4-08-6952 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2008. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-6952 (2318,08,007105) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Dan

§ 745alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni.

VTMS § 120 korras Menetluse liik Menetlusosalised Kohtuväline menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Kohtuesindusteenistus Menetlusalune isik: Daniel Astahhov, IK: 38110230233, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Daniel Astahhovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 20.06.2008 koostatud otsusele nr 2318,08,007105

§ 745alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni rahuldamata.

2. Rahuldada Daniel Astahhovi kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 20.06.2008 koostatud otsusele nr 2318,08,007105

§ 745

alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, otsuse täitmise osas, so rahatrahvi ositi tasumise osas. 3. Jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 20.06.2008 koostatud otsus nr 2318,08,007105

§ 745alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni muutmata.

4. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 20.06.2008 koostatud otsus nr 2318,08,007105

§ 745

alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni, otsuse täitmise osas.

1. Teha uus otsus ja määrata, et määratud rahatrahv summas 6000 krooni kuulub KarS § 66 lg 2 alusel tasumisele igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 600 (kuussada) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 26.08.
2. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25.09.
3. Kui otsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub otsus 26.09.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissari Kairi Palits 20.06.2008 otsusega nr 2318,08,007105 karistati Daniel Astahhovit LS § 745 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni selles, et menetlusalune isik 29.05.2008 kell 12.58 juhtis Paldiski mnt 116 juures mootorsõidukit sellele mootorsõidukile mittekuuluva registreerimismärgiga, millega rikkus LE § 220 nõudeid. Otsusele esitas Daniel Astahhov kaebuse, märkides, et ta ei tunnista end süüdi ja ei ole nõus määratud rahatrahvi summaga. Mõlemad autod on tema kasutuses ja riigilõivud nende eest on korralikult tasutud. Kui kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis palub lubada maksta trahvi järelmaksuga. On töötuna arvel ja koheselt ei ole võimalik seda summat tasuda. Kohtuväline menetleja asus oma kirjalikus arvamuses seisukohale, et väärteo toimepanemine on väärteoasjas kogutud tõenditega tõendatud. Seetõttu puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks väärteotunnuste puudumise tõttu. Vahetatud registreerimismärkidega sõidukit juhtides pani menetlusalune isik tahtlikult toime väärteo, et seadusevastaselt läbida vale sõidukiga tehnoülevaatus. Sellest tulenevalt ei näe kohtuväline menetleja ka põhjust lõpetada tahtlikult toime pandud väärteo puhul menetlust otstarbekusega. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu kui kohus määrab rahatrahvi tasumisele võrdsete osade kaupa. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku kaebuses esitatud motiividega ning kohtuvälise menetleja arvamusega, samuti väärteoasjas kogutud kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusaluse isik mootorsõidukit, millele olid kinnitatud teisele sõidukile kuuluvad registreerimismärgid. Kaebuses on asutud seisukohale, et kuivõrd mõlemad sõidukid kuuluvad kaebajale, siis ei ole kaebaja arvates tähtsust, milline registreerimismärk sõidukile on kinnitatud. Kohus asub seisukohale, et taoline väide ei ole tõsiseltvõetav. Kuivõrd kaebuse esitanud isikul on juhtimisõigus, siis on ta teadlik ka Liikluseeskirja ja Liiklusseaduse nõuetest. Vastavalt LS § 13 lg 2 sätetele peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ja omama vastavat riiklikku registreerimismärki. Seega saab sõiduk kanda vaid seda registreerimismärki, milline on märgitud registreerimistunnistusele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24.08.2004 määrusega kinnitatud Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirja § 2 p 6 kohaselt on riiklik registreerimismärk sõiduki kehtiva standardi kohane tunnusmärk, millele on kantud ARK poolt sellele sõidukile antud tähtede ja numbrite kombinatsioon. Seega võib ühel sõidukil kasutada vaid sellele sõidukile antud tähtede ja numbrite kombinatsiooni, so sellele sõidkile väljastatud registreerimismärki. Registreerimismärki saab asendada vaid Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise eeskirjas sätestatud alustel ja korras ning vaid ARKi kaudu. Seega oli kaebuse esitanud isiku poolt kasutatud sõidukil registreerimismärgi vahetamine omavoliline ning kohus leiab, et kaebuse esitanud isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 745 ettenähtud väärteona ning kohtu arvates ei ole alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Mis puudutab määratud karistust, siis on karistus määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kuivõrd puuduvad karistust kaergendavad või 2 raskendavad asjaolud, mis võiks tingida karistuse määra muutmist, siis leiab kohus, et puudub ka alus määratud karistuse kergendamiseks. Kuivõrd aga menetlusalune isik on taotlenud määratud karistuse tasumist ositi ja ta on esitanud ka tõendi töötuna arvele võtmise kohta, siis asub kohus seisukohale, et esitatud kaebuse võib rahuldada otsuse täitmise tingimuste osas ning määrata karistuse tasumise ositi pikema aja jooksul, võimaldamaks kaebuse esitanud isikul tasuda rahatrahvi viisil, mis oluliselt ei raskenda tema majanduslikku olukorda. Seetõttu muudab kohus vaidlustatud otsust karistuse täitmise osas ja määrab rahatrahvi tasumisele 10 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 600 krooni kaupa kuus alates otsuse jõustumisest, so alates 26.09.
5. Märt Toming kohtunik 3