4-07-6875\14

Väärteoasi nr.4-07-6875 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 05.06.2008.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Sekretär Maire Viksi Tõlk Marek Litnevski Vaidlustatud lahend Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna 07.11.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,028483 Jevgeni Mikini karistamises LS § 7419 lg 1ja lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik JEVGENI MIKIN, isikukood 36003130275, Elukoht xxx Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Jevgeni Mikin, kaitsja Aleksei Ratnikov, kohtuvälise menetleja – Põhja PP liiklusjärelevalve osakonna - esindaja Andrus Reidi LÕPPOSA Jätta Jevgeni Mikini kaebus rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna 07.11.2007.a. otsus väärteoasjas nr. 2314,07,028483 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS Jevgeni Mikinit karistati LS § 7419 lg 1ja lg 2 alusel rahatrahviga 12000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks selle eest, et tema 05.09.2007.a. kella 22.00 ajal Tallinnas Estonia puiesteel ja kuni Reval Park Hotellini juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p. 1 nõudeid. KAEBUSE SISU Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja tema suhtes väärteomenetluse lõpetamist, sest ta ei ole väärtegu toime pannud, ei ole juhtinud 05.09.2007.a. kella 22 ajal sõiduautot Xxxreg.numbriga xxx. Tema viibis küll Park Hotellis, kuid tuli sinna ilma autota ja ta peeti kinni hotelli fuajees asuvas baaris umbes pool tundi peale baari jõudmist. Kaebuses leitakse, et kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Ei ole analüüsinud vastulausetes toodud asjaolusid, ei ole esitanud põhjendusi iga kaebaja kaitsja vastuväitele, vaid on piirdunud üldise põhjendusega kõikide vastuväidete osas. Seega on otsus motiveerimata. Tunnistaja ütlused ei tõenda, et just Jevgeni Mikin istus sõiduki reg.märgiga xxx roolis. Sõiduk ei kuulu Jevgeni Mikinile ja tal ei ole selle sõidukiga mingit seost. Kohtuvälise menetluse kestel peale vastulause esitamist tehti toiminguid täiendavate tõendite saamiseks, millega sooviti kaitsja poolt osundatud vastuolusid likvideerida, milline menetlemisviis on lubamatu ja seadusevastane. KOHTU SEISUKOHT Kohus ei nõustu Jevgeni Mikini kaebuse rahuldamisega alljärgnevatel põhjustel. Tunnistaja MM ütlustega ja kohtus kuulatud MMpolitseisse tehtud kõne helisalvestusega on tõendatud, et 5.septembril 2007.a. kella 22 paiku istus ta autos, mis sõitis Tallinnas mööda Estonia puiesteed Viru Keskuse suunas. Eessõitev tumesinine Xxx registreerimisnumbriga xxx tegi kummalisi manöövreid, sõitis korduvalt üle äärekivide, valgusfoori taga pani ootamatult sisse tagurpidi käigu, vahetas pidevalt sõidurida. Kuna eessõitva auto sõidustiil oli ohtlik, helistaski ta politseile, sest oli kindel, et auto juht on purjus. Politsei korraldusel sõideti Xxxe järel ja jõuti Park Hotelli parklasse, kus juht väljus autost ja suundus hotelli treppide poole. Juht liikus väga aeglaselt, tuikus märgatavalt, oksendas. Tunnistaja kirjelduse kohaselt oli tegemist keskealise mehega, tumeda peaga, keskmise kehaehitusega, kandis tumedat kampsunit ja teksapükse. Kui politsei kohale jõudis, oli isik jõudnud hotelli uste juurde ja tunnistaja osutas sellelesamale isikule. Jevgeni Mikini ja tunnistajana ülekuulatud politseitöötaja Siim Aljase ütluste kohaselt osutus kinnipeetud isikuks Jevgeni Mikin, kes oli alkoholijoobes. Alkoholijoove on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga ja Jevgeni Mikini kainenemisele toimetamise protokolliga. Jevgeni Mikini väide tema kinnipidamise kohta Park Hotelli fuajees asuvas baaris on ümber lükatud Siim Aljase ütlusega selle kohta, et isik peeti kinni hotelli trepi peal väljaspool hoonet. Jevgeni Mikini kaitsja rõhutas vaidlustes, et tema kaitsealuse ütlusi kinnipidamise kohta hoones sees kinnitavad ka MM ütlused. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. MM on öelnud, et kui politsei kohale tuli, oli see isik jõudnud hotelli uste juurde ning et ta võis jõuda hotelli uste vahele. Väljend „võis jõuda uste vahele“ ei tähenda kindlalt isiku hoones sees viibimist kinnipidamise ajal, vaid näitab, et tunnistaja ei oska täpselt öelda Jevgeni Mikini asukohta. Tunnistajate Siim Aljase ja MM ütlused lükkavad ümber Jevgeni Mikini ütluse ka selle kohta, et ta oli enne kinnipidamist baaris istunud juba umbes pool tundi. Kuna MM ütluste kohaselt ei kaotanud ta kuni Park Hotellini tumesinist Xxx reg.märgiga xxx kordagi silmist, nägi autost väljunud juhti, jälgis tema liikumist autost kuni hotelli usteni, osutas selle isiku peale kohalejõudnud politseitöötajatele ja Siim Aljase ütluste kohaselt võttis ta hotelli trepi peal kinni just selle meesterahva, kelle peale osutas väljakutse teinud isik ning kinnipeetuks osutus Jevgeni Mikin, ei saa mingit kahtlust olla selles, et Jevgeni Mikin juhtis 05.09.2007.a. õhtul kella 22 ajal sõidukit Xxx reg. märgiga xxx Estonia puiesteel kuni Reval Park Hotelli parklani. Eeltoodu alusel on ebausaldusväärsed ja tõele mittevastavad AFütlused, kes väitis, et tema sõitis 5.septembri 2007.a. õhtul umbes kella 9-10 ajal Park Hotelli kasiinosse autoga Xxx reg. märgiga xxx. AF ei saanud autot juhtida juba sellepärast, et MM poolt politseile edastatud juhi kirjeldus ei vasta AF isikukirjeldusele. Tunnistaja M sõnul oli juht keskmise kehaehitusega ja tumeda peaga, AFon aga tüsedamapoolne ja eespool pealael tal juukseid ei ole ning tagapool 2 olemasolevad juuksed on heledad. Ka Jevgeni Mikin tunnistas kohtus, et AF ei ole juukseid peas. Kui autot oleks juhtinud F , ei saanuks MM näha tumedaid juukseid. MM poolt antud kirjeldusele vastab Jevgeni Mikin, kes on keskmise kehaehitusega, tumedate juustega ja kandis tumedat kampsunit ja teksapükse. Lisaks eeltoodule lükkab AF ütluse tema poolt Xxx juhtimisest ümber ka asjaolu, et tunnistaja enda sõnul oli ta täiesti kaine ja sõitis korralikult. MM ütluste kohaselt oli sõiduki sõidustiil aga purjus juhi poolt juhitava auto sõidustiilile sarnane ja teistele liiklejatele ohtlik. See asjaolu tingiski politseisse helistamise. Kui auto sõitnuks korralikult nagu kinnitas Aleksandr Fedin, polnuks ju Merle Männikul vajadust politseisse helistada. Jevgeni Mikini poolt 5.septembri 2007.a. õhtul auto Xxx reg.märgiga xxx juhtimine ja Reval Park Hotelli parklasse sõitmine on tõendatud lisaks juba analüüsitud tõenditele ka tema käes olnud Xxx võtmetega. Võtmete olemasolu tõendab joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, milles on kirjas Jevgeni Mikinilt hoiule võetud ühe esemena ka MB sõiduki võtmed ja menetlusaluse isiku kaitsja taotlusel kohtus üle kuulatud kainenemisele toimetamise protokolli koostanud politseitöötaja Liisa Lilleste ütlus, et protokollis olev tähis MB tähendab Xxx . See tähendab, et Jevgeni Mikinilt äravõetud võtmed olid Xxx võtmed. Liisa Lilleste ütluste kohaselt püüdis Jevgeni Mikin võtmeid politseiosakonnas oma kaitsja kätte anda ning ta võttis võtmed kaitsja käest ära ja fikseeris protokollis. Jevgeni Mikin ei mäletanud kohtus, et tal oleksid mingid auto võtmed taskus olnud, kuid kui võtmed on protokollis märgitud, nõustus selle faktiga. Võtmete kohta oli tal järgnev seletus. Kunagi olevat talle kuulunud ka üks Xxx , mis on juba aasta tagasi romulasse viidud, kuid mille võtmed on tal alles. Seega võisid taskus olla selle Xxxe võtmed. Kohus ei pea taolist menetlusaluse isiku selgitust võtmete kohta usutavaks. Ei ole loogiline, et isik kannab taskus juba ammu, peaaegu aasta tagasi romulasse viidud auto võtmeid, kui samal ajal on tema omandis ja kasutuses kolm hoopis teist marki autot. Kohtu veendumus selles, et Jevgeni Mikin ja AFei räägi kohtus tõtt, rajaneb ka asjaolule, et mõlemad on omavahel tuttavad, mistõttu ei ole välistatud Jevgeni Mikini poolt sõiduki Xxx reg.märgiga xxx kasutamine 5.septembril 2007.a., sest nimetatud sõiduki omanikuks tol ajal oli Aleksandr Fedin, kuigi ARK-s oli omandiõigus vormistamata. Kõik loetletud ja eelpool analüüsitud tõendid kogumis hinnates tõendavad, et Jevgeni Mikin juhtis 5.09.2007.a. kella 22 paiku sõidukit Xxxreg. märgiga xxx, sõitis sellega mööda Estonia puiesteed ja mööda Gonsiori tänavat Reval Park Hotelli parklasse. Jevgeni Mikin oli autot juhtides alkoholijoobes. Seega rikkus ta Liikluseeskirja § 76 p. 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja pani toime Liiklusseaduse § 7419 lg 1 sätestatud väärteo. Kuna joobes juhtimine on äärmiselt raske liikluseeskirja rikkumine ning Jevgeni Mikini sõidustiilist tulenevalt oli ta lausa ohtlik endale ja kaasliiklejatele (kaldus ühest sõidureast teise, sõitis üle kõnnitee äärte, pani ilma vajaduseta sisse tagurpidi käigu, kui tema taga oli sõiduk), siis talle kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv ja juhtimisõiguse äravõtmine LS § 7419 lg 2 sätestatud minimaalmääras on põhjendatud. Kaitsja viitas kaebuses ja korduvalt kohtuistungil, et ta ei saa aru, mis toimus 20 minuti jooksul peale tunnistaja MMpoolt politseisse helistamist kuni kella 22.35-ni, mil Jevgeni Mikin helistas kaitsjale. Kohtu arvates ei oma kellaajad antud kaebuse lahendamisel mingisugust tähtsust ning kaitsja ei ole esitanud ka tõendit selle kohta, mis kellaajal Mikin talle helistas, mistõttu ei ole tõendatud, kui pikk oli üldse ajavahemik MM poolt politseisse helistamise ja Jevgeni Mikini poolt kaitsjale helistamise vahel. Kaitsja väide, et Jevgeni Mikin helistas talle kella 22.35 ajal on paljasõnaline. MM helistas politseisse Põhja PP kaaskirjast, millega saadeti kohtule diskett kõnesalvestusega, nähtuvalt kell 22:11:39. Kõne kestis 5 minutit ja 40 sekundit ja lõppes seega kell 22:17:19. Politsei saabus Männiku sõnul parklasse umbes 5-10 minutit peale kõne lõppu, seega hiljemalt kella 22.18 paiku. Isegi kui uskuda kaitsja poolt nimetatud talle helistamise kellaega 22:35, siis jääb umbes 15-minutine ajavahemik, mis ei ole sugugi pikk Jevgeni Mikini kinnipidamiseks ja tema politseiautosse toimetamiseks, arvestades asjaolu, et Mikin oli joobes ja agressiivne. 3 Seonduvalt kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumisega, ei saa nõustuda väitega, et kohtuvälise menetleja otsus on motiveerimata ja ei ole analüüsitud vastulauses toodud asjaolusid. Otsus on motiveeritud, on kirjutatud, et menetleja ei arvesta kaitsja poolt esitatud vastulausega, sest see on esitatud ajendist eksitada kohtuvälist menetlejat vabastamaks Jevgeni Mikinit seadusega ettenähtud karistusest. Otsusest nähtub, et kohtuvälisel menetlejal puudub alus mitte uskuda tunnistaja MM ütlusi, kuna Jevgeni Mikin oli talle eelnevalt tundmatu ja seega puudus põhjus valesüüdistuse esitamiseks. Kaebuses viidati ka kohtuvälise menetleja poolt menetluse kestel peale vastulause esitamist toimingute tegemisele täiendavate tõendite saamiseks, millega sooviti kaitsja poolt osundatud vastuolusid likvideerida, milline menetlemisviis on lubamatu ja seadusevastane. Kohus leidis, et kaitsja taoline seisukoht on väär. Vastulauses võib menetlusalune isik või tema kaitsja esitada taotlusi menetluse täiendamiseks ja täiendavate tõendite kogumiseks. Vastulausele võidakse ka ise lisada täiendavaid tõendeid ning taotleda nende asja juurde võtmist. Menetlusaluse isiku poolt uue tõendi asja juurde võtmine on täiendav menetlustoiming. Vastulause mõte on selles, et kohtuväline menetleja teeks õiglase otsuse. Selleks tuleb kohtuvälisel menetlejal eriti hoolikalt pöörata tähelepanu vastulauses märgitud asjaoludele ja vajadusel koguda nende kontrollimiseks täiendavaid tõendeid. Sellised menetlustoimingud on täiesti seaduspärased, sest kõik kahtlused tõlgendatakse menetlusaluse isiku kasuks üksnes juhul, kui vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja kohustatud vastuolude kõrvaldamiseks tegema täiendavaid menetlustoiminguid. Ei saa ju pelgalt uskuda vastulauses toodud asjaolusid ilma neid kontrollimata, kui need on kontrollitavad, sest menetlusalust isikut ei hoiatata teadvalt valeütluse andmise eest, mistõttu kohtuväline menetleja ei saa olla kindel vastulauses esitatud asjaolude tegelikkusele vastavuses. Menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks tuleb teda informeerida täiendavatest tõenditest ja võimaldada nendega tutvuda. Jevgeni Mikini väärteoasjas on neid reegleid järgitud, sest peale täiendavaid menetlustoiminguid on Jevgeni Mikini kaitsja teinud täiendava vastulause. Eeltoodu alusel ei ole kohtuväline menetleja rikkunud Jevgeni Mikini väärteoasja menetlemisel väärteomenetluse norme. Jevgeni Mikini poolt Liiklusseaduse §-s 7419 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine on tõendatud ja tema suhtes tehtud otsus põhjendatud ja seaduslik. Kooskõlas eelmärgituga jätab kohus kaebuse rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri vaidlustatud otsuse muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1. Kohtunik 4