1-08-9663\2

1-08-9663 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.08.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-9663 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Katrin – Jana Vaab, Ilja Maltšukov Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Svetlana Sepmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Svetlana Sepmann (ik: 47009097017 viibib Xxx Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Svetlana Sepmann tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Xxx Vangla esitas 23.07.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Svetlana Sepmanni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Svetlana Sepmann tunnistati süüdi Viru Maakohtu 22.02.2006.a kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7; § 25 lg 1, 2 - § 209 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks rangema karistusega liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 kohaldamisega ei pööratud vangistust osaliselt täitmisele. Koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrati 3 kuud ja 19 päeva vangistust. Tingimisi mittepöörata täitmisele 2 aastat 8 kuud ja 11 päeva 2 vangistust, kui S. Sepmann 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 23.03.2007.a kohtumäärusega pöörati täitmisele Viru Maakohtu 22.02.2006.a kohtuotsus ärakandmata karistuse osas. Karistuse kandmise algus oli 08.05.2007.a ja lõpp on 19.01.2010.a. Svetlana Sepmanni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab, osales sotsiaalprogrammides, osaleb eesti keele kursustel, maksab täitelehti. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama endisesse elukohta , töökohta loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu S. Sepmanni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna kinnipeetav on hoolimata eelnevale karistusele jätkanud kuritegelikku eluviisi. Elektrooniline valve eeldab tugevat enesekontrolli ning distsipliinist kinnipidamist. Svetlana Sepmann taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta S. Sepmanni tingimisi ennetähtaegset vabanemist, kuna tema hinnangul on S. Sepmanni ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetav oli juba kriminaalhoolduse all, kuid tema tingimisi karistus pöörati täitmisele. Elektroonilise valve nõuded on väga ranged, kinnipeetav ei pruugi sellega hakkama saada. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud S. Sepmanni ja prokuröri arvamused, leiab, et S. Sepmann tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik S. Sepmanni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav oli juba kriminaalhoolduse all, kuid tema tingimisi karistus pöörati täitmisele. Elektroonilise valve nõuded on väga ranged, kinnipeetav ei pruugi sellega hakkama saada. Arvestades S. Sepmanni poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik