MS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetlus Igor Juzdov suhtes
järgi kvalifitseeritavas kuriteos, kuna Igor Juzdov ei ole
28.05.2008 koostas kohus määruse, millega andis I. Juzdov kohtu alla ja määras arutada kohtule kriminaalasjas esitatud kokkulepet avalikul kohtuistungil 30.06.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära ehk 15 000 krooni.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Igor Juzdov’i kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates
lg 2 alusel ümberarvestatuna moodustab 150 krooni, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb rahaline karistus 14 850 krooni.
sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 kuu jooksul igakuise maksena 1 237 krooni ja 50 senti kuus.
Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Prokurör leidis, et kokkulepe on seaduslik ja palus kokkulepe kinnitada. Prokurör leidis, et I. Juzdov on kohtu alla antud joobes mootorsõiduki juhtimise eest, mida ta on toime pannud korduvalt. Septembris 2005 on teda karistatud samasuguse teo eest ja milline karistus lõplikult on tasutud 21.05.
Prokurör palus I. Juzdov süüdi mõista
Kaitsja leidis, et kokkulepe on sõlmitud I. Juzdov vabal tahtel, isik leiab, et ta on süüdi ja palus kohtul kokkuleppe kinnitada. Kohtu seisukoht
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 2 Ärakiri 1-08-7096
näeb kuriteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seega tuleb tuvastada, kas I. Juzdov talle süüdistuses süüks arvatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ja kui sellele küsimusele on vastus jaatav, tuleb tuvastada, kas ta oli sel ajal
Kriminaalasja toimikus on alljärgnevad tõendid. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel /tl 3/, mis näitab, et 09.05.2008 kell 14.15 on politseiametniku poolt Igor Juzdov’il indikaatorvahendiga LION SD 400 nr 016204 D tuvastatud alkoholijoove, millise tuvastamise tulemusega on I. Juzdov nõustunud ja joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja vereproovis alkoholisisalduse määramisest loobunud. Tuvastatud on alkoholi lõhn suust, tuikumine. I. Juzdov’iga suhtlemisel on politseiametnik teinud alljärgnevad tähelepanekud – reaktsioonivõime aeglane, füüsilised eripärad higistamine ja värisemine, välimus puhas, meeleolu ärritunud, kõne häiritud, aja ja koha tajumine selge, sõidukist väljumisel tasakaal häiritud, kõnnak kergelt taaruv, silmad märjad, läikivad ning sidekestade punetus. Tl 22-23 on kahtlustatava I. Juzdov ülekuulamise protokoll, kus ta on andnud alljärgnevaid ütlusi: „Kahtlustuse sisu on mulle arusaadav, tunnistan end süüdi ja loomulikult kahetsen oma tegu. Loomulikult olen teadlik sellest, et mind
sätestatud erisubjekt – s.o isik, kes 09.05.2008 oli eelnevalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Tl 7-8 on karistusregistri teatis I. Juzdov kohta. Selle kohaselt on I. Juzdov karistatud Lääne PP 11.11.2005 otsusega (otsus jõustus 27.11.2005) Liiklusseaduse § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 10 500 krooni. Liiklusseaduse § 7419 lg 1 näeb väärteona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 3 Ärakiri 1-08-7096 Karistusregistri seaduse § 31 sätestab, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri karistusandmed omavad õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistri seaduses §-des 25–28 sätestatud tähtaegadel. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Prokurör leidiski, et kuna I. Juzdov on politsei poolt joobes juhtimise eest mõistetud rahatrahvi tasunud mais 2008, siis eelnimetatud aegumistähtaeg ei ole möödunud ja I. Juzdov oli 09.05.2008
Kohus aga leiab, et Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 ei ole ainuke võimalik alus, mis käsitleb väärteoasja karistusandmete kustutamist registrist. Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 81 sätestab, et karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi kui otsuse täitmine on aegunud vastavalt karistusseadustiku §-le 82. Käesoleval juhul tuleb kindlasti kontrollida, kas I. Juzdov puhul ei oleks tulnud kohaldada seda alust. Karistusseadustiku § 82 „Otsuse täitmise aegumine“ lg 1 p 3 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest (jõustus 21.07.2005). Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 sätestab, et kohtuvälise menetleja otsust ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud
lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisel pööramist ei ole edasi lükatud.
lg 2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise alused, kuid kohtule ei ole esitatud tõendeid, et seal kirjeldatud asjaolusid käesoleval juhul esineks. Täitetoimikust nähtuvalt, on I. Juzdov käinud pika aja jooksul täituri juures ja oma trahvi maksnud, seega ei ole ta karistuse tasumisest kõrvale hoidunud. Järgmisena kontrollib kohus, kas I. Juzdov puhul on karistuse täitmisele pööramist edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega pikendatud – mis vastavalt
Tl 34 on kohtutäituri 16.05.2008 teatis, mille kohaselt I. Juzdov suhtes on alustatud täitevmenetlus 28.12.2005, aluseks Haapsalu politseijaoskonna poolt 11.11.2005 väärteoasjas mõistetud rahatrahv 10 500 krooni. Seega trahvi täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Vastavalt täituri teatisele on tasutud 9 890 krooni ja tasumata 610 krooni. Võlgnik käis täituri vastuvõtul 10.01.2006, kus sõlmiti tasumise osas kokkulepe, millest võlgnik on kinni pidanud. Tl 44 on arve-kviitung nr 1081, mille kohaselt Igor Juzdov on 631.20 krooni tasumisega 21.05.2008 lõplikult tasunud võla täiteasjas 132/2005/
lg 1 p 3 jõustumisel lõpetada täitemenetlus haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei olnud Karistusseadustikus sätestatud tähtaja jooksul sisse nõutud.“ Samas otsuses on Riigikohus leidnud: “ …, et
lg 1 p 3 omab tagasiulatuvat jõudu, kaitstes isikut olukorras, kus riigi poolt seatud ametiisik ei ole suutnud määratud karistust reaalselt mõistliku aja jooksul täita. Karistusotsuse täitmise aegumise regulatsioon teenib eesmärki, et otsuse täitmine ei toimuks ebamõistlikult pika aja pärast ja isik oleks kaitstud olukorras, kus täitur kui avaliku võimu esindaja ei suuda seaduses sätestatud tähtaja jooksul korraldada kohtu- või kohtuvälise menetleja otsuse täitmist. 4 Ärakiri 1-08-7096 …Kohtutäituril on oma eesmärgi – nõude sundtäitmise – saavutamiseks õigus, samas ka kohustus seadusest tulenevaid meetmeid kohaselt, eesmärgipäraselt ja õigeaegselt kasutada. Rahatrahvi tasumisest kõrvalehoidumine ei saa seisneda üksnes trahvisumma vabatahtlikult mittetasumises, vaid selle all tuleb mõista süüdlase aktiivset tegevust, mis teeb võimatuks kohtutäituril Täitemenetluse seadustikus sätestatud meetmeid kasutades täita kohtu- või kohtuvälise menetleja otsust.“ Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmist reguleerib Täitemenetluse seadustiku V osa 2. jagu §§ 199-203. Täitemenetluse seadustiku § 200 lg 1 sätestab, et kui otsuse tegija poolt ei ole määratud rahatrahvi tasumist ositi, annab kohtutäitur võlgnikule rahatrahvi tervikuna tasumise tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Lõike 3 kohaselt kui rahatrahvi määratud tähtaja jooksul ei tasuta, pöörab kohtutäitur sissenõude võlgniku varale. Kui eelkirjeldatud abinõud tulemusi ei anna, saadab kohtutäitur vastavalt Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt
§-s 72 sätestatule. Kohus leiab, et täitemenetluse seadustik on selgesõnaliselt sätestanud, milliseid meetmeid ja millise aja jooksul on täitur õigustatud ja kohustatud kasutama, et tagada väärteoasjas mõistetud rahatrahvi sissenõudmine seaduses sätestatud tähtajal. Täituri poolt esitatud täitetoimiku väljavõttest nähtuvalt ei ole täitur talle seadusega antud õigusi kasutanud ja seetõttu on trahvi tasumine toimunud ebamõistlikult pika aja jooksul. Kohus ei nõustu prokuröri seisukohaga, et täitur on võlgnikuga tegelenud kuni maini 2008, tegelikult on võlgnik ise (ilma, et selleks volitatud ametiisik oleks kasutanud talle seaduses antud õigusi ja kohustusi) heauskselt oma trahvi tasunud. Kuigi täitur on teatises /tl 34/ väitnud, et on sõlminud võlgnikuga tasumise kokkuleppe, ei ole täituril seaduse alusel sellist volitust. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ilmne ka täitetoimiku väljavõttest. Täituri tegevusetus on venitanud trahvi tasumise ebamõistlikult pikale ajale. Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 sätestab selgesõnaliselt, et täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud
MS § 2 lg 4 sätestab, et tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal ja
lg 2 ei sätesta otsuse täitmise aegumise peatumise alusena rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetluse alustamist, nii nagu seda selgesõnaliselt teeb Maksukorralduse seaduse § 132 lg 3 p 4. Enne Karistusseadustiku jõustumist kehtinud HÕS § 334 kohaselt oli halduskaristuse täitmise aegumine seatud sõltuvusse karistusotsuse täitmisele pööramisest – selleks oli aega 3 kuud. Käesoleval ajal karistusõiguses sellist sätet ei ole. Seetõttu leiab kohus, et väärteootsuse täitmise aegumise käsitlemise puhul ei saa kasutada Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2006 lahendis 3-3-1-11-06 väljendatud seisukohti, kuna väärteo otsuste täitmisele pööramine ja täitmine toimub vastavalt Karistusseadustikule, Väärteomenetluse seadustikule ja Täitemenetluse seadustikule. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et karistusandmed I. Juzdov osas väärteoasjas nr 257005002745009 oleks tulnud karistusregistrist kustutada Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 81 alusel
lg 1 p 3, Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 ja Täitemenetluse seadustiku § 202 lg 1 koostoimest lähtuvalt 18 kuu möödumisel otsuse jõustumisest s.o 26.05.2007, sest selleks ajaks ei olnud väärteoasjas määratud rahatrahvi sisse nõutud, s.t otsus ei olnud täidetud. Asjaolu, et I. Juzdov on 22.05.2008 rahatrahvi peale otsuse täitmise aegumise tähtaega vabatahtlikult tasunud, ei saa raskendada tema olukorda, s.t kustutada karistusandmed karistusregistrist Karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p 1 alusel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Igor Juzdov ei olnud 09.05.2008, kui ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes,
ette nähtud erisubjekt – ta ei olnud isikuks, kes oli eelnevalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. KrMS § 248 lg 1 p 4 kohaselt teeb kohus nõupidamistoas kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad
lg 1 p 1-5 loetletud alused
lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui puudub kriminaalmenetluse alus. 5 Ärakiri 1-08-7096 Lähtudes eelkirjeldatust, leiab kohus, et kuna I. Judov ei olnud 09.05.2008
§-s 424 kirjeldatud erisubjekt, kriminaalmenetluse alus puudub ja kriminaalmenetlus I. Juzdov suhtes
järgi kvalifitseeritavas kuriteos tuleb lõpetada Tõkend Vastavalt tl 5-6 olevale kahtlustatavana kinnipidamise protokollile on I. Juzdov kahtlustatavana kinni peetud 09.05.2008 kell 14.15- 16.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.