← Eesti

1-08-8297\2

Obsah (7)§ 75§ 199§ 215§ 64§ 65§ 76§ 751

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-8297 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.september 2008.a Asja number 1-08-8297 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jan

§ 75-s sätestatud kontrollnõudeid 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

  1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike kriminaalhooldusosakonda järel registreerimisele;
  2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
  4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:
  5. asuda tööle 3 nädala jooksul alates vabanemisest;
  6. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
  7. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
  8. tasuda igas kuus alates novembrist 2008.a 500 krooni kuritegudega tekitatud väljamõistetud kahjude katteks. Sven Saar tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Sven Saar on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 04.10.2006.a otsusega ja karistuseks mõisteti

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 4 kuud vangistust; § 266 lg 2 p 3 järgi 2 kuud vangistust;

§ 215

lg 2 p 1 ja 3 järgi 2 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 5 aastat vangistust, lugedes Pärnu Maakohtu 04.10.2005.a otsusega mõistetud 2-aastane vangistus kaetuks Lääne Maakohtu 07.10.2005.a otsusega mõistetud karistusega 5 aastat vangistust. Lääne Maakohtu 07.10.2005.a otsusega mõisteti Sven Saar süüdi muuhulgas ka

§ 215

lg 2 p 1 ja 3 järgi (Karistusseadustiku kuni 23.01.2007.a kehtinud redaktsioon), mis on esimese astme kuritegu. Karistuse kandmise aega arvestati alates Lääne Maakohtu 07.10.2005.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisele asumisest s.o alates 11.11.2005.a. Karistusaja algus on 01.11.2005.a ja lõpp 01.11.2010.a, formaalne õigus ennetähtaegsele vabanemisele elektroonilise valvega tekkis 01.05.2008.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Sven Saare ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud ennetähtaegset vabastamist. Sven Saar taotles enda vabastamist, soovib tööle asuda, edasi õppida ei soovi, elama asub ema juurde. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Sven Saar tuleb vabastada ennetähtaegselt elektroonilise valvega. 2

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Sven Saar on karistusest ära kandnud üle poole. Sven Saart on neljal korral kriminaalkorras karistatud, peamiselt varavastaste kuritegude eest. Sven Saar kannab vangistust esimest korda. Kuna on tegemist esimese vangistusega, on tõenäoline, et vangistus on avaldanud soovitud eripreventiivset mõju. Sven Saar ei ole vanglas distsiplinaarrikkumisi toime pannud, on töötanud, õppinud ei ole, haridus 9 klassi. Kriminaalhooldaja on toetanud Sven Saari ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, eelkõige põhjusel, et käitumiskontroll elektrooniline valvega vähendaks tagab tõhusama kontrolli isiku üle kui käitumiskontroll ilma valveta. Sven Saare riskideks kriminaalhooldaja hinnangul on alkohol, mõjutatavus ja suures rahalised kohustused. Sven Saarel on ema, kes on valmis teda toetama, elama asuks ema juurde, ema korteris on võimalik teostada elektroonilist valvet. Sotsiaalvõrgustiku toetus, kindel elukoht ja töötamistahe on kohtu hinnangul soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks ning loovad ka soodsa pinna Sven Saari ühiskonda taassulandumiseks. Käesoleval juhul on võimalik Sven Saar vabastada elektroonilise valvega, mis on käitumiskontrolli rangem liik. Elektroonilise valvega vabastamine on võimalik põhjusel, et Sven Saare käitumine vanglas on olnud hea ning esinevad soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks. Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 5 kuud, mis tulenevalt

§ 751

lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Sven Saare keha külge. Sven Saare võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Käitumisriskide vähendamiseks on vajalik kiire tööle asumine ning tekitatud kahjude tasumine. Kohus asja lahendamisel juhindub

§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.