MS § 432 lg 3 alusel jätta Aleksei Hirov ennetähtaegselt tingimisi vabastamata. Määrus väljastada Aleksei Hirovile, Xxx Vanglale ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 10.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Hirovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 30.10.2007.a otsusega tunnistati Aleksei Hirov süüdi
lg 2 p 4, 5,7 järgi (25.01.2005.a) ja mõisteti karistuseks 1 aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 25.01.2006.a otsusega mõistetud karistus – 7 kuud vangistust kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Liitkaristusest arvati maha Harju Maakohtu 25.01.2006.a otsusega mõistetud ja ärakantud 7 kuud vangistust ning ärakandmata karistuseks jääb 5 kuud vangistust.
lg 2 p 4, 8 järgi mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 21.09.2006.a ja lõpp on 21.02.2009.a. A. Hirovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama ema korterisse . Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Hirovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna see oleks enneaegne. Kinnipeetav on 9-korral karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude eest ning kümneid väärtegusid liiklusseaduse ning NPAS rikkumiste eest. Vabanemisel on risk uue kuriteo toimepanemiseks väga kõrge. Aleksei Hirov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem 9-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab mitmendat korda. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes garanteeritud töökohta ei ole ning, kuna eelnevad kuriteod on enamasti toimepandud majandusliku kasusaamise eesmärgil, on vabanedes risk uue kuriteo toimepanemiseks olemas. Elukoht olemas, mis on positiivne. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et A. Hirov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Hirovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 9-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab mitmendat korda. Vangistuse jooksul on 3-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes garanteeritud töökohta ei ole ning, kuna eelnevad kuriteod on enamasti toimepandud majandusliku kasusaamise eesmärgil, on vabanedes risk uue kuriteo toimepanemiseks olemas. Elukoht olemas, mis on positiivne. Arvestades A. Hirovi poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. võiksid toetuda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.