← Eesti

4-07-7428\5

4-07-7428 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2008.a Pärnu Väärteoasja number 4-07-7428 Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Väärteoasi Aleksandr Kondratjev`i kaebus väärteoasjas Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe` poolt 21.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2314,07,033831 Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 järgi Kaebuse esitaja Aleksandr Kondratjev (ik 38601294213) RESOLUTSIOON Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 3,5 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135 kohus otsustas 1) Jätta Aleksandr Kondratjev`i kaebus rahuldamata. 2) Jätta Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar Marianne Heinmäe` poolt 21.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2314,07,033831 muutmata. 3) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Rahatrahv tasuda Põhja Politseiprefektuuri a/a-le 10220035022014 AS SEB Pank (viitenumber
  2. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Otsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Põhja Politseiprefektuurile. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 08.04.2008.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 09.04.2008.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 23.04.2008.a. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. 4-07-7428 Asjaolud ja menetluse käik 28.10.2007.a on koostatud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna konstaabel Neeme Toming`a poolt väärteoprotokoll nr AB974142 selle kohta, et 28.10.2007.a kella 15:30 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu mnt
  3. km juhtis A. Kondratjev mootorsõidukit (Yamaha YZF R6, r/n xxxx) asulavälisel teel kiirusega 167± 5km/h, mis ületas lubatud sõidukiiruse vähemalt 72 km/h võrra, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 järgi. 21.11.2007.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2314,07,033831 on A. Kondratjev`ile määratud eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 3 alusel karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud A. Kondratjev`i suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 5 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist kuueks kuuks. Kaebuse sisu 12.12.2007.a esitas A. Kondratjev`i kaitsja Tatjana Pometova` Harju Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega A. Kondratjev`i suhtes koostatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kaebaja leiab, et menetleja on otsuse tegemisel rikkunud materiaalõigusnorme, mis käsitlevad lisakaristuse kohaldamist. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja teinud A. Kondratjev`i suhtes otsuse rahatrahvi ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohta. Lisakaristuse kohaldamist on kohtuväline menetleja põhjendanud õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaebaja on seisukohal, et selline karistuse määramine on vastuolus karistuse kohaldamise alustega, millistest esiplaanil on isiku süü ja alles viimasel kohal üldpreventiivsed eesmärgid. Samuti ei nähtu otsusest, millise konkreetse kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus on kaebajalt ära võetud nagu seda nõuab LS §
  4. Kaebaja on seisukohal, et A. Kondratjev`ile määratud rahatrahv on piisav karistus noorele mootorratta juhile ja alust lisakaristuse kohaldamiseks antud juhul ei ole. Eelnevat arvestades ning juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 2 palub kaebaja tühistada vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus osas, millega karistati A. Kondratjev`it lisakaristusega, so juhtimisõiguse äravõtmisega kuueks kuuks. 09.01.2008.a Harju Maakohus määras kaebuse esitaja taotlusel saata A. Kondratjev`i kaebus arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirs oma 04.04.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A. Kondratjev`i kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel: Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatud väidetega, et karistuse määramisel on lähtutud ainult üldpreventiivsetest eesmärkidest. Oma otsuses on menetleja selgelt viidanud Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1, mis tähendab seda, et otsuse tegemisel on lähtutud isiku süüst ja toimepandud väärteo raskusest ning ohtlikkusest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tegemist oli enamohtliku väärteoga, kuna kaebaja ületas sedavõrd suurel määral lubatud sõidukiirust, seades ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Sellega on põhjendatud ka lisakaristuse kohaldamine. Menetleja hinnangul ei ole kaebuses esitatud väide, et mootorratas, mis kogub kiiremini kiirust kui auto ning kujutab seega endast väiksemat ohtu, ei ole asjakohane. Pigem on tegemist asjatundmatu arvamusega ja seda enam, et tegemist on noore juhiga, kelle juhtimiskogemused ei saa olla piisavad. Kaebuses leitakse, et LS § 22 tulenevalt tuleks ära võtta konkreetse kategooria sõiduki juhtimise õigus. Antud väide ei põhine seadusel, kuna LS § 7422 lg 5 näeb ette sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ning kõnealune keeld kehtib kõigi mootorsõidukite kategooriate osas. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu menetleja kaebaja seisukohaga, et kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõigusnorme. Lähtudes eelnevast palub menetleja jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsus muutmata ja A. Kondratjev`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja palub kaebust arutata ilma nendepoolse esindaja osavõtuta. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungile Pärnu Maakohtusse 08.04.2008.a ei ilmunud kaebuse esitaja A. Kondratjev ning tema 2

(4)4-07-7428 kaitsja T. Pometova. 07.04.2008.a teatas kaebuse esitaja, et nõustub kaebuse läbivaatamisega ilma tema osavõtuta. Samuti ei ilmunud kohtuistungile kohtuvälise menetleja esindaja, menetleja palub kaebus lahendada ilma kohtuvälise menetleja osavõtuta. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud kõiki asjaolusid mis võimaldavad mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Vastavalt LS § 7422 lg 5 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. A. Kondratjev`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuueks kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohus on seisukohal, et A. Kondratjevi suhtes kohtuvälise menetleja poolt lisakaristuse määramine lubatud sanktsiooni ülemmääras on põhjendatud eelkõige karistuse eripreventiivsest iseloomust tulenevalt. Nii näeb Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 ühe karistamise alusena ette võimaluse mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitajat on varem korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude toimepanemise eest. Sellest järeldub kohtu hinnangul, et senised A.Kondratjevi suhtes määratud karistused ei ole osutunud piisavad motiveerimaks teda ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgmisele ning kaebaja kujutab sellisel kujul ühiskonnale jätkuvat ohtu. Toimepandud süüteoga ründas kaebuse esitaja õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist, sooritades üldohtliku süüteo abstraktse hulga isikute vastu, kellel on õiguslikult garanteeritud võimalus arvestada asjaoluga, et liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad rangelt kinni Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja sätetest ega sea ohtu teiste isikute elu, tervist ega vara. Sellist paljude isikute elu, tervise ja vara korduvat ja hoolimatut ohtu seadmist ei saa õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt lubada ning arvestades asjaolu, et varasemad A. Kondratjev`ile liiklusalaste süütegude toimepanemise eest määratud karistused ei ole osutunud piisavaks tema poolt üldohtlikust käitumisest hoidumiseks, on kohtu hinnangul antud juhul kohtuväline menetleja määranud õigesti ja põhjendatult isikule karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 kuuks. Kohtu hinnangul käesolevas asjas lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks on vajalik ka seetõttu, et senised rahatrahvina määratud karistused ei ole osutunud eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisavaks, millest tulenevalt on põhjendatud sanktsiooni raskendamine sellise lisakaristuse näol. Liiklusalaste süütegude eest varasemalt mõistetud karistuste arvestamine uue liiklusalase süüteo eest karistuse mõistmisel ei ole käsitletav tema topeltkaristamisena varasemalt toimepandud süütegude eest, vaid KarS § 56 karistamise alusena sätestatud karistuse eesmärkide 3
(4)4-07-7428 saavutamiseks sobivaima sanktsiooni leidmiseks kõikide vajalike asjaolude kaalumisena. Kaebuses leitakse, et LS § 22 tulenevalt tuleks ära võtta konkreetse kategooria sõiduki juhtimise õigus. Kohus on seisukohal, et antud väide ei põhine seadusel, kuna LS § 7422 lg 5 näeb ette sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ning kõnealune keeld kehtib kõigi mootorsõidukite kategooriate osas. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse vanemkomissar M. Heinmäe` poolt 21.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2314,07,033831 ei kuulu tühistamisele ning A. Kondratjev`i kaebus ei kuulu rahuldamisele. Rubo Kikerpill Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.