← Eesti

1-08-7829\2

Kriminaalasi nr 1-08-7829 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2008. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-7829 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekr

§ 139

lg 2 p 3 järgi rahatrahv 1200 krooni; 2) 19.06.1996.

§ 139

lg 3 p 1 järgi 5 aastat vabadusekaotust 3-aastase katseajaga; 3) 11.06.1997.

§ 139lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 4) 16.04.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt Kar

S § 184 lg 2 p 2 ja § 347 lg 1 - § 22 lg 3 järgi 2 aastat vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust. Kriminaalhooldaja ei toeta Sergei Karlovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör leiab, et Sergei Karlovit ei ole veel võimalik enne tähtaega vabastada, kuna tal on olnud korduvalt vabaduses probleeme narkootikumidega ja tema tegevustest vanglas ei nähtu, et ta oleks nimetatud probleemiga tegelenud. Sergei Karlov ise selgitas, et ta soovib vabaneda ja asuda elama seaduskuulekat elu. Teda ootab vabaduses abikaasa ja on olemas võimalus ka tööle asuda. Tunnistab, et on episoodiliselt, 3-4 kuuliste tsüklitena tarvitanud narkootikume, kuid ei pea ennast sõltuvaks. Vangistuse ajal ei ole tekkinud võimalust programmides osaleda, kuigi vastava avalduse ta on esitanud. Ise hindab, et on narkootikumidest vabanenud. Süüdimõistetu leiab, et ta on saanud vanemaks ja mõistnud perekonna väärtust, mistõttu peab vähetõenäoliseks uute kuritegude toimepanemist. Leiab, et elektrooniline valve oleks just tõhus vahend aitamaks teda tagasi normaalse elu juurde. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Sergei Karlov on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes on varem korduvalt karistatud ja viibinud varasemalt ka vangistuses. Ta on varem korra olnud ka kriminaalhooldusel, kuid katseajal pannud toime kuriteo. Viimased kuriteod pani ta toime väga lühikese aja jooksul peale vangistusest vabanemist. Eelnev tekitab kahtluse tema suhtes uuesti kriminaalhoolduse seadmiseks eesmärgiga tagada tema seadusekuulekas käitumine vabadusest. Kriminaalhooldajal puudub veendumus Sergei Karlovi kriminaalhoolduse tulemuslikkusest. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, veel et vabaduses on süüdimõistetul olnud probleeme narkootikumide tarvitamisega. Sotsiaalne tugivõrgustik lähedaste näol, mis oli Sergei Karlovil olemas ka kuritegude toimepanemise ajal (elas koos praeguse abikaasaga), ei olnud takistuseks uute kuritegude sooritamisel. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et Sergei Karlov tuleb käesoleval ajal jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohus leiab, et võimalusel 2

(3)oleks Sergei Karlovil ennetähtaegse vabastamise ettevalmistamiseks otstarbekas läbida rehabilitatsiooniprogramm vanglas, korrigeerimaks oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ning leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.