p 1, 4, § 424 järgi.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.02.2005.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastase vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 23.10.2007.a ja lõpp on 22.01.2010.a. M. Pasteli kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vanglas tervislikke ja emotsionaalseid vaevusi. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asuks elama vanavanemate juurde , töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Pasteli vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna vabanedes on tal olemas kindel elukoht ja perekonna toetus. Otstarbekam on vabastada M. Pastel elektroonilise järelevalve alla, kuna tavaline käitumiskontroll on tema puhul osutunud ebaefektiivseks. Mario Pastel taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla, kuivõrd kinnipeetav oli juba varem allutatud kriminaalhooldusele, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Kaitsja leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isik on teinud järeldusi, see on tema esimene vangistus, tal on lähedaste toetus vabaduses, s.t et on täidetud kõik tingimused vabastamiseks. Isiku käitumine vanglas on olnud eeskujulik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et M. Pastel tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Pasteli isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav oli juba varem allutatud kriminaalhooldusele, kuid katseajal pani toime uue kuriteo. Arvestades M. Pasteli poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra 3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades M. Pasteli poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib M. Pasteli vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 6 kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.