistetul vabaduses viibides seaduskuuleka eluviisi järgimist; • asub ametlikult tööle hiljemalt 1-e kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast selle tähtaja jooksul töötuna arvele tööhõiveametis; • pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholi tarvitamise probleemi (taas) ilmnemise vältimiseks, ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile; • vangistusest vabanemisele järgnevast 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 1000.- krooni süüteomenetluste käigus väljamõistetud rahaliste nõuete katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta tasumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.

§ 76

lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta.

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Taavi Serpovi vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määruse koopia edastada allkirja vastu Taavi Serpovile. Prokurörile edastada määruse koopia tema soovi korral. Taavi Serpovile teadmiseks, et tema suhtes on iseseisval täitmisel Põlva Maakohtu 25.03.2002.a kohtuotsuse alusel kohaldatud lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kaheks aastaks.

§ 55

lg 1 alusel laieneb lisakaristus – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine – põhikaristuse, see on vangistuse, kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Seoses Taavi Serpovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemisega saata käesoleva määruse koopia Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse juhtimisõiguse äravõtmise tähtaegu kajastavas osas kande tegemiseks. Liiklusregistrile saata kinnipeetava isiklikust toimikust teadmiseks koopia 13.06.2003.a Põlva Maakohtu kohtuotsusest (I,2-4), karistusregistri teatisest 2 3 koopia (I,6-8), 28.11.2003.a Põlva Maakohtu kohtuotsuse koopia (I,14-15) – kuna eelnimetatu võib omada tähtsust lisakaristuse tähtaja kulgemise arvestamisel. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Taavi Serpovit on kriminaalkorras karistatud 7 korral. Käesoleval ajal kannab Taavi Serpov talle 28.11.2003.a Põlva Maakohtu kohtuotsusega

§ 200

lg 2 p 4,9 järgi

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 5 aastat 1 kuud 12 päeva vangistust; karistuse kandmise alguseks on 28.11.2003.a. Käesolevaks ajaks on Taavi Serpov ära kandnud talle karistuseks mõistetud vangistusest enam kui 2/3.

§ 76

lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära süüdimõistetu ja prokuröri, on seisukohal, et esinevad

§ 76

lg 2 punktis 2 loetletud eeldused süüdimõistetu Taavi Serpovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes

§ 76

lõikes 3 sätestatust on põhjendatud Taavi Serpov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

§ 76

lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, lähtudes

§ 76

lõikes 3 sätestatust, on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad asjaolud, mis välistaksid Taavi Serpovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kuigi Taavi Serpov kannab karistust esimese astme kuritegude eest, ei ole Taavi Serpovi poolt toimepandu laad ja muud kuritegude toimepanemise asjaolud sellise raskusega, mis välistaksid Taavi Serpovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Vangistuses viibimise ajal on Taavi Serpov üldjoontes käitunud õiguskuulekalt ja korrektselt – hetkel on vaid 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistuses viibimise ajal õppis, lõpetas põhikooli ja ka 10. klassi ning töötas ja on tasunud tema vastu esitatud rahalisi nõudeid, tasuda on jäänud veel ca 4000.- krooni. Kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on Taavi Serpov vanglaametnikega suhelnud korrektselt, kriminaalhooldusesse suhtub positiivselt. Vangistusest vabanedes on Taavi Serpovil olemas kindel elukoht ja elukaaslase toetus ning võimalus asuda tööle. Nii kinnipeetava iseloomustusest kui ka kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on karistus täitnud oma eesmärgi – Taavi Serpov on motiveeritud edasiselt elama 3 4 seaduskuulekalt. Kriminaalhooldaja toetab ennetähtaegselt vabastamist. Taavi Serpovi vangistusest tingimisi 01.09.2008.a kohtuistungil kinnitas Taavi Serpov, et ta on valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd, ta soovib täita

§ 75

lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • ei suhtle kriminaalkorras karistatud isikutega, • osaleb vähemalt ühes kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalabiprogrammis, • asub ametlikult tööle hiljemalt 1 kuu jooksul peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist; • pöördub hiljemalt 1 kuu jooksul vangistusest vabanemisest arvates psühholoogi ja/või psühhiaatri poole alkoholi tarvitamise probleemi (taas) ilmnemise vältimiseks, ja vastava erialaspetsialisti määramisel allub tema määratud ravile; • vangistusest vabanemisele järgnevast 3.-st (kolmandast) kuust alates maksab igakuiselt vähemalt 1000.- krooni süüteomenetluste käigus T.Serpovilt väljamõistetud rahaliste nõuete katteks kuni nende täieliku hüvitamiseni ja esitab selle kohta tasumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks on põhjendatud panna Taavi Serpovile katseajaks eelmärgitud kohustused. Taavi Serpovi vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus lisaks eeltoodule oluliseks arvestada ka seda, et kriminaalhooldusametniku järelevalve ja kontrolli all ning kriminaalhooldusametniku juhendamisel ja suunamisel on käesoleval juhul vangistusest vabaneva isiku uuesti sulandumine ühiskonda efektiivsem ja mõjusam ning seetõttu on tõhusamalt kaitstud ka õiguskorra kaitsmise huvid, kui süüdimõistetu otse vangistusest (järgneva kontrolli ja järelevalveta) vabanemisel. Heli Sillaots kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.