← Eesti

1-07-1404\63

Obsah (11)§ 184§ 183§ 65§ 274§ 74§ 64§ 68§ 185§ 83§ 26§ 56

1-07-1404 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2007. a Tartu Kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kohtukoosseis Eesistuja kohtunik Madis Kägu Rahvakohtu

§ 184

lg 2 p 1, 2, Jevgeni Korotki süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2, Henrik Antsov süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2, 3 järgi, Anatoli Rjabov süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Vladislav Šipov süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi, Vadim Stavrati süüdistuses

§ 184

lg 1 järgi, Andres Nõgisto süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav Viktor Šatski Elukoht: XXXXXXX XXX XX-XX, asub Tartu Vanglas; ik: 38210292740; Kriminaalmenetluse korras karistatud 5-l (viiel) korral: 1)Tartu Linnakohtu 27.03.1998.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel tingimisi 1 aasta vabadusekaotust katseajaga 1 aasta; 2) Tartu Linnakohtu 21.09.1998.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2 alusel tingimisi 6 kuud vabadusekaotust katseajaga 2 aastat; 3) Tartu Maakohtu 27.07.2001.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel tingimisi 6 kuud vabadusekaotust katseajaga 3 aastat; 4) Tartu Maakohtu 29.01.2002.a otsusega KrK § 204 lg 3 alusel rahatrahv 12500 EEK, KrK § 1762 alusel rahatrahv 2500 EEK, KrK § 40 lg 1 alusel rahatrahv 15000 EEK, KrK § 27 lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 aastaks; 5) Tartu Maakohtu 12.05.2004.a otsusega

§ 183

alusel 4 kuud vangistust,

§ 65

lg 2 alusel lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust, vabastatud Tartu Maakohtu määrusega 21.02.2005.a enne tähtaega katseajaga 1 aasta (karistuse ärakandmata osa 2 kuud ja 9 päeva); Väärteomenetluse korras karistatud 6-l (kuuel) korral. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 11.08.2006.a Kaitsja Advokaat Valli Murde Süüdistatav Jevgeni Korotki Elukoht: XXXXXX XX-XX, ik: 38710242710; Kriminaalmenetluse korras karistatud 1-l (ühel) korral: Tartu Maakohtu 25.05.2006.a otsusega

§-de 199 lg 1, 121, 263 p 1 alusel 7 kuud vangistust katseajaga 1aasta ja 6 kuud; Väärteomenetluse korras karistatud 10-l (kümnel) korral. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld, oli vahistatud 11.08.2006-02.02.2007.a. Kaitsja Advokaat Andres Veski Süüdistatav Henrik Antsov Elukoht: XXXXXXXXX X-X, asub Tartu Vanglas; ik: 38610142711; Kriminaalmenetluse korras karistamata; Väärteomenetluse korras karistatud 7-l (seitsmel) korral. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 17.08.2006.a. Kaitsja Advokaadid Toomas Alp ja Monika Mägi Süüdistatav Anatoli Rjabov Elukoht: XXXXX XX-XX, asub Tartu Vanglas; 38403112717; Kriminaalmenetluse korras karistamata; Väärteomenetluse korras karistatud 5-l korral. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 17.08.2006.a. Kaitsja Advokaat Sirje Must Süüdistatav Vladislav Šipov ik: Elukoht: XXXXXXX X-XX, asub Tartu Vanglas; ik: 36710072725; Kriminaalmenetluse korras karistatud 1-l korral: Tartu Maakohtu 19.01.2001.a otsusega KrK §-de 107 lg 1, 184 lg 2 alusel 3 aastat vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; väärteomenetluse korras karistatud 12-l korral. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 17.08.2006.a. 2

(29)Kaitsja Advokaat Oleg Nišajev Süüdistatav Vadim Stavrati Elukoht: XXXXXXXX XXX XXX-X asub Tartu Vanglas; ik: 37202142725; Kriminaalmenetluse korras karistatud 4-l korral: 1) Tallinna Linnakohtu 11.11.1998.a otsusega KrK §-de 15 lg 2 – 143 lg 2 p 1, 186 alusel arest 3 kuud.; 2) Tartu Linnakohtu 17.06.1999.a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi 1 aasta vabadusekaotust; 3) Tartu Maakohtu 03.04.2001.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 3, 41 alusel 6 aastat vabadusekaotust; 4) Tallinna Linnakohtu 27.04.2004.a otsusega

§ 274lg 1 alusel 8 kuud vangistust; Väärteomenetluse korras karistatud 1-l korral.

Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 23.08.2006.a. Kaitsja Advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav Andres Nõgisto Elukoht: XXXXXXXXX XXX XX-XX, asub Tartu Vanglas; ik: 37207240315; Kriminaalmenetluse korras karistatud 3-l korral: 1) Tallinna Linnakohtu 23.10.1998.a otsusega KrK § 1641 lg 1 alusel rahatrahv 4400 EEK; 2) Tallinna Linnakohtu 10.04.2000.a otsusega KrK §-de 165 lg 2 p 1 – 17 lg 6 alusel 1 aasta vabadusekaotust; 3) Tallinna Linnakohtu 24.11.2005.a otsusega

§ 184

lg 2 p 1 alusel 3 aastat ja 6 kuud vangistust,

§ 74

lg 2 alusel 1 aasta ja 7 kuud vangistust,

§ 74

lg 1 alusel tingimisi 1 aasta ja 11 kuud vangistust katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Väärteomenetluse korras karistatud 3-l korral. Kohaldatud tõkend: vahistamine alates 27.09.2006.a. Kaitsja Advokaat Sirje Must RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311-315 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Viktor Šatski

§ 183lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Viktor Šatski

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat ja 5 (viis) kuud vangistust.

§ 64alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista Viktor Šatskile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 5 (viis) kuud vangistust. 3

(29)

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja Viktor Šatskil lugeda karistuse kandmise alguseks 11.08.2006.a. Süüdi tunnistada Jevgeni Korotki

§ 183lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Jevgeni Korotki

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista Jevgeni Korotkile liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Jevgeni Korotkile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.05.2006.a aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 (seitse) kuud vangistust ja mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusasja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.08.2006.a kuni 02.02.2007.a, s.o 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva ja mõista Jevgeni Korotkile lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. Õigeks mõista Henrik Antsov

§ 185lg 2 p 2, 3 järgi.

Süüdi tunnistada Henrik Antsov

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda Henrik Antsovil karistuse kandmise alguseks 17.08.2006.a. Süüdi tunnistada Anatoli Rjabov

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda Anatoli Rjabovil karistuse kandmise alguseks 17.08.2006.a. Süüdi tunnistada Vladislav Šipov

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda Vladislav Šipovil karistuse kandmise alguseks 17.08.2006.a. Süüdi tunnistada Vadim Stavrati

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda Vadim Stavratil karistuse kandmise alguseks 23.08.2006.a. Süüdi tunnistada Andres Nõgisto

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Andres Nõgistole mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 24.11.2005.a aasta otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud vangistust ja mõista liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat ja 11 (üksteist) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda Andres Nõgistol karistuse kandmise alguseks 27.09.2006. 4

(29)

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida Vladislav Šipovilt ära võetud 15 000 (viisteist tuhat) krooni, mis on kuriteo läbi saadud vara ja on aresti all. Ülejäänud arestitud rahasumma, s.o 3151 (kolm tuhat ükssada viiskümmend üks) krooni jätta aresti alla ja otsuse jõustumisel kanda rahandusministeeriumi arvele menetluskulude katteks. Suhtlemispiirangud Viktor Šatski, Henrik Antsov, Anatoli Rjabov, Vladislav Šipov, Vadim Stavrati ja Andres Nõgisto suhtes jätta endiseks kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Asitõendite suhtes võetavad meetmed: 1) Viktor Šatskile kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf reg nr-ga XXXXXX läbiotsimise käigus leitud ning ära võetud esemed /II kd lk 5-15/: - 0,78 grammi amfetamiini - jäetud hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse Siseministri määruse nr 81 28.10.2005 alusel /II kd lk 46-48/; minigrip kilekotid asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. - 1,08 grammi amfetamiini - jäetud hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse Siseministri määruse nr 81 28.10.2005 alusel /II kd lk 46-48/; minigrip kilekotid asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. - 0,41 grammi amfetamiini - jäetud hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse Siseministri määruse nr 81 28.10.2005 alusel /II kd lk 46-48/; minigrip kilekotid asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. - 66,67 grammi amfetamiini - jäetud hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse Siseministri määruse nr 81 28.10.2005 alusel /II kd lk 46-48/; minigrip läbipaistev kilekott asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/ - hävitada. - 96 CCP (klorofenüülpiperasiini) tabletti ning 3 purunenud tabletti massiga kokku 27,88 grammi - jäetud hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse Siseministri määruse nr 81 28.10.2005 alusel /II kd lk 46-48/; minigrip kilekotid asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. - Venemaa 13-lasuline poolautomaatne õhkpüstol Makarov MP-654K kaliiber 4,5mm asub Lõuna PP relvahoidlas /II kd lk 237/- hävitada. - mobiiltelefon SAMSUNG SGH-A800 IMEI koodiga 352361007173677, milles SIM kaart numbriga EE21060206083293, mis vastab telefoninumbrile 56768836 - asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- tagastada Jevgeni Korotkile. - mobiiltelefon SAMSUNG SGH-X200 IMEI koodiga 357715001132333, milles SIM kaart numbriga 8937201005060537710FEMT, mis vastab telefoninumbrile 53770771 - asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- tagastada Jevgeni Korotkile. 1- mobiiltelefon ALCATEL TH3 IMEI koodiga 354079002474928, milles SIM kaart numbriga EE21060331042276, mis vastab telefoninumbrile 56783839 - asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/ - tagastada Viktor Šatskile. -) mobiiltelefon NOKIA 6610 IMEI koodiga 352504009569570, milles ZEN kaart numbriga EE21051026056353, mis vastab telefoninumbrile 56753601 - asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. - SIM kaardi ümbris, mis vastab telefoninumbrile 56768836 - asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. - SIM kaardi ümbris, mis vastab telefoninumbrile 56783839 - asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. - SIM kaardi ümbris, mis vastab telefoninumbrile 56753601 - asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. - 2 minigrip kilekotti - asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. 5

(29)- minigrip kilekott, milles 80 mingrip kilekotti suurusega 8x12 cm - asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- kõik hävitada. - sõiduauto Volkswagen Golf reg nr-ga XXXXXX asub Lõuna PP territooriumil, sõiduauto võtmed asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/ - tagastada Viktor Šatskile. 2) Jevgeni Korotki Tartus, X. 72-10 asuva elukoha läbiotsimise käigus leitud ning ära võetud esemed /II kd lk 71-75/: - 13,95 grammi amfetamiini - jäetud hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse Siseministri määruse nr 81 28.10.2005 alusel /II kd lk 78-79/; minigrip kilekotid asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. 3) Henrik Antsovi kasutuses olnud sõiduauto Audi A6 reg nr-ga XXXXX läbiotsimise käigus leitud ning ära võetud esemed /II kd lk 101-102/: - mobiiltelefon MOTOROLA V3 IMEI koodiga 356258006813376, milles SIM kaart numbriga EE21010330022782, mis vastab telefoninumbrile 56577684 - asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/ - tagastada Henrik Antsovile. - mobiiltelefon NOKIA 6170 IMEI koodiga 355016000037843, milles SIM kaart numbriga 89372030050014252171, mis vastab telefoninumbrile 58383735 - asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/ - tagastada Anatoli Rjabovile. 4) Henrik Antsovi ning Anatoli Rjabovi kinnipidamise kohas Tartus, X. 63 asuva tankla G.S.G vastas üle tee teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ning ära võetud esemed /II kd lk 8189/: - 997,6 grammi amfetamiini – jäetud hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse Siseministri määruse nr 81 28.10.2005 alusel /II kd lk 92-94/; pappkarp asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/- hävitada. 5) Vladislav Šipovi elukoha (Tallinn, X 8-68) läbiotsimise käigus leitud ning ära võetud esemed /II kd lk 153-156/: - 4 CCP (klorofenüülpiperasiin) tabletti massiga 1,13 grammi - jäetud hoiule Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskusesse Siseministri määruse nr 81 28.10.2005 alusel /kd II lk 92-94/; - mobiiltelefon NOKIA 3200 IMEI koodiga 352517008459684, milles SIM kaart numbriga 89372030050002420509005, mis vastab telefoninumbrile 55932050 - asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/ - tagastada Vladislav Šipovile. 6) Vadim Stavrati elukoha (Tallinn, X 143-3) läbiotsmise käigus leitud ning ära võetud esemed /II kd lk 172-174/: - mobiiltelefon NOKIA 7210 IMEI koodiga 351463103258187, milles SIM kaart numbriga 89372030050010754147, mis vastab telefoninumbrile 58108007 - asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/ - tagastada Vadim Stavratile. 7) Andres Nõgisto kinnipidamise käigus leitud ning ära võetud esemed /II kd lk 184-185/: - mobiiltelefon SIEMENS C55 IMEI koodiga 352253001063048, milles SIM kaart numbriga 89372030001006794563, mis vastab telefoninumbrile 58115259 - asuvad Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 235/ - tagastada Andres Nõgistole. 8) G.S. elukoha (Tallinn, X 36-1) läbiotsimise käigus leitud ning ära võetud esemed /II kd lk 219226/: - venekeelne kiri ruudulisel paberil, mis G.S. tunnistajana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt on kirjutatud V. Šipovi poolt - asub Lõuna PP asitõendite hoiuruumis /II kd lk 236/ - võtta hoiule 6
(29)toimiku juurde. 9) jälitustoimingu – telefonikõnede salajase pealtkuulamise – audiosalvestus CD plaadil, asub kriminaaltoimiku juures – jätta hoiule toimiku juurde. 10) AS Hansapanga kirja nr 200.203-031/041357-2 lisaks olev diskett konto väljavõtetega – asub kriminaaltoimiku juures – jätta hoiule toimiku juurde. 11) AS SEB Ühispank kiri nr 10.3.7-3/77895 lisaks olev diskett konto väljavõtetega – asub kriminaaltoimiku juures – jätta hoiule toimiku juurde. Menetluskulude hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel Viktor Šatskilt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 604+5005,70+120+755=6484,70 (kuus tuhat nelisada kaheksakümmend neli krooni ja 70 senti), määratud kaitsjale makstud tasu 2x1274,40=2548,80 (kaks tuhat viissada nelikümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ja toimiku koopia maksumus CD plaadil 7 (seitse) krooni, s.o kokku 18 040,05 (kaheksateist tuhat nelikümmend krooni ja 5 senti). KrMS § 180 lg 1 alusel Jevgeni Korotkilt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 604+5005,70+120+755=6468,70 (kuus tuhat nelisada kaheksakümmend neli krooni ja 70 senti), määratud kaitsjale makstud tasu 2x1274,40=2548,80 (kaks tuhat viissada nelikümmend kaheksa krooni ja 80 senti) ja toimikust koopia tegemise kulud 665,60 krooni (kuussada kuuskümmend viis krooni ja 60 senti), s.o kokku 18 683,10 (kaheksateist tuhat kuussada kaheksakümmend kolm krooni ja 10 senti). KrMS § 180 lg 1 alusel Henrik Antsovilt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 5005,70+453+250+2875=8583,70 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend kolm krooni ja 70 senti) ja toimikust koopia tegemise kulud 665,60 (kuussada kuuskümmend viis krooni ja 60 senti), s.o kokku 18 249,30 (kaheksateist tuhat kakssada nelikümmend üheksa krooni ja 30 senti). KrMS § 180 lg 1 alusel Anatoli Rjabovilt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 604+5005,70+120+453+250=6432,70 (kuus tuhat nelisada kolmkümmend kaks krooni ja 70 senti), määratud kaitsjale makstud tasu 2x849,60=1699,20 (üks tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 20 senti), tunnistajale hüvitatud sõidukulu 533,50 (viissada kolmkümmend kolm ja 50 senti) ja toimikust koopia tegemise kulud 332,80 (kolmsada kolmkümmend kaks krooni ja 80 senti), s.o kokku 17 998,20 (seitseteist tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa krooni ja 20 senti). KrMS § 180 lg 1 alusel Vladislav Šipovilt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 604+5005,70+120+453+250=6432,70 (kuus tuhat nelisada kolmkümmend kaks krooni ja 70 senti), määratud kaitsjale makstud tasu 1274,40+849,60=2124 (kaks tuhat ükssada kakskümmend neli) krooni ja toimikust koopia tegemise kulud 665,60 (kuussada kuuskümmend viis krooni ja 60 senti), s.o kokku 18 222,30 (kaheksateist tuhat kakssada kakskümmend kaks krooni ja 30 senti). 7
(29)KrMS § 180 lg 1 alusel Vadim Stavratilt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 5005,70 (viis tuhat viis krooni ja 70 senti), määratud kaitsjale makstud tasu 1274,40 (üks tuhat kakssada seitsekümmend neli krooni ja 40 senti) ja toimikust koopia tegemise kulud 665,60 (kuussada kuuskümmend viis krooni ja 60 senti), s.o kokku 15 945,70 (viisteist tuhat üheksasada nelikümmend viis krooni ja 70 senti). KrMS § 180 lg 1 alusel Andres Nõgistolt menetluskuludena riigi kasuks sisse nõuda sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni, riiklikule ekspertiisiasutusele seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 5005,70+453+250= 5708,70 (viis tuhat seitsesada kaheksa krooni ja 70 senti), määratud kaitsjale makstud tasu 849,60 (kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja 60 senti) ja toimikust koopia tegemise kulud 332,80 (kolmsada kolmkümmend kaks krooni ja 80 senti), s.o kokku 15 891,10 (viisteist tuhat kaheksasada üheksakümmend üks krooni ja 10 senti). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049874 või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  1. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi
  2. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsus tervikuna kättesaadav alates 19.12.2007.a. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon Viktor Šatski isikuna, kes on Tartu Maakohtu 12.05.2004 otsusega süüdi tunnistatud

§ 183

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, andis 11.08.2006 edasi Jevgeni Korotkile hoidmiseks 13,95 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille Jevgeni Korotki peitis oma elukohta Tartus aadressil X. 72-10 ja mis politsei poolt 24. augustil 2006.a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Viktor Šatski grupis Jevgeni Korotki ja Anatoli Rjaboviga omandas Vadim Stavratilt 11.augustil 2006 vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses järgmiselt: Anatoli Rjabov selgitas välja narkootilise aine hankimise võimaluse ja tingimused ning korraldas narkootilise aine üleandmise selgitades Vadim Stavratilt välja, kas ja millal on võimalik narkootilist ainet saada ja kus, millal ja kuidas toimub narkootilise aine üleandmine, ning saatis Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki Vadim Stavratiga kokkulepitud ajal Tallinnasse Vadim Stavratilt narkootilist ainet vastu võtma. 11.augustil 2006 sõitsid Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki Tartust Harju Maakonda tuvastamata kohta, kus said Vadim Stavratilt kätte vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Viktor Šatski koos Jevgeni Korotkiga jagas osa amfetamiinist minigrip kottidesse ning peitis 66,67 grammi amfetamiini koos Jevgeni Korotkiga 8

(29)enda sõiduautosse VW Golf reg nr-ga XXXXXX juhiukse kõlari katte taha. Viktor Šatski koos Jevgeni Korotkiga vedas amfetamiini, osalt minigrip kottidesse pakendatult sõiduauto salongis ning osalt kõlari katte taha peidetult
  1. augustil 2006.a Harju maakonnast Tartusse, kusjuures Jevgeni Korotki tegevus narkootikumide veol seisnes selle turvamises ning Viktor Šatski tegevus narkootikumide veol seisnes enda kasutuses olnud sõiduauto VW Golf reg nr-ga XXXXXX juhtimises teel Tartusse, kuni Jevgeni Korotki ja Viktor Šatski
  2. augustil 2006.a Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tallinn-Luhamaa maanteel politsei poolt kinni peeti. Viktor Šatski grupis Jevgeni Korotki ja Anatoli Rjaboviga püüdis 11.augustil 2006 omandada Vadim Stavratilt samaaegselt amfetamiiniga 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, millises osas jäi süütegu lõpule viimata, sest Vadim Stavrati poolt Viktor Šatskile ja Jevgeni Korotkile üle antud 99 tabletti sisaldasid klorofenüülpiperasiini, s.o sotsiaalministri
  3. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse mittekuuluvat ainet, millest Anatoli Rjabov, Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki ei olnud teadlikud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3`lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele Sellega pani Viktor Šatski toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise, veo ja edasiandmise grupi poolt. Jevgeni Korotki võttis Viktor Šatskilt enda valdusse

  1. augustil 2006.a Tartus X. tänaval 13,95 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, toimetas selle oma elukohta Tartus aadressil X. 72-10, kus peitis amfetamiini oma toas riidekapi otsas asuva autokõlari karbi sisse ning hoidis seda seal, kuni amfetamiin politsei poolt
  2. augustil 2006.a teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Jevgeni Korotki grupis Viktor Šatski ja Anatoli Rjaboviga omandas Vadim Stavratilt 11.augustil 2006 vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses järgmiselt: Anatoli Rjabov selgitas välja narkootilise aine hankimise võimaluse ja tingimused ning korraldas narkootilise aine üleandmise selgitades Vadim Stavratilt välja, kas ja millal on võimalik narkootilist ainet saada kus, millal ja kuidas toimub narkootilise aine üleandmine, ning saatis Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki Vadim Stavratiga kokkulepitud ajal Tallinnasse Vadim Stavratilt narkootilist ainet vastu võtma. 11.augustil 2006 sõitsid Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki Tartust Harju Maakonda tuvastamata kohta, kus said Vadim Stavratilt kätte vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Viktor Šatski koos Jevgeni Korotkiga jagas osa amfetamiinist minigrip kottidesse ning peitis 66,67 grammi amfetamiini koos Jevgeni Korotkiga enda sõiduautosse VW Golf reg nr-ga XXXXXX juhiukse kõlari katte taha. Viktor Šatski koos Jevgeni Korotkiga vedas amfetamiini, osalt minigrip kottidesse pakendatult sõiduauto salongis ning osalt kõlari katte taha peidetult
  3. augustil 2006.a Harju maakonnast Tartusse, kusjuures Jevgeni Korotki tegevus narkootikumide veol seisnes selle turvamises ning Viktor Šatski tegevus narkootikumide veol seisnes enda kasutuses olnud sõiduauto VW Golf reg nr-ga XXXXXX juhtimises teel Tartusse, kuni Jevgeni Korotki ja Viktor Šatski
  4. augustil 2006.a Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tallinn-Luhamaa maanteel politsei poolt kinni peeti. Jevgeni Korotki grupis Viktor Šatski ja Anatoli Rjaboviga püüdis 11.augustil 2006 omandada Vadim Stavratilt samaaegselt amfetamiiniga 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, millises osas jäi süütegu lõpule viimata, sest Vadim Stavrati poolt Viktor Šatskile ja Jevgeni Korotkile üle antud 99 tabletti sisaldasid klorofenüülpiperasiini, s.o sotsiaalministri
  5. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 9

(29)nimekirjadesse mittekuuluvat ainet, millest Anatoli Rjabov, Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki ei olnud teadlikud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3`lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sellega pani Jevgeni Korotki toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise, veo ja valdamise grupi poolt. Henrik Antsov ajavahemikus 2005.a talvest kuni 2006.a juunini andis Tartus või Tartu maakonnas edasi nooremale kui kaheksateistaastasele isikule – S.R. ’le järgmiselt: ühel korral 5 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet väikeses koguses; ühel korral vähemalt 50 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses; kahel korral umbes 100 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral umbes 100 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral umbes 200 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral 300 MDMA tabletti ja 300 grammi amfetamiini korraga, s.o narkootilist ainet suures koguses. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3`lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sellega pani Henrik Antsov toime

§ 185

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kui edasiandmise esemeks on narkootiline või psühhotroopne aine suures koguses, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Henrik Antsov omandas ebaseaduslikult ajavahemikus 2005.a talvest kuni 2006.a juunini korduvalt, seni tuvastamata kohas ja viisil amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette järgmistes koguses ühel korral vähemalt 5 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet väikeses koguses; ühel korral vähemalt 50 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses; kahel korral umbes 100 MDMA tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral umbes 100 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral umbes 200 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses; ühel korral 300 MDMA tabletti ja 300 grammi amfetamiini korraga, s.o narkootilist ainet suures koguses. Henrik Antsov omandas

  1. augustil 2006.a kella 23.00 paiku grupis koos Anatoli Rjaboviga Vladislav Šipovilt Tallinnas aadressil X 8-68 vähemalt 997,6 grammi amfetamiini ning vedas selle
  2. augustil 2006.a. grupis Anatoli Rjaboviga enda kasutuses olnud sõiduautoga Audi A6 reg nr-ga XXXXX Tallinnast Tartusse, kus Anatoli Rjabov
  3. augustil 2006.a. kella 01:10 paiku Tartus X. tänaval sõiduki politsei poolt peatamise käigus viskas 997,6 grammi amfetamiini sõidukiaknast välja teepervele, kust see sündmuskoha vaatluse käigus politsei poolt leiti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3`lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sellega pani Henri Antsov toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja veo grupi poolt. 10

(29)Anatoli Rjabov grupis Viktor Šatski ja Jevgeni Korotkiga omandas Vadim Stavratilt 11.augustil 2006 vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses järgmiselt: Anatoli Rjabov selgitas välja narkootilise aine hankimise võimaluse ja tingimused ning korraldas narkootilise aine üleandmise selgitades Vadim Stavratilt välja kas ja millal on võimalik narkootilist ainet saada kus, millal ja kuidas toimub narkootilise aine üleandmine, ning saatis Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki Vadim Stavratiga kokkulepitud ajal Tallinnasse Vadim Stavratilt narkootilist ainet vastu võtma. 11.augustil 2006 sõitsid Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki Tartust Harju Maakonda tuvastamata kohta, kus said Vadim Stavratilt kätte vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Viktor Šatski koos Jevgeni Korotkiga jagas osa amfetamiinist minigrip kottidesse ning peitis 66,67 grammi amfetamiini koos Jevgeni Korotkiga enda sõiduautosse VW Golf reg nr-ga XXXXXX juhiukse kõlari katte taha. Vikor Šatski koos Jevgeni Korotkiga vedas amfetamiini, osalt minigrip kottidesse pakendatult sõiduauto salongis ning osalt kõlari katte taha peidetult
  1. augustil 2006.a Harju maakonnast Tartusse, kusjuures Jevgeni Korotki tegevus narkootikumide veol seisnes selle turvamises ning Viktor Šatski tegevus narkootikumide veol seisnes enda kasutuses olnud sõiduauto VW Golf reg nr-ga XXXXXX juhtimises teel Tartusse, kuni Jevgeni Korotki ja Viktor Šatski
  2. augustil 2006.a Tartu maakonnas Tähtvere vallas Tallinn-Luhamaa maanteel politsei poolt kinni peeti. Anatoli Rjabov grupis Viktor Šatski ja Jevgeni Korotkiga püüdis 11.augustil 2006 omandada Vadim Stavratilt samaaegselt amfetamiiniga 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses, millises osas jäi süütegu lõpule viimata sest Vadim Stavrati poolt Viktor Šatskile ja Jevgeni Korotkile üle antud 99 tabletti sisaldasid klorofenüülpiperasiini, s.o sotsiaalministri
  3. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse mittekuuluvat ainet, millest Anatoli Rjabov, Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki ei olnud teadlikud. Anatoli Rjabov, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, grupis Henrik Antsoviga omandas Vladislav Šipov’ilt augustis 2006 vähemalt 997,6 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses. Anatoli Rjabovi tegevus grupis seisnes järgnevas: Anatoli Rjabov leppis kokku Henrik Antsoviga viimase poolt amfetamiini omandamise ja kooskõlastas selle eest tasumise, selgitas Vladislav Šipovilt välja amfetamiini omandamise võimaluse ja amfetamiini eest tasumise asjaolud ning amfetamiini kättesaamise tingimused. Anatoli Rjabov koos Henrik Antsoviga käis
  4. augustil 2006.a. Tallinnas Vladislav Šipovi juures aadressil X 8-68 amfetamiinil järel. Koos Henrik Antsoviga vedas Anatoli Rjabov amfetamiini
  5. augustil 2006.a. Henrik Antsovi kasutuses olnud sõiduautoga Audi A6 reg nr-ga XXXXX Tallinnast Tartusse, kus
  6. augustil 2006.a. kella 01:10 paiku Tartus X. tänavas sõiduki politsei poolt peatamise käigus viskas Anatoli Rjabov amfetamiini sõidukiaknast välja teepervele, kust see sündmuskoha vaatluse käigus politsei poolt leiti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3`lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele Sellega pani Anatoli Rjabov toime

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise ja veo grupi poolt. Vladislav Šipov omandas ja andis edasi augustis 2006 suures koguses narkootilist ainet nii, et leppis

  1. ja
  2. augustil 2006.a Tallinnas Andres Nõgisto’ga kokku amfetamiini hankimises, omandas
  3. augustil 2006.a Tallinnas Andres Nõgistolt vähemalt 997,6 grammi amfetamiini, toimetas selle oma elukohta Tallinnas aadressil X 8-68, hoidis amfetamiini oma elukohas kuni
  4. augustini 2006.a, mil andis amfetamiini kella
  5. paiku edasi Tartust Tallinna amfetamiinile järele sõitnud Anatoli Rjabovile ja Henrik Antsovile. 11

(29)Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3`lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele Sellega Vladislav Šipov pani toime KrS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja veo. Vadim Stavrati omandas seni tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, toimetas selle seni tuvastamata kohta Harju maakonnas, kus
  1. augustil 2006.a andis 68,94 grammi amfetamiini edasi Viktor Šatskile ja Jevgeni Korotkile. Samal ajal ja samas kohas püüdis Vadim Rtavrati omandada ja edasi anda 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, so narkootilist ainet suures koguses, kuid antud osas jäi kuritegutegu lõpule viimata sest Vadim Stavrati omandas ja andis MDMA tablettide asemel edasi 99 klorofenüülpiperasiini sisaldavat tabletti, s.o sotsiaalministri
  2. mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse mittekuuluvat ainet. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3`lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sellega pani Vadim Stavrati toime

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise. Andres Nõgisto isikuna, kes on varem Tallinna Linnakohtu 24.11.2005 otsusega

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi tunnistatud, omandas 2006.a. augustis seni tuvastamata kohas ja viisil vähemalt 997,6 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, hoidis seda enese juures ning andis selle edasimüümise eesmärgil 15. augustil 2006.a. Tallinnas Vladislav Šipovile. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3`lg 3 kohaselt loetakse narkootilise või psühhotroopse aine suureks koguseks kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Sellega Andres Nõgisto pani toime

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja edasiandmise isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. Kohtus tuvastatud asjaolud Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Viktor Šatski end temale esitatud süüdistuses süüdi, süüdistatavad Jevgeni Korotki, Henrik Antsov, Anatoli Rjabov, Vladislav Šipov ja Vadim Stavrati tunnistasid oma süüd osaliselt. Süüdistatav Andres Nõgisto oma süüd ei tunnistanud. Tunnistaja M.K. kohtus antus ütluste kohaselt teab ta süüdistatavaist Anatoli Rjabovit, kes on tema poja R.K. sõber. Poeg elab alates 2006. aastast Iirimaal, töötab ehitusel. Enne poja sünnipäeva ta helistas pojale, kes ütles, et andis oma pangakaardi Anatoli Rjabovi kätte kasutada, kuna viimase kaart on blokeeritud. Ta kandis kaardi peale kaks korda (aprillis ja mais) 50 krooni, enne kui sai teada, et poeg on kaardi ära andnud. Tunnistaja S.R. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb Henrik Antsovit 4-5 aastat, neil on ühine sõber, kelle kaudu nad on tuttavad. Ta ostis Henrik Antsovilt 2006.a jaanuaris või veebruaris neljal-viiel korral narkootikume – ecstasyt ja amfetamiini. Ta nägi peol süüdistatavat ja lihtsalt 12

(29)küsis. Esimesel korral sai ta süüdistatavalt 3-4 tabletti, ülejäänud kordadel 50 tabletti, 100 tabletti ja viimasel korral 300 tabletti ecstasyt ning kahel korral 100 grammi amfetamiini. Ta ostis ecstasyt hinnaga 65 krooni tükk ning amfetamiini 115-125 krooni gramm. Tunnistaja arvates oli süüdistatav teadlik, et ta narkootikume edasi müüb. Tunnistaja ei osanud öelda, kust süüdistatav narkootikume hankis, ta pidi alati paar päeva ette helistama ja ütlema, millist kogust ta soovib osta. Seejärel said nad linnas (Tartus) kokku. Narkootikumide üleandmise juures kedagi peale nende kahe ei viibinud. Tunnistaja arvamuse kohaselt oli Henrik Antsov teadlik asjaolust, et sel ajal, kui ta ostis narkootikume, oli ta alaealine, kuna rate.ee kontol oli märgitud tema sünnipäev. Narkootilised ained olid pakendatud väikestesse kilekottidesse, tema poolt tellitud kogus oli ühes pakendis. Tunnistaja kirjeldas amfetamiini kui valget või roosat pulbrit, millel on tugev lõhn, mille järgi saab seda teistest pulbritest eristada. Ta tarvitas mõnel korral ka ise amfetamiini, mille mõjul ta ei saanud magada. Ecstasy tabletid olid sinised ja punased, ühesuguse linnulogoga. Ecstasyt tarvitas ta samuti ise, see tekitas hea tunde. Tunnistaja väitis kohtus, et tasus narkootikumide eest sularahas Henrik Antsovi kätte ning pangaülekandega ta kunagi ei tasunud. Kohtus avaldati Henrik Antsovi pangakonto väljavõte, milles kajastub S.R. poolt 18.04.2006.a tehtud ülekanne summas 700 krooni. Tunnistaja ei osanud seletada Henrik Antsovi pangaarvele tehtud ülekannet, pidades võimalikuks, et maksis selle raha narkootikumide eest. Enne Henrik Antsoviga tutvumist sai ta paaril korral narkootikume ühe tundmatu poisi käest, kelle nime ta ei küsinud. Teistest süüdistatavatest teab ta Anatoli Rjabovit, kel olevat mingi stripiklubi. Ta on näinud Anatoli Rjabovit koos Henrik Antsoviga. Tunnistaja J.G. andis kohtus ütlusi selle kohta, et Vadim Stavrati on tema elukaaslane ning ta tunneb ka Vladislav Šipovit. Tal on pangaarve Hansapangas, mida on iseseisvalt kasutanud ka Vadim Stavrati. Samuti tegid teised isikud tema pangaarvele Vadim Stavrati jaoks ülekandeid töö ja võlgade eest. Tunnistaja väitel ei tunne ta R.K. ning viimase poolt 11.08.2006.a tema pangaarvele tehtud ülekanne summas 8955 krooni ei olnud makstud temale. Tunnistaja G.S. andis kohtus ütlusi selle kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb Vadim Stavratit, Andres Nõgistot, Vladislav Šipovit ja Anatoli Rjabovit. Andres Nõgistot tunneb ta 4-5 aastat, Vladislav Šipovit 5-6 aastat, temaga käib ta rohkem läbi. Andres Nõgisto ja Vladislav Šipov tutvusid, kui nad käisid koos 2006.a juulis Jurmalas puhkamas. Praegu töötab ta ehitusel, mõned aastad tõi ta Leedust autosid. Äri ajas ta koos oma naise O.G. ja sõpradega. Andres Nõgisto tahtis temalt osta C klassi Mercedest, kuid asi jäi katki, kuna Andres Nõgisto ei leidnud vajalikku summat, s.o 35 000 krooni esimeseks sissemakseks. Andres Nõgisto andis juuni lõpus või juuli alguses talle 25 000 krooni, kuid ülejäänud summat ei leidnud ning umbes nädala pärast müüs ta auto I.A. hinnaga 75 000 krooni. Kõnealune auto oli pärit Tartust, musta värvi, registreerimisnumber XXX XXX , 1994 või 1996 aasta oma. Andres Nõgisto antud raha eest ostis ta uue auto, lubades Nõgistole raha tagasi maksta, kui I.A. käest raha saab. A käest pidi ta saama raha kahes osas, esimese osa maksis A ära ja selle eest ostis ta auto, teise osa, s.o 25 000 krooni, jäigi A talle võlgu ja kuna ta sõitis ära, palus ta A anda raha Šipovi kaudu Nõgistole, kuna Šipov oli talle samuti võlgu. Nõgisto sai selle raha kätte, kuid ta ei tea seda kindlalt, kuna ta viibis sel ajal Venemaal. Kirjalikku lepingut raha saamise ja tagasimaksmise kohta nad Nõgistoga ei teinud, kuna nad olid usalduslikud suhtes. Kohus avaldas tunnistaja poolt eeluurimisel antud ütlused automüügi ja 25 000 krooni tagastamise kohta Andres Nõgistole (tl 6, III kd). Tunnistaja selgitas kohtus, et Nõgisto nõudis võlga Šipovilt, kuna Šipov oli samuti temale võlgu ning seetõttu andis Šipov raha Nõgistole. Füüsiliselt ta raha üleandmise juures ei viibinud ja ta ei tea täpselt, kuidas raha üle anti. Venemaale läks ta autoga Ikla piiripunkti kaudu, selle kohta tehti passi märge. Ta viibis Venemaal koos ema ja lapsega 12-14 päeva. Sel ajal oli tal mobiiltelefoni number Eestis 53 331 753, Venemaa numbrit ta ei oska öelda. Kohtus avaldati Vladislav Šipovi poolt vanglast saadetud kiri tunnistajale (tl 222-224, II kd). Tunnistaja ei osanud öelda, mida tähendab kirjas sisalduv lause „Kui on soov aidata mul välja tulla, siis on vaja üks asi ära teha“. 13
(29)Tunnistaja I.A. andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb G.S. umbes 3 aastat, nad töötasid koos. Eelmise aasta juulis ostis ta G.S. musta värvi Mercedese hinnaga 75 000 krooni. Auto ostis ta oma ema N.A. nimele. Kõigepealt tasus ta esimese osa 50 000 krooni, umbes nädala või kahe pärast tasus ta ülejäänud 25 000 krooni. Teise osa, 25 000 krooni, palus G.S., kes viibis sel ajal Venemaal, anda Vladislav Šipovile. Põhjust ta ei tea. Vladislav Šipoviga tutvusid nad Jurmalas festivalil. Seal tutvus ta ka Andres Nõgistoga. Tunnistaja I.N. andis kohtus ütlusi selle kohta, et süüdistatav Andres Nõgisto on tema poeg. Viimase pooleteist aasta jooksul on ta andnud pojale raha – ühel korral 25 000 krooni ja teisel korral 32 000 krooni. Ta andis sularaha seifist. Oli juttu, et raha on vaja mingi autoga seoses. Tunnistaja M.N. andis kohtus ütlusi selle kohta, et elab koos Andres Nõgistoga vabaabielus, neil on 4-aastane tütar. Pere elatus tema palgast, ta sai kätte 6000 krooni ning Andrese isa ja tema vanemate rahalisest toetusest. Ta sai ka lapsetoetust 300 krooni kuus. 2006.a suvel soovis ta autot vahetada, nad pidid uue auto ostma G.S. käest. Tegemist oli Mercedesega, ta proovis sellega ka sõita. Andres Nõgisto pidi maksma esialgu ühe osa ja maksis 25 00 krooni, raha said nad Andrese isa käest. G.S. oli leidnud kellegi teise, kes maksis kogu summa ja müüs auto ära. Ta oli tige, kuna arvas, et saab auto endale. 25 000 krooni said nad tagasi, kuid mitte kohe. Tunnistaja O.G. andis kohtus ütlusi selle kohta, et G.S. on tema elukaaslane. Ta tutvus Vladislav Šipoviga umbes 4 aastat tagasi Tartus, nad käisid perekonniti läbi. 2006.aastal töötas ta restoranis ja koos elukaaslasega tõid nad Leedust autosid. Sel ajal oli tal endal Mazda 626, registreerimisnumbriga XXX XXX . Tartust ostsid nad musta Mercedese. Autot tahtsid nad müüa 2006.a suvel. Ükskord seltskonnaga baaris istudes tuli juttu sellest, et Nõgisto tahab seda autot osta, aga tol momendil ei olnud Andresel raha. Andresel oli vaja autot oma naise Marianna jaoks. Tal sündis 2006.a aprillis laps ja edasi tegeles auto müügiga tema mees German. Hiljem sai ta teada, et Andres oli maksnud Germanile 25 000 krooni. Mercedes müüdi lõpuks I.A. ile.
  1. jaanuaril 2007.a ülekuulamisel väitis tunnistaja, et Andres Nõgistol ei olnud raha isegi esimeseks sissemakseks (tl 8-11, III kd). Tal oli Andres Nõgisto telefoninumber, Vladislav Šipov küsis temalt Nõgisto numbrit 2006.a suvel. Tunnistaja Peeter-Marko Popandopulo kohtus antud ütluste kohaselt tunneb ta Henrik Antsovit 2006.aastast alates. Tunnistaja kinnitas, et eelmisel aastal kuulus talle Chrysler Voyager buss, mille ta müüs maha. Henrik Antsov võis teada, et tal selline buss oli. Tunnistaja väitel võis Henrik Antsov temalt raha laenata, kuid ta ei oska öelda, kui palju ja millal see toimus. Tunnistaja Ädis Käpa andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb S.R. t alates
  2. aastast. Ta ostis S.R. käest 2006.aastal erinevaid narkootilisi aineid, viimast korda ostis ta 2007.a aprillis või mais. 2006.a ostis ta 0,5 grammi amfetamiini ja 2 tabletti ecstasyt. Ta ostis aineid linnas üritustel, teades, et S.R. käest saab narkootikume. Süüdistatav Viktor Šatski andis kohtus ütlusi selle kohta, et tundis Anatoli Rjabovit umbes pool aastat ning Jevgeni Korotkit umbes kaks nädalat enne vangi sattumist. Ta töötas enne kinnivõtmist ehitajana firmas Vento OÜ, kus ta sai mitteametlikult palka 9000 krooni kuus. Kinnipidamisel võeti talt ära telefon, kokku oli tal kolm telefoni. Süüdistatav tunnistas, et andis
  3. augustil Jevgeni Korotkile amfetamiini, kuna ei tahtnud seda endaga Tallinnasse kaasa võtta, et see ei ahvatleks teda. Koju ei saanud ta seda jätta, kuna kiirustas ja kodu asus teisel pool linna. Süüdistatav ei soovinud vastata küsimusele, kust ta amfetamiini hankis.
  4. augustil 2006.a pidi ta Tallinnas kohtuma kliendiga, et saada uus objekt ning samuti kavatses ta ka Tallinnast amfetamiini ära tuua, see toimus Anatoli Rjabovi initsiatiivil. Amfetamiini sai ta kätte X rajoonis ühelt 14
(29)inimeselt, keda ta oli ühel korral näinud, hiljem sai ta teada, et see oli Vadim Stavrati. Kohtumise leppis kokku Anatoli Rjabov. Amfetamiin oli pakkides. Temaga oli kaasas ka Jevgeni Korotki, kuna ta tahtis Korotkile näidata objekti ning viimane ei teadnud amfetamiinist midagi. Objekti nad vaatama ei läinud, kuna tellijal tuli midagi ette. Kohtumine Vadim Stavratiga toimus tänaval, Jevgeni Korotki viibis sel ajal arvatavalt autos. Anatoli Rjabov palus tal ära tuua amfetamiini ja mingid tabletid, mis ei olnud narkootikumid. Ta ei mäleta, kas ta teadis, et Korotkil oli õhupüss kaasas. Eeluurimisel ütles ta, et õhupüstol kuulus talle, kuna oli närvis ja ajas asjad segi. Amfetamiini koti peitis ta auto ukse sisse enesekaitseks. Rahakoti vahelt leitud amfetamiini pani ta enda tarbeks kõrvale, see ei pärine Vadim Stavratilt. Jevgeni Korotki ei teadnud amfetamiinist midagi, ta ei tahtnud teda sellesse segada. Ta ei oska öelda, kust pärineb Jevgeni Korotki passi vahelt leitud amfetamiin. Tühjad minigrip kotid olid tal autos erinevate ehitusmaterjalide jaoks, mida müüakse kaaluga. Tartus pidi ta ained enda kätte jätma, et kõik saaksid neid tarvitada. Tartusse jõudes tehti talle narkotest, mille tulemust ta ei mäleta ja ainete tarvitamist samuti mitte. Süüdistatav ei osanud öelda, kui palju amfetamiin ja tabletid täpselt maksid, vaid ta kandis üle nii palju, kui Anatoli Rjabov küsis. Ta teadis, et peab osa koguse eest ise juurde maksma. Ta kandis 11.08.2006.a R.K. pangakontole 3000 ja 6000 krooni. Arve numbri andis talle Anatoli Rjabov. Süüdistatav kinnitas, et tarvitab pidevalt amfetamiini ja tablette. Amfetamiini pani limonaadi sisse või nuusutas. Süüdistatav Jevgeni Korotki andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2006.a elas ta Tartus X. 72-10 koos ema ja kasuisaga ning töötas mitteametlikult tuttava juures.
  1. aastal tarvitas ta amfetamiini, jõi seda. Süüdistatav seletas, et tundis Viktor Šatskit umbes kuu enne
  2. augustit 2006.a, samuti tundis ta Anatoli Rjabovit ja Vadim Stavratit. Tal oli kokku kolm telefoni, mis talt kinnipidamisel ära võeti – Alcatel, Nokia 6030 ja Samsung X
  3. Läbiotsimisel tema toast leitud amfetamiini sai ta
  4. augustil oma maja juurest Viktor Šatski käest, kes andis talle suitsupaki amfetamiiniga, öeldes, et sõidab Tallinna ja kui ta tagasi tuleb, siis võtab selle ära. Ta ei küsinud, milleks seda vaja on ning raha ta amfetamiini eest maksma ei pidanud. Viktor Šatski ütles, et läheb Tallinnas objektile ja ta otsustas kaasa minna, kuna tahtis osta õhupüstolile pidet ja autole varuosasid. Tallinnasse sõitsid nad Viktor Šatski Volkswagen Golfiga. Süüdistatava arvates teadis Viktor Šatski, et tal on õhupüss kaasas. Tallinnasse jõudes ta magas, nad sõitsid mingisse hoovi, Šatski läks välja ja tema jäi autosse. 5-10 minuti pärast tuli Šatski tagasi ja nad sõitsid minema. Šatskil oli kaasas pakk, mille ta pani auto ukse külge. Ta ei küsinud, mis pakis on. Viktor Šatski käest saadud suitsupakist võttis ta osa amfetamiini endale kasutamiseks, mille pakendas minigrip kilekotti ja pani oma passi vahele. Minigrip koti sai ta Šatski autost, ta võttis neid mitu tükki. Kohtus avaldati süüdistatava eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt leidis ta passi vahelt olnud amfetamiini Atlantise põrandalt (tl 62, II kd). Süüdistatav ütles kohtus, et väitis eeluurimisel seda seetõttu, et ehmatas algul ära. Suituspaki peitis ta oma tuppa kõlari sisse, kuna ei tahtnud, et ema ja kasuisa seda näeksid. Süüdistatav Vadim Stavrati andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb Anatoli Rjabovit alates
  5. aastast, neil oli ühine firma OÜ O. , mis tegeles ehitusmaterjalidega. Ise tegeles ta ehituse ja ehitustarvete müügiga, sissetulek oli 10 000-35 000 krooni kuus. Anatoli Rjabovil oli suur firma, nad otsisid koos Anatoli Rjaboviga ostjaid oma materjalidele. Anatoli Rjabov tellis temalt amfetamiini ja ecstasy tablette, aga sai midagi muud ning seetõttu oli ka hind teistsugune. Kohtumise leppis kokku Anatoli Rjabov, kes tellis aineid isiklikuks tarvitamiseks. Anatoli Rjabov ütles talle, et ei saa ise kohtumisele tulla ja saatis enda asemel Viktor Šatski. Süüdistatav kinnitas, et on näinud Viktor Šatskit ühe korra, kui andis talle Tallinnas A amfetamiini ja tabletid, mille puhul ei olnud tegemist narkootilise ainega. Ta ütles seda ka Viktor Šatskile. Samuti teadis Anatoli Rjabov, et tellitud tabletid ei sisalda narkootilisi aineid. Ainete eest tasusid Viktor Šatski ja Anatoli Rjabov talle samal päeval, kandes raha tema elukaaslase J.G. arvele, kuna tal endal ei olnud pangaarvet. Osa summast jäid nad talle võlgu. Ained ostis ta isikliku raha eest Volodja, 15
(29)hüüdnimega Põsa, käest. Ta oli nõus Rjabovile ained hankima, kuna tahtis teenet osutada ning ained levivad ööklubides, seda ei peeta kuriteoks. Ta suhtles Rjaboviga telefoni teel, enne kinnipidamist kasutas ta Nokia telefoni. Süüdistatav kinnitas, et tunneb R.K., kes tegi enne Iirimaale minekut samuti tema elukaaslase pangaarvele ülekandeid. Süüdistatav Anatoli Rjabov andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2006.a töötas ta administraatorina OÜ-s Madika, müües ehituskaupu ja -materjale. Samuti tegeles ta autoäri ja riiete müügiga, mille pealt ta tulumaksu ei tasunud. Sissetulek oli 5000-15000 krooni kuus. Paar korda on ta kunagi ammu tarvitanud amfetamiini ja ecstasyt. Vadim Stavratit tunneb ta alates
  1. aastast. 2006.a suvel tellis ta Vadim Stavratilt narkootikume – 70 grammi amfetamiini ja 100 tabletti isiklikuks tarbeks. Ta helistas Stavratile ja küsis, kas too võiks uurida, kust narkootikume saab. Stavrati vastas, et uurib ja võib ühe korra aidata, kuid rohkem sellise probleemiga ärgu tema poole pöördugu. Narkootikume tellisid nad Šatskiga kahe peale, leppides kokku, et tema võtab tabletid ja Šatski amfetamiini. Tablettide kohta ütles Stavrati, et need ei ole narkootikumid, vaid CPP. Ta uuris internetist, et tegu on antidepressantidega. Viktor Šatski oli teadlik, et tabletid ei ole narkootikumid. Ta palus Viktor Šatskit, et too käiks ja kohtuks Vadim Stavratiga, kuna teadis, et Šatski sõidab Tallinnasse. Hiljem sai ta teada, et Šatski ei käinud Tallinnas üksi. Ta pidi Vadim Stavratile maksma ainete eest 11 000 krooni, nad kogusid Šatskiga kokku 10 000 krooni ja kandsid raha Vadim Stavrati elukaaslase pangaarvele. Ise kasutas ta R.K. pangakaarti ja pangaarvet, selle kaardi peale kanti ka tema palk. Stavratilt saadud amfetamiin ei olnud süüdistatava arvates puhas aine, vaid segu. Henrik Antsovit tunneb ta alates
  2. või 2004.aastast. Ta tellis Vladislav Šipovi kaudu riideid ja müüs neid Antsovile. Tegemist oli firmariietega – teksad, dressid, tossud. Riideid toodi välismaalt, dokumente nende kohta ta ei koostanud. Süüdistatav seletas, et umbes poolteist aastat tagasi käis Šipov Tartus, nad kohtusid baari juures, kus ta töötas ja ta küsis, kas Šipovil oleks võimalik organiseerida talle amfetamiini. Šipovilt ostis ta amfetamiini seetõttu, et too elab Tallinnas, tal on palju tutvusi ja neil on omavahel head suhted. Šipov ütles, et proovib asja uurida, konkreetset vastust ei andnud. Ta ei tea, kust Šipov amfetamiini sai. Ta suhtles Šipoviga telefoni teel. Paar korda ööbis ta Šipovi juures Tallinnas. 16.08.2006.a sõitis ta Tallinnasse Henrik Antsovi Audiga, Antsov juhtis ja tema istus kõrvalistmel. Nad läksid Antsoviga Šipovi juurde koju, Antsov jäi koridori, tema läks kööki. Ta sai Šipovi käest sinise karbi amfetamiiniga ning teksased, mida ta pakkus Antsovile. Tagasiteel tegid nad peatuse ning ta kontrollis, kas karbis on amfetamiin. Amfetamiini eest tasus ta varem, kui käis oma tuttavatega Tallinnas ja kohtus Šipoviga. Ta maksis amfetamiini eest sularahas 35 000 krooni. Raha võttis ta erinevatelt inimestelt võlgu. Amfetamiini ostis ta edasimüümise eesmärgil, lootes sellega palju raha saada. Henrik Antsovile ta narkootikume müünud ei ole ning Antsovil ei olnud kilo amfetamiiniga mingit seost. Ta palus vaid, et Antsov sõidaks temaga koos Tallinnasse, Antsov ei teadnud, milleks ta sõidab. Tagasi Tartusse sõites märkas ta, et neid jälitab kolm autot, ta ehmatas ja viskas amfetamiini ära. Süüdistatav Henrik Antsov andis kohtus ütlusi selle kohta, et ta oma süüd ei tunnista, tema ainus süü seisneb selles, et oli autoroolis ja kuulus organisatsiooni. Ta pole kunagi narkootikume tarvitanud, uurijale pidi ta seda ütlema, kuna ta viidi garaaži ja tema pead peksti vastu seina ning uurijad tegid talle selgeks, et kui ta ülekuulamisel midagi muudab, läheb tema olukord veel raskemaks. 2006.a elatus ta vanemate rahast, kevadel lõpetas ta keskkooli ja sügisel asus õppima EBS-i. S.R. t tunneb ta umbes 2 aastat, nad tutvusid ilmselt ööklubis. Ta müüs S.R. le riideid ja S.R. töötas enda sõnul ehitusel. See osa süüdistusest, et ta on edasi andnud narkootilisi aineid S.R. le, on vale. S.R. andis tema vastu ütlusi seetõttu, et vastasel korral oleks S.R. le endale esitatud süüdistus, seda öeldi talle arestimajas. Ta ei saanud S.R. ga ka väga hästi läbi ja on olnud ütlemisi. S.R. ga suhtles ta peamiselt siis, kui too soovis temalt riideid osta. Tegu oli välismaiste riietega, mida ta sai erinevalt inimestelt. Tal polnud õrna aimugi, kui vana S.R. oli. Vladislav Šipovit ja Andres Nõgistot ta ei tunne. Anatoli Rjabovit tunneb ta umbes 3-4 aastat, nad tutvusid K kaudu. Rjaboviga oli tal ühiseid ärilisi ettevõtmisi – Rjabov andis vahel riideid ja tõi tema isa autoparki 16
(29)autosid müüki. Autode müügist ei teeninud ta ise midagi. 16.augustil sõitis ta koos Rjaboviga Tallinnasse, kuna Rjabovil oli autoga mingi probleem ja tahtis tema autot. Ta ei julgenud enda autot anda ja läks seetõttu kaasa. Autot juhtis ta ise, Rjabov istus kõrval. Tallinnasse jõudsid nad õhtul kella üheteist paiku ja läksid koos ühte korterisse, mis võis asuda X tänaval. Ta jäi kassi silitama, Rjabov läks edasi ja hakkas kellegagi vene keeles karjuma. Korteris viibis ta umbes 2 minutit, selle aja jooksul ta kedagi korteris ei näinud, samuti ei näinud ta korteris kusagil sularaha ning ei tea, miks Rjabov sinna korterisse läks ja kas tal oli raha kaasas. Ta läks ära alla autosse, kuna vene keeles hakati ropendama. Siis tuli Rjabov auto juurde mingisuguste riiete kompsudega, visates kõik asjad auto tagaistmele ja nad hakkasid tagasi Tartusse tulema. Tagasiteel näitas Rjabov talle pükse. Mingit karpi ta ei näinud. Tartu lähedal peatati neid kinni. Ta ei oska öelda, kas Rjabov viskas midagi auto aknast välja. Eeluurimisel on süüdistatav öelnud, et peale seda, kui ta pidurdas, käis kõrvalistuja uks või aken lahti ning Anatoli Rjabov viskas tema jalgevahel olnud karbi autost välja. Samuti on süüdistatav eeluurimisel öelnud, et ta tarvitas korteris amfetamiini ning nad viibisid Rjaboviga korteris umbes 20 minutit. Kohtus ütles süüdistatav, et rääkis seda, kuna talle öeldi, et tal läheb halvasti, kui ta hakkab midagi muutma. Kinnipidamisel ta politseinikele vastu ei hakanud. Hiljem tekitasid uurijad talle peksmisega kehavigastusi, tema suhtes kasutati füüsilist vägivalda. 2006.a augustis kasutas ta Motorola telefoni, number oli 56 577 684, mis võeti kinnipidamisel autost ära Süüdistatav Vladislav Šipov andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunnistab oma süüd selles osas, mis puudutab narkootikumide müümist Rjabovile. Õige ei ole aga see, et ta on Andres Nõgistolt narkootikume võtnud. Enne kinnipidamist elas ta Tallinnas. Anatoli Rjabovit tunneb ta 5 aastat. Neil olid ühised huvid, Rjabov tõi talle ka autosid müügiks. Tartus kohtus ta Rjaboviga Volkswageni pärast. Kui ta Tartus käis, küsis Rjabov temalt, kas ta saab kuskil amfetamiini hankida. Ta vastas, et võib uurida. Ta läks Tallinnas tuttava juurde, kelle nime ta öelda ei taha, ja küsis, kas too saab hankida. Tuttav vastas, et anna raha, siis saad. Ta käis
  1. või
  2. augustil Patarei Vanglas ekskursioonil ja viis tuttavale raha. Rjabov andis talle raha ja paari päeva pärast tõi ta amfetamiini ära. Rjabov tasus talle amfetamiini eest 35 000 krooni. Selle raha eest ta ostis narkootikume ja ise vahelt midagi ei teeninud. Ta oli tehinguga nõus, et sõpra aidata. Ta helistas Rjabovile ning Rjabov tuli tema juurde koos Henrik Antsoviga, keda ta nägi esimest korda. Korteris oli tal Rjaboviga sõnavahetus auto pärast, kuna Rjabov pidi talle Volkswagen Golfi müümise eest raha ära andma. Hiljem ütles Rjabov, et leidis ostjad ja need olid eestlased. Amfetamiin oli pakendatud tsellofaankotti ja ta andis Rjabovile karbi. Ära minnes võttis Rjabov kaasa ka oma valge Adidase sviitri ning paari teksaseid. Ta tegeles välismaiste riiete müügiga. Kinnipidamisel võeti temalt ära üks mobiiltelefon, numbrit ta ei mäleta. Andres Nõgistoga tutvus ta
  3. aastal Jurmalas. Ta pidi Nõgistole andma auto eest raha tagasi. Tegemist oli tumesinise C klassi Mercedesega. G.S. müüs auto Nõgistole, kes tegi ettemaksu ja S müüs auto kellelegi teisele. Kui G.S. sõitis Venemaale, oli ta S võlgu ja S palus, et ta annaks selle raha Nõgistole. Summa oli 25 000 krooni. Tal ei olnud Nõgisto numbrit, mistõttu ta helistas S naisele ja küsis numbri ning seejärel helistas Nõgistole ja ütles, et saame kokku. Kohe tal raha ei olnud ja ta palus Nõgistol natuke oodata. Lõpuks andis ta raha ära, S peaks sellest teadlik olema. Süüdistatava väitel ei rääkinud ta eeluurimisel sellest midagi, kuna kasutas oma õigust vastata kõikidele küsimustele kohtus. Tema telefonikõnedes läbiv sõna „eestlane“ ei tähenda Nõgistot, vaid inimesi, kellega ta äri ajas. Süüdistatav Andres Nõgisto andis kohtus ütlusi selle kohta, et 2006.a töötas ta kullerina ja tegeles endale patendi vormistamisega, sissetulek oli 4000-6000 krooni kuus.
  4. septembril ta vallandati, kui saadi teada, et ta on vahistatud. Vladislav Šipoviga tutvus ta 2006.a juulis Jurmalas, hiljem augustis veel umbes kolm korda Tallinnas. Ta tahtis osta oma naisele G.S. käest Mercedest, mis maksis 75 000 krooni ning maksis S 25 000 krooni, ülejäänud osa pidi ta maksma siis, kui müüb oma vana auto maha, aga auto müük venis. Raha sai ta oma isa I.N. käest. 25 000 krooni 17
(29)andis ta S umbes
  1. juuli paiku. Augustis kuulis ta kolmandalt isikult, et S müüs auto kellelegi teisele ja pidi talle 25 000 krooni tagasi maksma. Augustis viibis G.S. ise Venemaal, nad suhtlesid telefoni teel. Selle raha pidi talle andma tagasi Šipov. Šipov helistas talle, nad said tema maja juures kokku ning Šipov ütles, et 2-3 päeva pärast kantakse raha üle. Kolm päeva hiljem sai ta summa kätte sularahas. Pärast raha maksmist ta rohkem Šipoviga ei suhelnud. Tema telefoninumber oli 2006.a augustis
  2. Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse osas
  3. Kohus käsitleb esimesena Henrik Antsovi süüdistust

§ 185

lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema omandas ebaseaduslikult ajavahemikus 2005.a talvest kuni 2006.a juunini korduvalt, seni tuvastamata kohas ja viisil suures koguses amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tablette, andes neid nimetatud ajavahemikul korduvalt alaealisele S.R. le. Kohtuistungil ei tunnistanud Henrik Antsov oma süüd, vaid väitis, et see osa süüdistusest, et ta on edasi andnud narkootilisi aineid S.R. le, on vale. S.R. ga suhtles ta peamiselt siis, kui too soovis temalt riideid osta. Ta müüs S.R. le välismaiseid riideid, mida ta sai erinevatelt inimestelt. Tal polnud õrna aimugi, kui vana S.R. oli. Süüdistatava arvamuse kohaselt on S.R. andnud tema vastu ütlusi seetõttu, et vastasel korral oleks S.R. le endale esitatud süüdistus. Ta ei saanud S.R. ga ka väga hästi läbi ja on olnud ütlemisi. Kohus, hinnanud kohtuistungil kogutud ja kontrollitud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et Henrik Antsovi süü narkootiliste ainete, s.o amfetamiini ja ecstasy ehk MDMA tablettide, omandamises ja edasiandmises on tõendatud tunnistaja S.R. ütlustega selle kohta, et ta ostis 2006.a Henrik Antsovilt neljal-viiel korral narkootikume – ecstasyt ja amfetamiini. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta esimesel korral, s.o jaanuaris või veebruaris 2006.a süüdistatavalt 3-4 tabletti, ühel korral 50 tabletti, ühel korral 100 tabletti ja viimasel korral 300 tabletti ecstasyt ning kahel korral 100 grammi amfetamiini. Ecstasyt ostis ta hinnaga 65 krooni tükk ning amfetamiini 115-125 krooni gramm. Tunnistaja arvates oli süüdistatav teadlik, et ta narkootikume edasi müüb. Tunnistaja kirjeldas, kuidas ta pidi süüdistatavale alati paar päeva ette helistama ja ütlema, millist kogust ta soovib osta. Seejärel said nad linnas (Tartus) kokku. Narkootikumide eest tasus ta alati sularahas Henrik Antsovi kätte, kuid lähtuvalt kohtus avaldatud Henrik Antsovi pangakonto väljavõttest, milles kajastub S.R. poolt 18.04.2006.a tehtud ülekanne summas 700 krooni, pidas tunnistaja võimalikuks, et tasus narkootikumide eest ka pangaülekandega. Ebausaldusväärsed on süüdistatava ütlused selle kohta, et ta suhtles S.R. ga vaid seetõttu, et müüs viimasele välismaiseid riideid ning S.R. andis tema vastu ütlusi selleks, et ise süüdistusest vabaneda. Kohus ei pea eelnimetatud väiteid millegagi tõendatuks. Juhul, kui S.R. oleks tõepoolest ostnud süüdistatavalt riideid, ei oleks tal olnud mingit põhjust seda varjata. Samas on S.R. andnud nii eeluurimisel kui kohtus ühetaolisi ja loogilisi ütlusi narkootikumide omandamise kohta Henrik Antsovilt. Arusaamatu on kaitsja väide, et S.R. ütlused on vastuolus tunnistaja Adis Käpa ütlustega, kuna viimane kinnitas kohtus vaid seda, et ostis S.R. lt 2006.a kevadel amfetamiini ja ecstasyt. S.R. kinnitas kohtus ka ise, et ostis Henrik Antsovilt narkootilisi aineid edasimüümise eesmärgil. Kuna S.R. ütluste paikapidavuses ei ole kohtul alust kahelda, tuleb süüdistatava ütlused jätta arvestamata kui mitteusaldusväärsed. S.R. lt ja Henrik Antsovilt läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefonide vaatlusprotokollide kohaselt vastab S.R. mobiiltelefoni Nokia 3250 SIM kaart nr 8937201004120009059 telefoninumbrile 5127560 ning teise temale kuulunud mobiiltelefoni Sony Ericsson K700I SIM 18

(29)kaardile on salvestatud Hendriku nime all Henrik Antsovi telefoninumber 56577684 (II kd, tl 214217). Samuti on Henrik Antsovile kuuluva mobiiltelefoni Motorola V3 SIM kaardil, mis vastab telefoninumbrile 56577684, salvestatud Siimu nime all S.R. telefoninumber 5127560 (II kd, tl 104-105). Henrik Antsovi suhtlemist S.R. ga kinnitab ka jälitusprotokoll telefonikõnede salajase pealtkuulamise kohta, mille kohaselt on S.R. ja Henrik Antsovi vahel toimunud üks telefonikõne 09.08.2006.a (I kd, tl 15-16), mille sisust saab järeldada, et süüdistatav ja tunnistaja on head tuttavad. S.R. ütlustega on tõendatud ka see, et Henrik Antsovi poolt S.R. le edasi antud ained sisaldasid narkootilisi aineid – amfetamiini ja ecstasyt. Tunnistaja kirjeldas amfetamiini kui valget või roosat pulbrit, millel on tugev lõhn ja mille järgi saab seda teistest pulbritest eristada. Ecstasy tabletid olid sinised ja punased, ühesuguse linnulogoga. Tunnistaja sõnul tarvitas ta mõnel korral ka ise amfetamiini, mille mõjul ta ei saanud magada. Ecstasyt tarvitas ta samuti, see tekitas hea tunde. Narkootilised ained olid pakendatud väikestesse kilekottidesse, tema poolt tellitud kogus oli ühes pakendis. Kuna tunnistaja oli nimetatud aineid varem tarvitanud ning tarvitas ka Henrik Antsovilt saadud aineid, oli ta narkootiliste ainete mõju hindamisel kogenud ning nende edasimüümiseks pidi ta olema kindel, et tegemist on amfetamiini ja ecstasyt sisaldavate ainetega.

§ 185

sätestab vastutuse narkootilise aine edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, st süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et isik on noorem kui kaheksateistaastane. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tõendatud asjaolu, et Henrik Antsov oleks teadvalt andnud narkootikume nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. S.R. arvas kohtuistungil, et Henrik Antsov oli teadlik asjaolust, et ta ostis narkootikume, olles alaealine, kuna rate.ee kontol oli tema sünnipäev märgitud. Samas ei olnud tunnistaja kindel, kas Henrik Antsov neid andmeid sealt vaatas ning vanusest nad omavahel juttu ei teinud. Henrik Antsov kinnitas kohtus, et tal polnud aimugi, kui vana S.R. oli. Kuna S.R. oli käesoleva kuriteoepisoodi toimepanemise ajal seitsmeteistaastane, ei saanud Henrik Antsov ka tema välimusest üheselt järeldada, et tegu on alaealise isikuga. Eeltoodu põhjal tuleb Henrik Antsov

§ 185lg 2 p 2, 3 järgi tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

Kuna Henrik Antsov andis MDMA tabletid kui ka amfetamiini korduvalt S.R. le üle, olles nimetatud ained eelnevalt omandanud, tuleb ta süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Amfetamiin ja ecstasy ehk metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Käesolevas asjas on narkootilise aine kogus tõendatud tunnistaja ütlustega ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada puhta amfetamiini ja metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) täpset kogust Henrik Antsovi poolt omandatud ja edasiantud narkootilises aines. Eelnevalt luges kohus tõendatuks, et Henrik Antsov andis S.R. le MDMA tablette neljal korral: esimesel korral 3-4 tabletti, ühel korral 50 tabletti, ühel korral 100 tabletti ja viimasel korral 300 tabletti; ning kahel korral 100 grammi amfetamiini. Riigikohtu 28.02.2007.a otsuses nr 3-1-1-121-06 on väljendatud, et narkootilise aine koguse määramisel tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus. 19

(29)Neil asjaoludel peab kohus põhjendatuks lähtuda sellest, et tavapäraselt on narkootilise aine tabletid käibel kontsentratsioonis, et ühe tableti tarvitamisest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele inimesele. Arvestades üleantud MDMA tablettide suurt kogust (va 3-4 tabletti esimesel korral), on ilmne, et igal korral Henrik Antsovi poolt üleantud tablettide kogusest piisab enam kui kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks. Määratlemaks amfetamiini kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, lähtub kohus eelnimetatud Riigikohtu otsuses väljendatud seisukohast, et keskmine narkootilist joovet tekitav kogus on 1 gramm puhast narkootilist ainet. Kuna Henrik Antsov andis S.R. le edasi kahel korral 100 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, ei ole kahtlust, et sellises koguses sisaldub vähemalt 10 grammi puhast amfetamiini, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Sellega on tõendatud, et Henrik Antsov on oma tegudega täitnud

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu.

Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et Henrik Antsov pani süüteo toime tahtlikult ning ta tuleb

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistada.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

  1. Viktor Šatski poolt 11.08.2006.a 13,95 grammi amfetamiini, s.o narkootilise aine edasiandmine Jevgeni Korotkile, kes valdas amfetamiini oma elukohas Tartus, X. 72-10 kuni 24.08.2006.a. Kohus on seisukohal, et käesolevas kuriteos on kohtuistungil uuritud tõenditega leidnud tõendamist narkootilise aine edasiandmine ning valdamine edasiandmise eesmärgil. 24.08.2006.a läbiotsimisprotokolli (II kd, tl 72) kohaselt leiti Jevgeni Korotki elukohast Tartus, X. 72-10 arvutikõlari karbist suitsupakk, milles oli 3 minigrip kilekotti heledat värvi pulbrilise ainega, mille kogukaal koos pakendiga oli 18 grammi. Süüdistust kinnitavad Jevgeni Korotki elukoha läbiotsimisel suitsupakist leitud minigrip kilekotid amfetamiiniga, mille suhtes määrati nii narkootilise aine kui DNA ekspertiis. DNA ekspertiisiaktist nr GE-1734-06/4466 (II kd, tl 51-57) nähtuvalt leiti suitsupakilt ja selles olnud minigrip kilekottidelt Jevgeni Korotki DNA-d. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr AN-1013-06/4616 (II kd, tl 78-79) kohaselt oli kolmes minigrip kilekotis valge pulber massiga 13,95 grammi, milles on 35% amfetamiinsulfaati. Viktor Šatski poolt narkootiliste ainete edasiandmist tõendavad Viktor Šatski enda ütlused selle kohta, et ta andis
  2. augustil Jevgeni Korotki kätte amfetamiini, samuti tunnistas Jevgeni Korotki, et sai 24.08.2006.a tema elukohas toimunud läbiotsimisel leitud amfetamiini
  3. augustil enda maja juures Viktor Šatski käest, kes andis talle suitsupaki amfetamiiniga. Suitsupaki peitis ta oma tuppa kõlari sisse, kuna ei tahtnud, et ema ja kasuisa seda näeksid. Ta ei küsinud Šatskilt, milleks seda vaja on ning raha ta amfetamiini eest maksma ei pidanud. Kuna Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki on andnud ühesuguseid ütlusi selle kohta, et 11.08.2006.a andis Viktor Šatski Jevgeni Korotkile üle tema elukohas 13,95 grammi amfetamiini, loeb kohus süüdistatavate ütlused selles osas õigeks ja sellega on tõendatud Viktor Šatski poolt narkootilise aine üleandmine Jevgeni Korotkile, kes valdas amfetamiini
  4. augustist kuni
  5. augustini. Samas ei ole usutavad Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki ütlused selle kohta, et Viktor Šatski pidi üleantud amfetamiini Tallinnast tagasi tulles Jevgeni Korotkilt ära võtma. Lähtudes kogumis tuvastatud olukorrast, mida tõendab asjas kindlaks tehtud sündmuste käik järgmises episoodis süüdistatavate poolt suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemisel, on kohus seisukohal, et ka käesolevas episoodis oli Jevgeni Korotkil kavatsus aine hiljem edasi anda. 20

(29)Selleks, et hinnata kas käesolevas episoodis käideldud narkootilise aine kogus on suur või mitte, lähtub kohus eelmises episoodis väljendatud seisukohast, et keskmine narkootilist joovet tekitav kogus on 1 gramm puhast narkootilist ainet. Jevgeni Korotki toast leiti kokku narkootilist ainet 13,95 grammi, milles ekspertiisiakti kohaselt sisaldud puhast amfetamiini 35%, s.o 4,88 grammi. Kohus, võttes arvesse Riigikohtu 28.02.2007.a otsuses nr 3-1-1-121-06 on väljendatud seisukohta, et narkootilise aine koguse määramisel tuleb aluseks võtta puhta, mitte aga segatud aine kogus, leiab, et Viktor Šatski poolt Jevgeni Korotkile üleantud 13,95 grammi amfetamiini ei saa käsitleda narkootilise aine suure kogusena NPAS § 31 lg 3 tähenduses, kuna selles sisaldunud 4,88 grammist puhtast amfetamiinist ei piisa narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Seega on Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki narkootilise aine käitlemisega täitnud

§ 183

järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu, mis näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil. Seega tuleb Jevgeni Korotki süüdi tunnistada

§ 183lg 1 järgi.

Viktor Šatski on ka varem toime pannud

§ 183

järgi kvalifitseeritava kuriteo, mistõttu tuleb ta süüdi tunnistada

§ 183lg 2 p 2 järgi.

Eelnimetatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki tegutsesid neile inkrimineeritud teo toimepanemisel tahtlikult, s.t said aru millise tagajärje nende tegevus kaasa toob ja soovisid seda. Kohus ei tuvastanud Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki käitumises õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

  1. Anatoli Rjabovi, Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki poolt
  2. augustil 2006.a Tallinnas Vadim Stavratilt vähemalt 68,94 grammi amfetamiini, s.o suure koguse narkootilise aine omandamine ja 99 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tableti omandamise katse. Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest (II kd, tl 1-2; 69-70) nähtub, et süüdistatavad peeti kinni 11.08.2006.a kell 21.15 Tallinn-Tartu-Luhamaa maanteel Tähtvere vallas teel Tartu poole. Läbiotsimisprotokollidega (II kd, tl 5-15) on tõendatud, et sõiduautost Volkswagen Golf (reg nr XXX XXX), milles süüdistatavad kinnipidamise ajal viibisid, leiti kindalaeka all olevast panipaigast Jevgeni Korotki passi vahelt 2 minigrip kilekotti pulbrilise ainega, juhipoolse ukse sahtlist musta värvi rahakoti vahelt 3 minigrip kilekotti pulbrilise ainega, tagumise istme alt 80 tühja minigrip kilekotti mõõtudega 8x12 cm, sõiduauto keskkonsoolilt 2 minigrip kilekotti, milles olid ainejäägid, juhi kõrvalistme alt õhkpüstol, juhiukse kõlari katte eemaldamisel läbipaistvasse kilekotti pakendatult hele pulbriline aine ja sarnasesse läbipaistvasse kilekotti pakendatud 99 heledat tabletti päikese kujutisega. Ekspertiisiaktis nr AN-977-06/4467 (II kd, tl 46-48) väljendatud eksperdiarvamusega on tõendatud, et Jevgeni Korotki passi vahelt leitud pulber massiga 0,78 grammi sisaldab 30% amfetamiinsulfaati, s.o 0,23 grammi puhast amfetamiini, musta rahakoti vahelt leitud pulber massiga 1,08 grammi 32% amfetamiinsulfaati, s.o 0,35 grammi puhast amfetamiini ja pulber massiga 0,41 grammi 33% amfetamiinsulfaati, s.o 0,13 grammi puhast amfetamiini, juhiukse kõlari katte tagant leitud pulber massiga 66,67 grammi sisaldab 32% amfetamiinsulfaati, s.o 21,33 grammi amfetamiini. Seega kokku leiti Viktor Šatski autost puhast amfetamiini ca 22 grammi amfetamiini. 96 tabletti, tabletitükid ja puru, massiga kokku 27,88 grammi sisaldavad klorofenüülpiperasiini (CPP), mis ei kuulu sotsiaalministri
  3. mai
  4. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Läbiotsimisel Viktor Šatskilt, Jevgeni Korotkilt, Anatoli Rjabovilt ja Vadim Stavratilt ära võetud mobiiltelefonide vaatlusega tuvastati süüdistatavate kasutuses olnud telefoninumbrid ning jälitusprotokollidega (I kd, tl 114-115; 123-125 ja 126-128) on fikseeritud antud mobiiltelefonide 21

(29)kõneeristused, millest nähtuvalt on 11.08.2006.a Viktor Šatski mobiiltelefon kell 14.08 asunud Tartus, edasi kell 16.10 Põltsamaal, kell 19.04 Tallinnas, kell 20.29 jällegi Põltsamaal, Anatoli Rjabovi mobiiltelefon on 11.08.2006.a asunud Tartus ning Vadim Stavrati mobiiltelefon vastavalt Tallinnas ja Harjumaal. Anatoli Rjabov, Vadim Stavrati ja Viktor Šatski tunnistavad oma süüd suure koguse amfetamiini käitlemises. Süüdistatavate ütlused langevad kokku selles, et Anatoli Rjabov tellis Vadim Stavratilt amfetamiini ja tabletid ning korraldas Viktor Šatski kokkusaamise Vadim Stavratiga, kes andis 11.08.2006.a amfetamiini ja tabletid üle Viktor Šatskile ning Viktor Šatski ja Anatoli Rjabov tasusid ainete eest Vadim Stavrati elukaaslase pangakontole 10 000 krooni. Süüdistatavate ütlused ainete eest tasumise kohta haakuvad telefonikõnede salajase pealtkuulamisega fikseeritud telefonikõnedega, milles 11.08.2006.a kell 11.08 teatab Viktor Šatski Anatoli Rjabovile, et raha on üle kantud ning kell 11.20 teatab Anatoli Rjabov Vadim Stavratile, et viskab ära kolm ja kuus, mispeale Vadim Stavrati palub leida kiiresti veel poolteist tuhat (I kd, tl 21-23; 35-36). R.K. teatab sama päeva õhtul Stavratile, et kandis tuhat üle ja proovib ülejäänu leida järgmise päeva lõunaks (tl 37-38). Eelnevaga on kooskõlas pangakontode väljavõtted, millest nähtuvalt tasus Viktor Šatski 11.08.2006.a enda pangakontolt 3000 ja 6000 krooni, s.o kokku 9000 krooni R.K. pangaarvele, mida kasutas Anatoli Rjabov. Samal päeval on R.K. arvelt kantud 8995 ja 1000 krooni E.K. pangakontole, mida kasutas Vadim Stavrati. Eeltoodud asjaolud loeb kohus esitatud ulatuses tõendatuks. Telefonikõnede salajase pealtkuulamise jälitusprotokollis ja selle lisas (I kd, tl 1-104) on fikseeritud Anatoli Rjabovi, Vadim Stavrati ja Viktor Šatski telefonikõned ning tuvastatud nende omavaheline jutt. Antud kõned tõendavad süüdistuses esitatud sündmuste käiku selle kohta, kuidas Anatoli Rjabov selgitab Vadim Stavratilt välja narkootikumide hankimise ja tasub koos Viktor Šatskiga Vadim Stavratile narkootikumide eest, seejärel uurib Anatoli Rjabov Vadim Stavratilt, millal Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki võivad ainetele järele sõita ning annab viimastele sellest teada. Telefonivestlustes ei mainita narkootiliste ainete õigeid nimetusi, s.o amfetamiini ja ecstasyt, vaid räägitakse esimesest ja teisest ning kogustest ja instrumentidest. Kõrvutades läbiotsimisel leitud asitõendeid kõneeristuste ja telefonikõnedega, ei ole kahtlust, et kõneluste peamiseks objektiks on narkootilised ained ja nende üleandmise korraldamine, mida üritatakse kõnes varjata. Seda kinnitab ka Anatoli Rjabovi lause Viktor Šatskile, kui viimane ei saa tema kõnest päris täpselt aru: „Kas ma pean avatud tekstiga ütlema…“ (I kd, tl 28). Kohus peab ebausaldusväärseiks süüdistatavate ütlusi selle kohta, et Jevgeni Korotki ei olnud autost leitud amfetamiiniga seotud. Viktor Šatski väitis kohtus, et Jevgeni Korotki ei teadnud amfetamiini üleandmisest midagi, vaid tuli tema kutsel Tallinnasse kaasa ehitusobjekti vaatama, et otsustada, kas saab seal tööle hakata. Jevgeni Korotki väitel sõitis ta Tallinnasse selleks, et osta õhupüstoli katkise pideme jaoks osasid ja vaadata auto varuosade hindasid. Seevastu kohtuistungil leidis tõendamist, et Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki viibisid Tallinnas lühikest aega ning käisid üksnes Vadim Stavrati juures narkootilistel ainetel järel. Süüdistatavate ütluste ebausaldusväärsust süvendab asjaolu, et eelnimetatud telefonikõnedes ei mainita kordagi väidetavat ehitusobjekti, kuigi seda asjaolu ei olnud põhjust varjata. Ballistikaekspertiisiakti kohaselt olid Viktor Šatski autost leitud õhupüstoli olulised osad ja detailid välisel vaatlusel terved (II kd, tl 64). Eelnev annab tunnistust sellest, et mõlemad süüdistatavad sõitsid Tallinnasse eesmärgiga omandada Vadim Stavratilt narkootikume ning õhupüssile vajaminevate osade hankimine on toodud ettekäändena varjamaks asjaolu, et õhupüss oli neil kaasas turvakaalutlustel. Telefonikõnede salajase pealtkuulamisega tuvastatud andmed ning Jevgeni Korotki passi vahelt leitud amfetamiin kinnitavad kogumis Jevgeni Korotki osavõttu narkootiliste ainete käitlemisest. Telefonikõnedest ilmneb, et Vadim Stavrati räägib mitmuses isikutest, kes võivad hakata tema 22
(29)juurde sõitma (tl 25), samuti ütleb ta Anatoli Rjabovile, et need isikud peavad koguse kindlaks tegema, kuna ta võttis osa vangla jaoks, mispeale Anatoli Rjabov helistab Viktor Šatskile ja käsib neil kohe, kui instrumendid kätte saavad, täpselt üle lugeda, mida kui palju on (I kd, tl 28-30). Peale seda, kui Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki peeti politsei poolt kinni, helistavad Anatoli Rjabov ja Vadim Stavrati veel korduvalt üksteisele, et arutada, mis nendega tee peal juhtus, kusjuures Vadim Stavrati peab võimalikuks, et Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki võisid tarvitada temalt saadud aineid liiga palju ja olla seetõttu lahkunud igaveseks (tl 35-45). Eeltoodu põhjal saab üheselt järeldada, et nii Anatoli Rjabov kui Vadim Stavrati peavad silmas, et mõlemad autos viibinud isikud, s.o Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki tulevad narkootilistele ainetele järele ja teevad tagasiteel koos kindlaks saadud ainete kogused. Seega on ümber lükatud ka Jevgeni Korotki väited selle kohta, et tema ei teadnud, mis aineid sisaldas Vadim Stavratilt saadud pakk, mille Viktor Šatski peitis auto ukse sisse. Jevgeni Korotki on andnud vastuolulisi ütlusi selle kohta, kust pärineb läbiotsimisel tema passi vahelt leitud amfetamiin. Kohtus väitis süüdistatav, et nimetatud aine pärineb Viktor Šatski poolt temale 11.08.2006.a hommikul hoiule antud amfetamiini kogusest. Samas ei osanud süüdistatav veenvalt selgitada, miks ta eeluurimisel on öelnud, et leidis passi vahel olnud amfetamiini Atlantise põrandalt (tl 62, II kd). Arvestades eelnevalt analüüsitud tõendeid ja sündmuste üldist käiku, annavad minigrip kotid amfetamiiniga, mis leiti juhiukse sahtlist ning Jevgeni Korotki passi vahelt, tõendust selle kohta, et süüdistatavad pakendasid teel olles narkootiliste ainete koguste kindlakstegemisel osa Vadim Stavratilt saadud amfetamiinist enda tarbeks Viktor Šatski autos asunud minigrip kottidesse. Seda kinnitab ka ekspertiisiakt nr TR-101-06/4468, millega on tõendatud, et amfetamiini sisaldanud minigrip kotid pärinevad Viktor Šatski autost leitud minigrip kottidega samast partiist. DNA ekspertiisiaktiga nr GE-1734-06/4466 tuvastati Jevgeni Korotki passi vahelt leitud minigrip kottidelt Jevgeni Korotki DNA-d. Neil asjaoludel ei pea kohus võimalikuks, et Jevgeni Korotki passi vahelt leitud amfetamiin on saadud muul viisil, kui süüdistuses märgitud ning seetõttu loeb kohus süüdistatavate ütlused Jevgeni Korotki kuriteost osavõtu küsimuse lahendamise osas ebausaldusväärseiks. Süüdistatavad on kohtus eitanud oma süüd ecstasy ehk MDMA tablettide omandamise katses. Vadim Stavrati kinnitas kohtus, et Anatoli Rjabov tellis temalt amfetamiini ja ecstasy tablette, aga sai midagi muud, mille puhul ei olnud tegemist narkootilise ainega. Süüdistatava ütluste kohaselt ütles ta seda ka Viktor Šatskile ja Anatoli Rjabovile. Anatoli Rjabov väitis, et sai Vadim Stavratilt eelnevalt teada, et tema poolt tellitud tabletid ei ole narkootikumid, vaid CPP, mille kohta ta uuris internetist, et tegu on antidepressantidega ja andis sellest teada ka Viktor Šatskile. Samuti teadis enda sõnul Viktor Šatski, et tellitud tabletid ei sisalda narkootilisi aineid. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate sellised ütlused on paljasõnalised ja antud enda süüstvabastamise eesmärgil. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et telefonikõnedes püüti varjata narkootiliste ainete tegelikke nimetusi, rääkides „esimesest“ ja „teisest“. Kuna kinnipidamisel leiti süüdistatavatelt nii amfetamiini kui tablette, mis väliselt on sarnased ecstasy tablettidega, ei ole kahtlust, et just neid peeti kõnedes „esimese“ ja „teise“ all silmas. Seega juhul, kui süüdistatavad oleksid tõepoolest teadnud, et tablettide näol ei ole tegu narkootiliste ainetega, ei oleks olnud mingit vajadust sellest telefonis varjatult rääkida. Samuti oleks sellisel juhul puudunud igasugune vajadus tabletid autosse ära peita. Seetõttu saab süüdistatavate käitumisest järeldada, et nad pidasid klorofenüülpiperasiini tablette sarnaselt amfetamiiniga narkootilisteks aineteks, mille käitlemine on kriminaalkorras karistatav. Kuna süüdistatavad ei olnud teadlikud asjaolust, et klorofenüülpiperasiin (CPP) ei kuulu sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, milles olevate ainete käitlemine on Eestis keelatud, panid nad toime narkootilise aine käitlemise kõlbmatu katse, mis on kvalifitseeritav

§ 26järgi.

Süüteokatse koosseisu peamiseks subjektiivseks tunnuseks on tahtlus. Käesoleval juhul oli süüdistatavate tahtlus suunatud narkootiliste ainete käitlemisele, tehes kõik endast oleneva, et kuritegu toime panna. 23

(29)Määratlemaks amfetamiini ja MDMA tablettide kogust, mis tekitab isikule narkootilise joobe, lähtub kohus eelnevalt väljendatud seisukohast, et amfetamiini puhul on keskmine narkootilist joovet tekitav kogus 1 gramm puhast narkootilist ainet ning tavapäraselt on narkootilise aine tabletid käibel kontsentratsioonis, et ühe tableti tarvitamisest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele inimesele. Käesolevas asjas on tuvastatud, et Vadim Stavrati andis Viktor Šatskile ja Jevgeni Korotkile üle 99 tabletti ning narkootilise aine, milles oli kokku 22 grammi puhast amfetamiini. Kohus ei korda varasemat arutluskäiku ja loeb süüdistatavate poolt käideldud ainete kogused narkootilise aine suureks koguseks NPAS § 31 lg 3 tähenduses. Kohtus tuvastatud ülaltoodud asjaolud kinnitavad, et süüdistus on leidnud tõendamist täies mahus ning süüdistatavad on toime pannud

§ 184järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus on seisukohal, et Viktor Šatski, Jevgeni Korotki ja Anatoli Rjabov tegutsesid grupis ühise tahtlusega omandada suur kogus amfetamiini ja ecstasyt, et neid hiljem edasi müüa. Arvestades omandatud ainete suurt kogust, ei ole võimalik, et süüdistatavad soovisid selliseid koguseid hankida isiklikuks tarvitamiseks ning riskeerisid selle nimel politseile vahelejäämisega. Kohus ei tuvastanud süüdistatavate tegevuse õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega tuleb Vadim Stavrati narkootilise aine suure koguse hankimise ja üleandmise eest süüdi tunnistada

§ 184lg 1 järgi.

Anatoli Rjabov, Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki tegutsesid narkootilise aine käitlemisel koos isikute grupis, mistõttu tuleb Anatoli Rjabov süüdi tunnistada

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning Viktor Šatski ja Jevgeni Korotki, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, vastavalt

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

4. Andres Nõgisto, Vladislav Šipovi, Anatoli Rjabovi ja Henrik Antsovi poolt 997,6 grammi amfetamiini, s.o suure koguse narkootilise aine käitlemine 2006.a augustis. Kohus, asja arutanud ning hinnanud kogumis kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, on seisukohal, et süüdistatavatele esitatud süüdistus

§ 184järgi on kohtus täielikult tõendamist leidnud.

Andres Nõgisto ja Henrik Antsov eitavad täielikult oma süüd narkootilise aine käitlemises. Anatoli Rjabov tunnistab oma süüd selles, et tellis Vladislav Šipovilt 35 000 krooni eest amfetamiini, mille sai kätte 16.08.2006.a Vladislav Šipovi elukohas Tallinnas, kuhu ta sõitis koos Henrik Antsoviga, kes ei olnud amfetamiini omandamisest teadlik. Ka Vadim Stavrati tunnistab amfetamiini müümist Rjabovile, kuid eitab, et ostis aine Andres Nõgistolt. Süüdistatavate süü

§ 184järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendatud järgmiste tõenditega kogumis.

Anatoli Rjabovi ja Henrik Antsovi kahtlustatavana kinnipidamise protokollidest (II kd, tl 98-99; 128-129) nähtub, et süüdistatavad peeti kinni 17.08.2006.a kell 01.10 Tartus X. tänaval. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (II kd, tl 81-89) kohaselt teostati kinnipidamise järgselt sündmuskoha, s.o X. 63 vastas asuva teeperve, vaatlus. Sõidutee servast 3,5 m kaugusel leiti rohu seest sinist värvi papist karp mõõtmetega 35x19 cm, mille sees kilekotis oli heledat värvi pulbriline aine. DNA ekspertiisiakti nr GE-1734-06/4466 (II kd, tl 51-57) kohaselt langeb nimetatud pappkarbis olnud kilekotilt võetud DNA-profiil kokku Anatoli Rjabovi DNA-profiiliga. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr AN-993-06/4543 (II kd, tl 92-94) kohaselt on sinisest pappkarbist pärineva pulbrilise aine puhul tegu amfetamiin kaaluga 997,6 grammi, milles puhta amfetamiini sisaldus on 41%, s.o 409 grammi. 24

(29)Läbiotsimisprotokolli kohaselt võeti Henrik Antsovi autost Audi A6 (reg nr XXXXXX), milles süüdistatavad kinnipidamise ajal viibisid, ära Henrik Antsovile ja Anatoli Rjabovile kuulunud mobiiltelefonid (II kd, tl 101-102), vaatlusprotokolliga (II kd, tl 104-105; 108-109) tuvastati süüdistatavate kasutuses olnud telefoninumbrid ning jälitusprotokollidega (I kd, tl 116-117; 126128) fikseeriti antud mobiiltelefonide kõneeristused. Kõneeristustest ja sündmuskoha varjatud jälgimise protokollist nähtub, et Henrik Antsov ja Anatoli Rjabov alustasid 16.08.2006.a kell 20.45 sõitu Tartust Tallinnasse, kell 22.48 peatusid Vladislav Šipovi maja juures, kust väljusid 23.05 ning asusid seejärel tagasi Tartusse sõitma, jõudes öösel kell 01.07 Tartusse X. tänavale, kus nad kell 01.10 politsei poolt kinni peeti. Telefonikõnede salajase pealtkuulamise jälitusprotokollis ja selle lisas (I kd, tl 1-104) on fikseeritud Henrik Antsovi, Anatoli Rjabovi, Vladislav Šipovi ja Andres Nõgisto telefonikõned, mis kogumis varjatud jälgimise protokolli ning süüdistatavate juurest kinnipidamisel leitud amfetamiiniga tõendavad süüdistuses esitatud sündmuste käiku selle kohta, kuidas Anatoli Rjabov leppis Henrik Antsoviga kokku viimase poolt amfetamiini omandamise ja kooskõlastas selle eest tasumise, selgitas Vladislav Šipovilt välja amfetamiini omandamise võimaluse ja amfetamiini eest tasumise asjaolud ning amfetamiini kättesaamise tingimused, ning kuidas Vladislav Šipov leppis
  1. ja
  2. augustil 2006.a Tallinnas Andres Nõgistoga kokku amfetamiini hankimise ja omandas
  3. augustil 2006.a Tallinnas Andres Nõgistolt vähemalt 997,6 grammi amfetamiini. Alljärgnevalt käsitleb kohus telefonikõnedest ja varjatud jälgimise protokollist tulenevaid asjaolusid, mis kogumis eelnimetatud tõenditega kinnitavad süüdistatavate süüd. Salajase pealtkuulamise protokollist nähtub, et 09.08.2006.a kell 16.46 helistab Anatoli Rjabov Henrik Antsovile, pakkudes viimasele ühte kilo kolmekümnega (I kd, tl 11-12). Kuigi esialgu ei ole arusaadav, millega tegu, selgub hilisemaid telefonikõnesid ja sündmuse käiku analüüsides, et räägitakse 1 kilost amfetamiinist, mille hind on 30 000 krooni. Kell 17.42 saab Henrik Antsov Tartus Tiigi 61C juures kokku Anatoli Rjabovi ja Vladislav Šipoviga, mida kinnitab varjatud jälgimise protokoll (I kd, tl 107). Peale kohtumist kell 18.06 pakub Anatoli Rjabov Vladislav Šipovile „oblikate“ eest raha asemel autot, s.o Grand Voyageri, mille saaks Henriku isa „Autohausis“ 40 000-ga maha müüa ja raha läheks Šipovile (tl 13-17). Järgnevatel päevadel, s.o 10.-12.08.2006.a uurib Henrik Antsov korduvalt Anatoli Rjabovilt, mis on asjast saanud ja peale seda, kui Vladislav Šipov teatab 14.08.2006.a kell 15.34 Anatoli Rjabovile, et autost ei olda huvitatud, helistab Anatoli Rjabov koheselt Henrik Antsovile, et sellest teada anda ja käsib hakata raha korjama (tl 18-19; 49-50). Sama päeva õhtul helistab Henrik Antsov isikule, kellelt soovib saada 10 000 krooni (tl 65-66). Seega on eeltoodud telefonikõnedega tõendatud, et Anatoli Rjabov, organiseerides Vladislav Šipovilt amfetamiini hankimist, tegi seda kooskõlastatult Henrik Antsoviga, mis tõendab ühtlasi Henrik Antsovi huvi amfetamiini omandamise vastu. Kuigi telefonivestlustes ei räägita amfetamiinist, mis on aine keelatuse tõttu ka arusaadav, ei ole kohtul eeltoodud kõnede ja muude asjas kogutud tõendite kogumis hindamisel selles kahtlust, et kõneluste objektiks oli amfetamiini omandamise ja üleandmise korraldamine. Seda kinnitab ka asjaolu, et just nende telefonikõnede pealtkuulamise tulemusel peeti süüdistatavad kinni ja tuvastati ligi 1 kilogrammi amfetamiini vedu Henrik Antsovi autoga. Seejuures ei mainita telefonikõnedes kordagi riieteäri või riideid, mida poleks olnud põhjust varjata ning ka varjatud jälgimise ja läbiotsimisega ei tuvastatud süüdistatavate juures teksapükse, mida Henrik Antsov oli Tallinnas Anatoli Rjabovi käest väidetavalt saanud. Küll aga leidis varjatud jälgimisel tuvastamise see, et Henrik Antsov väljus Vladislav Šipovi juurest koos Vladislav Šipovi ja Anatoli Rjaboviga, kel oli käes üksnes sinisekirju karp. Sellega on ümberlükatud Henrik Antsovi väited selle kohta, et tema amfetamiini 25
(29)omandamisest midagi ei teadnud ja sõitis Tallinnasse vaid selleks, et Anatoli Rjabovile autot laenata ja välismaiseid firmariideid saada ning mingit karpi ta Anatoli Rjabovi käes ei näinud. Eelnev annab kinnitust sellest, et Henrik Antsov on käesolevas asjas andnud ennastõigustavaid ütlusi, mis ei vasta tõendatud asjaoludele ning seetõttu tuleb tema ütlused kuriteost osavõtu küsimuse lahendamisel jätta arvestamata kui mitteusaldusväärsed. Lisaks Anatoli Rjabovi, Henrik Antsovi ja Vladislav Šipovi osalusele kuriteos tõendavad edasised telefonikõned ka Andres Nõgisto osavõttu amfetamiini käitlemisest. 14.08.2006.a kell 16.09 kõnest nähtuvalt leppisid Andres Nõgisto ja Vladislav Šipov kokku kohtumise Olümpia hotelli juures ning kohe peale kohtumist helistab Vladislav Šipov Anatoli Rjabovile ja teatab, et leppis kokku, et seekord raha eest ning autovahetus jääb jõusse tulevikus, mispeale Anatoli Rjabov teatab, et sai just eestlastega kokku, kes on nõus (tl 56-58). Järgmisel päeval lepivad Vladislav Šipov ja Andres Nõgisto kell 12.38 kokku, et kohtuvad 7-10 minuti pärast Vladislav Šipovi maja juures ning mõni minut peale seda helistab Vladislav Šipov jällegi kohe Anatoli Rjabovile ja ütleb, et tema juures käinud inimene tahab teada sada protsenti, kas jah või ei ning nõuab järgmiseks päevaks raha (tl 69-70). Seepeale helistab Anatoli Rjabov kell 16.28 Hendrik Antsovile öeldes, et homseks on vaja leida 15 000 ja ta ise proovib leida ülejäänud 15 000 (tl 70-71). Sama päeva õhtul kell 19.40 lepivad Vladislav Šipov ja Andres Nõgisto kokku järjekordse kohtumise, mis leiab aset kauplus Moldaavia juures. Järgmisel päeval, s.o 16.08.2006.a teatab Henrik Antsov Anatoli Rjabovile, et tal on 15 000 olemas, Rjabov palub tal raha juurde leida, kuna täna on vaja kindlasti see „kast“ ära võtta (tl 83) ning peale seda helistab Anatoli Rjabov Vladislav Šipovile ja seletab, et ütles Henrikule edasi, et raha peab täna olemas olema (tl 83-88). Kell 16.36 ütleb Andres Nõgisto Vladislav Šipovile, et hiljemalt kell kaheksa peab raha olema üle antud (tl 94), Vladislav Šipov teatab sellest jällegi kohe Anatoli Rjabovile, mispeale Anatoli Rjabov helistab Henrik Antsovile ja ütleb, et Šipov peab raha kell kaheksa kätte saama (tl 95). Andres Nõgisto ja Vladislav Šipov kohtuvadki poole kaheksa paiku (tl 101). Andres Nõgisto väitis kohtus, et sai Vladislav Šipoviga kokku üksnes selleks, et Vladislav Šipov pidi talle tagasi maksma 25 000 krooni, mille ta oli andnud G.S. auto eest. Eelkirjeldatud telefonikõnedes ei maini Vladislav Šipov ja Andres Nõgisto kordagi midagi väidetavast võla tasumisest, vaid lepiti kokku millegi eest tasumise rahas. Väidetava võla tasumiseks ei oleks Vladislav Šipov pidanud korduvalt Andres Nõgistoga kohtuma ja seda pidevalt kooskõlastama Anatoli Rjaboviga. Isegi juhul, kui G.S. oli tõepoolest Andres Nõgistole raha võlgu, ei nähtu vältimatut põhjust, et võla tasumine käib läbi kolmandate isikute, kellel ei ole võlaga mingit seost. Eeltoodust ilmneb, et Andres Nõgisto on andnud vastuolulisi ütlusi eesmärgiga vabaneda vastutusest ja seetõttu loeb kohus süüdistatava ütlused kogumis ebausaldusväärseiks. Kohus on seisukohal, et arvestades ajavahemikku, mil Vladislav Šipov otsib võimalusi amfetamiini hankimiseks Anatoli Rjabovile ja asjaolu, et just samal ajavahemikul vestleb ja kohtub Vladislav Šipov korduvalt Andres Nõgistoga, millest teavitab alati kohe ka Anatoli Rjabovit, on ümberlükkamatult selge, et Andres Nõgisto ei kohtunud Vladislav Šipoviga muul eesmärgil kui viimasele amfetamiini müümiseks. Sellistel asjaoludel leiab kohus, et Andres Nõgisto süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Süüdistuses esitatud edasine sündmuste käik haakub lisaks telefonikõnedele ka varjatud jälgimise protokolliga, millega on tuvastatud, kuidas Anatoli Rjabov ja Henrik Antsov alustavad viimase autoga kell 20.45 sõitu Tallinnasse, jõuavad kell 22.48 Vladislav Šipovi maja juurde aadressil X 8 ja sisenevad koos maja trepikotta, kust väljuvad kell 23.05 koos sinisekirju karbiga, milles oli 997,6 grammi amfetamiini. Vladislav Šipovi elukoha läbiotsimisel leitud rahasumma 15 000 krooni haakub telefonikõnedega ning annab tõendust selle kohta, et Henrik Antsov koos Anatoli Rjaboviga kogus raha amfetamiini eest tasumiseks. 26
(29)Käesolevas asjas on ekspertiisiaktiga tuvastatud, et süüdistatavate poolt käideldud narkootline aine kaaluga 997,6 grammi sisaldas 409 grammi puhast amfetamiini. Kohus ei korda varasemat arutluskäiku ja loeb süüdistatavate poolt käideldud amfetamiini narkootilise aine suureks koguseks NPAS § 31 lg 3 tähenduses. Eeltoodu põhjal on asjas uuritud tõenditega kogumis üheselt tõendatud süüdistatavate süü

§ 184

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises, mis näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest. Vladislav Šipov tuleb narkootilise aine suure koguse omandamise ja edasi andmise eest süüdi tunnistada

§ 184lg 1 järgi.

Anatoli Rjabov ja Henrik Antsov käitlesid amfetamiini koos isikute grupis ja on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, seega tuleb nad süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Andres Nõgisto, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, tuleb süüdi tunnistada

§ 184lg 2 p 2 järgi.

Kohus on seisukohal, et süüdistatavad tegutsesid tahtlikult, õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajatest andis ainsana tõenduslikust seisukohast asjassepuutuvaid ütlusi tunnistaja S.R. . Ülejäänud tunnistajate ütlused puudutavad süüdistusest kaugemalseisvaid asjaolusid, mis kohtu seisukohalt ei oma määravat tähtsust käesoleva asja lahendamisel. Karistuse põhjendus Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt

§ 56

lg 1 süüdistatavate karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavaid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 183

lg 1 kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.

§ 183

lg 2 p 2 kirjeldatud teo eest nähakse ette rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

§ 184

lg 2 p 1 ja p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus määrata karistusena kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kuriteod, mille süüdistatavad toime panid, kahjustavad õigushüve, mis on suunatud rahvatervise kaitsele. Kõik süüdistatavad on süüdi tunnistatud suure koguse narkootilise aine käitlemises. Eeltoodud asjaoludel on põhjendatud kõigi süüdistatavate karistamine reaalse vangistusega. Viktor Šatski on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral, s.h narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et Viktor Šatskit on põhjendatud toimepandu eest karistada § 183 lg 2 järgi sanktsiooni keskmises määras, s.o 3 aasta pikkuse vangistusega ning § 184 lg 2 järgi sanktsiooni alammäärast raskemalt, s.o 4 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. Jevgeni Korotki on varem kriminaalkaristatud 2-l korral, viimati organiseeritud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest, mis tegeles narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Käesolevad kuriteoepisoodid on Jevgeni Korotki 27

(29)toime pannud katseajal. Kohus leiab, et Jevgeni Korotkit on põhjendatud toimepandu eest karistada § 183 lg 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedal, s.o 1 aasta pikkuse vangistusega ning § 184 lg 2 järgi sanktsiooni alammäärast raskemalt, s.o 4 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Henrik Antsov on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu ajend. Arvestades tema keskset rolli koos Anatoli Rjaboviga käesoleva asja kõige mahukamas süüdistuses, leiab kohus, et Henrik Antsovit on põhjendatud toimepandu eest karistada § 184 lg 2 järgi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vangistusega 6 aastat. Kohus tuvastas, et Henrik Antsovi tervislik seisund ei takista tal vangistuse kandmist. Anatoli Rjabov on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kergendavaid asjaolusid ei esine, karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu ajend. Arvestades tema keskset rolli koos Henrik Antsoviga käesoleva asja kõige mahukamas süüdistuses, leiab kohus, et Anatoli Rjabovit on põhjendatud toimepandu eest karistada § 184 lg 2 järgi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vangistusega 6 aastat. Vladislav Šipov on varem kriminaalkorra karistatud ühel korral. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuna Vladislav Šipov tunnistati süüdi käesoleva asja kõige mahukamas süüdistusepisoodis, on põhjendatud teda toimepandu eest karistada § 184 lg 1 järgi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o 4 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. Vadim Stavrati on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et Vadim Stavratit on põhjendatud toimepandu eest karistada § 184 lg 1 järgi sanktsiooni alammäärast raskemalt, s.o 3 aasta pikkuse vangistusega. Andres Nõgisto on varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral, s.h Soome Vabariigis raske narkokuriteo toimepanemise eest. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna Andres Nõgisto tunnistati süüdi käesolevas asjas kõige mahukamas süüdistusepisoodis, mille pani toime katseajal, olles eelnevalt Tallinna Linnakohtu poolt 24.11.2005.a karistatud samuti narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest, tuleb teda käesolevas asjas § 184 lg 2 järgi karistada sanktsiooni keskmise määra lähedal, s.o 7 aasta pikkuse vangistusega. Kohus leiab, et sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetuilt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub süüdimõistetuilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 9 000 krooni. Tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetuilt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud ning KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel Anatoli Rjabovilt tunnistajale hüvitatud sõidukulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049874 või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. 28
(29)Kohtunik Rahvakohtunikud 29
(29)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.