4-08-5466\3

4-08-5466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2008 a Tallinn Väärteoasja number 4-08-5466 (2302,08,010601) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Alexey Davydovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 22.05.2008 otsusele nr 2302,08,010601 Alexey Davydovi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses, so 8400 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Alexey Davydov, IK: 36312120330, elukoht: xxx RESOLUTSIOON
2. Jätta Alexey Davydovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 22.05.2008 otsusele nr 2302,08,010601 Alexey Davydovi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses, so 8400 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 22.05.2008 otsus nr 2302,08,010601 Alexey Davydovi karistamises LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses, so 8400 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 29.08.
4. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtpäev on 29.09.
5. Kui kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 30.09.
6. 1 Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 22.05.2008 otsusega nr 2302,08,010601 karistati Alexey Davydovit LS § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 140 trahviühiku ulatuses, so 8400 krooni ja lg 5 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selles, et menetlusalune isik 28.04.2008 kell 14.25 Kuusalu vallas Harjumaal Tallinn-Narva tee
7. kilomeetril juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 64 km/h võrra, sõites kiirusega 159 km/h, rikkudes sellega LE § 124 p 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles palus otsus lisakaristuse osas tühistada, kuivõrd kaebuse esitanud isik vajab mootorsõiduki juhtimise õigust igapäevases töös. Eelnevalt ei ole ta taolisi rikkumisi toime pannud ning tal ei ole kehtivaid karistusi. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et töötab äriühingus juhatuse liikmena ja seoses tellimuste täitmisega peab iga päev juhtima mootorsõidukit ning päevane läbisõit on 200 kuni 300 kilomeetrit. Kiiruse ületamise põhjus oli psühholoogiline, sest oli S.Peterburit teel koju ning oli olnud mitumeid tunde piiril järjekorras. Tahtis kiiresti saada koju ja tööle. Ei saa öelda, et vaidlustatud otsus oleks ebaseaduslik, kuid vastulauses oli esitatud palve selle kohta, et ei kohaldataks lisakaristust. Iga rikkumine on individuaalne ja igale rikkujale tuleb läheneda individuaalselt. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rikkumine vaidlustatud otsus on seaduslik, alus otsuse tühistamiseks puudub. Tegemist on tahtliku teoga ja ei ole võimalik, et 64 km/h võrra lubatud suurima sõidukiiruse ületamine jääks juhile märkamatuks. Õiguskorra kaitsmise huvides on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Kaebuse esitanud isik seadis ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise ning vara. Karistus ei saa olla rikkujale soodne. Seetõttu palub jätta vaidlustatud otsuse muutmata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt ületas menetlusalune isik mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust asulavälisel teel vähemalt 64 kilomeetri võrra tunnis. Arvestades kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud andmeid, menetlusaluse isiku ütlusi ja vastulauset, asub kohus seisukohale, et Alexey Davydov on toime pannud LE § 124 p 2 nõuete rikkumise ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteona. Vastavalt LS § 7422 lg 3 sätetele mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, seega rahatrahviga kuni 12 000 krooni või arestiga kuni 30 päeva. Vastavalt LS § 7422 lg 5 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 140 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra mõningal määral ületavana ning juhtimisõigus on ära võetud ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Kohus leiab, et määratud karistuse leevendamiseks või määratud lisakaristuse tühistamiseks alus puudub. LS § 7422 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemine saab olla vaid tahtlik tegu ja seda ei ole võimalik toime panna ettevaatamatusest. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h. Kohus asub seisukohale, et rikkumise raskus vastab määratud karistuse määrale. Väärteoasjast nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, seejuures ka mootorsõiduki juhtimise 2 eest joobeseisundis. Vaatamata menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väitele selle kohta, et tal puuduvad kehtivad karistused, ilmneb väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on 16.01.2008 karistatud LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ja määratud karistus ei ole kustunud, kuivõrd see karistus kustuks vastavalt Karistusregistri seaduse sätetele alles aasta möödudes rahatrahvi tasumisest, käesoleval juhul alles 21.01.
8. Uue raske liikusalase väärteo pani menetlusalune isik toime ajal, mil varasem karistus ei olnud kustunud. Seega pelgalt rahaline mõjutamine ei ole oma eesmärki saavutanud, so ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Sellega on menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liikluseeskirja nõudeid. Seega kui juht ei ole võimeline tajuma ja ei soovigi tajuda liikluskorraldusvahendeid, millest juhindumine on LE § 5 sätte kohaselt kohustuslik ega soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liikluseeskirja sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning edaspidi üldse välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt liikluseeskirja nõuetesse teistele ohtlik. Kohus suhtub kriitiliselt ka menetlusaluse isiku selgitustesse liiklusalase väärteo toimepanemise põhjuste kohta. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on ta märkinud, et talle helistas abikaasa ja palus võimalikult kiiresti koju tulla, kuid vastulauses on juba märkinud, et ta tõi Narvast hüdropumba detaili ja seda oli kiiresti vaja selleks, et vältida reovete sattumist keskkonda. Sellised põhjendused on kohtu arvates omavahel vastuolus ega ole tõendina arvestatavad. Menetlusalune isik on seletanud, et juhtimisõiguse säilimine on talle seoses tööga oluline. Arvestades varasemaid karistusi, siis on menetlusalune isik väga hästi teadlik ka sellest, et liikluseeskirja sätetega vastuollu minek toob kaasa karistuse, mis omakorda halvendab rikkuja majanduslikku olukorda. Sellekohane kogemus on aga menetlusalusel isikul juba pikaajaliselt olemas. Käesoleval juhul aga eelistas menetlusalune isik rikkuda tahtlikult liikluseeskirja nõudeid ja panna toime ohtliku liiklusalase väärteo, ohustades sellega nii enda kui ka kaasliiklejate elu, tervist ja vara ning suhtus ükskõikselt võimalusse, et rikkumisele järgnev karistus võib välistada tema edasise mootorsõiduki juhtimise võimaluse ja tööülesannete täitmise, seega ka sissetuleku saamise. Kohus leiab, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks raske liiklusalase väärteo toimepanemist ega tühista LE § 124 p 2 või LS § 7422 lg 3 sätteid nagu ei saa olla ka LS § 7422 lg 5 sätete kohaldamist välistavaks asjaoluks. Arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandu iseloomu ja kehtivat karistust, ei pea kohus võimalikuks ka vähendada niigi miinimummäära lähedasena määratud lisakaristuse tähtaega, rääkimata selle lisakaristuse tühistamisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning alus selle kaebuse rahuldamiseks või vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub. Märt Toming kohtunik 3