← Eesti

4-08-5937\2

Väärteoasi nr.4-08-5937 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 15.08.2008.a. Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Kaevatav otsus Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse Ülemkomissar Oleg Lodeikini poolt 26.05.2008.a. tehtud otsus väärteoasjas nr. 2302,08,010906 Marianne-Sandra Kukk karistamises LS § 7419 lg 1 ja lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik MARIANNE-SANDRA KUKK, isikukood 48810160226, Elukoht xxx Kohtuväline menetleja Põhja Politseiprefektuur Menetluse liik kirjalik menetlus LÕPPOSA Tühistada Põhja Politseiprefektuuri 26.05.2008.a. Marianne-Sandra Kukk suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr. 2302,08,010906 osaliselt karistuse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. Karistada Marianne –Sandra Kukke LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 140 trahviühikut – 8400.krooni. Karistada Marianne –Sandra Kukke LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusega – juhtimisõiguse äravõtmisega 4 (neljaks) kuuks. KarS § 66 lg 2 alusel määrata Marianne-Sandra Kukel rahatrahvi tasumine ositi kuue kuu jooksul, igakuiselt tasuda 1400.- krooni. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule vandeadvokaadi vahendusel Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast, teatades Harju Maakohtule kassatsiooni esitamise soovist eelnevalt 7 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. KAEVATAVA OTSUSE SISU Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Marianne-Sandra Kukke LS § 7419 lg 1 ja lg 2 alusel rahatrahviga 12000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks selle eest, et tema 01.05.2008.a. kella 6.385 ajal juhtis mootorsõidukit Tallinnas Ristiku- Telliskivi tänaval, olles alkoholijoobes. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik taotles nii rahatrahvi kui juhtimisõiguse äravõtmise aja vähendamist, paludes võtta arvesse kergendavate asjaoludena puhtsüdamlikku kahetsust ja väärteo tuvastamisele kaasaaitamist, mida kohtuväline menetleja ei teinud. Kohtuistungist osa võtta ei soovinud. KOHTU SEISUKOHT Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuur – oli nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ja esitas oma seisukoha, milles palus jätta kaebus rahuldamata, kuid ei vaielnud vastu trahvi tasumise võimaldamisele kohtu poolt osade kaupa. Marianne-Sandra Kukk ei vaidlustanud väärtegu ja kohus leidis, et tema poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on tõendatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta ja menetlusaluse isiku ütlustega. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga selles, et kohtuväline menetleja oleks pidanud arvestama kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Ka tahtlikult toimepandud süütegu on võimalik kahetseda ning kuna menetlusalune isik avaldas kahetsust, tulnuks kohtuvälisel menetlejal seda karistuse määramisel arvestada. Kohus ei nõustu aga kaebuse esitaja seisukohaga teise kergendava asjaolu – nimelt süüteo avastamisele kaasaaitamise- esinemise osas. Vastavalt KarS § 57 lg 1 p. 3 on kergendavaks asjaoluks süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Ainuüksi väärteo tunnistamist ei saa kohtu arvates siiski pidada aktiivseks kaasaaitamiseks, oli ju alkoholijoove tuvastatud politseitöötaja poolt vastava mõõteriista vahendusel. Väärteotoimikust nähtuvalt ei ole kaebuse esitajal kehtivaid väärteokaristusi ja teda ei ole kordagi liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud. Arvestades karistuste puudumist ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on liiga range. Kuna mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes on ohtlik ja raske liiklusalane väärtegu, on põhjendatud lisakaristuse kohaldamine, kuid arvestades eeltoodud põhjendust võib ka lisaskaristus jääda alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p. 2. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.